http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3874/arv_kolumn_387401
RKO, EVP ja 'tinglehm'

Tore, et reformierakondlane Keit Pentus tegi ettepaneku maksta sundüürnikele rahaliselt kahjud kinni.

http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/georg-meri-elu-leping.d?id=27692695
Georg Meri elu NKVD küüsis päästsid 1940. aastal Saksamaale ümberasujate varandust puudutavad lepped. Baltisakslaste varanduste eest seisis ka Lennart Meri.

Just Lennart Meri oli rahvale arusaamatuks jäänud omandireformi aluste seaduse ümbertegemise algataja ja baltisakslaste omandi tagastamise päevakorda võitja. Oma kuulsas kõnes Hamburgis Saksamaa taasühendamise 5. aastapäeval 3.10.1995 kuulutas Meri baltisakslased "Molotovi-Ribbentropi pakti esimesteks ohvriteks". Ilmselge möödapanek, sest - kes siis kas või poolakad olid? Pärast nii võimast sissejuhatust aga algasidki kümnele aastale veninud lahingud baltisakslaste omandi tagastamise/mittetagastamise ümber, milles lõi kaasa koguni Bundestagi esimees ja mille välispoliitiliseks tulemiks oli Eesti-Saksamaa strateegilise koostöö mittetekkimine, millest Nord Streami peale mõeldes on mõistagi tuliselt kahju.

1940. aasta 23. juulil peatas president Päts oma direktiiviga oma tegevuse ja likvideeris presidendi ametikoha.
Päev varem oli ta allkirjastanud seaduse maa, ettevõtete, pankade ja kaupluste natsionaliseerimise kohta.

Eesti omandireformi alusel
ei kuulu Kadrioru loss Eestile, vaid tal on seaduslikuks peremeheks Romanovite dünastia. Ebaseaduslik kasutaja peab hakkama maksma õigusjärgsele omanikule tasu selle hoone kasutamise eest. Kas me ei austagi omaniku õigusi?

See oli üheksakümnendate alguse šokiteraapiline majandusreform Laari moodi. Suure tööpuuduse tekitamisega. Kodutute varjupaiku siis veel ei olnud ja talvepakasega hõivasid kodutud kõikvõimalikud maaalused katakombid ja soojatrasside kaevud. Mehi langes nagu lahinguväljal. Siit sai alguse massiline välismaale tööd otsima põgenemine ja statistikaamet edastas järjest häid uudiseid, et meil tööpuudus aina väheneb?

1989. hilissügissel oli teada saabuvast justiitsvägivallast, mille generaatoriks oli mõjukas väliseestlaste seltskond. Siis oli võimalik veel justiitsrepressioone vältida, pehmendada aga kodueestlane ei uskunud, et väliseestlane kodueestlase tänavale viskab ja valitsus vabad korterid maha sahkerdab. Teistes postkommunistlikes riikides selline represseerimine läbi ei läinud.

Riigikontroll tuvastas kahtlased korteritehingud
24.09.2003
Kommenteeri BNS
www.sloleht.ee
Riigikontrolli hinnangul on eelmine keskkonnaminister, reformierakondlane Heiki Kranich müünud kolm korterit alla turuhinda oma alluvatele, rikkudes sellega riigivaraseadust.
Riigikortereid on müüdud ametiseisundit ära kasutades avaliku enampakkumise asemel soodustingimustel haldusala ametnikele, kel polnud õigust korterit erastada, teatas riigikontroll.

to copy 2014-11-08 22:08:13

Kas tõesti tuleb
Eesti omandireformi alusel
anda Kadrioru loss tagasi selle seaduslikele omanikele - Romanovite dünastiale? Huvitav, kelle panevad Romanovid oma lossivalitsejaks (majavalitsejaks) ja kuhu paigutatakse siis majavalitsus (kas Pätsu ehitatud presidendi kantseleisse?). Ja riigieelarvesse tuleb ette näha lossi tasuta kasutamise kinnimaksmine. Oo bože, prosti!!!

Küll on kosutav teada saada, kui tegusad ministrid on Eestis keskkonda valitsenud! Keegi vastas küsimusele, missugust keskkonda lühidalt: "Sulitsemiskeskkonda!"

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/minister-lauri-kritiseerib-palo-riigikorterid-on-hea-pinnas-korruptsiooniks.d?id=70123405

Mul ei ole midagi selle vastu, et Eestis oleks üürimaju rohkem, kuid see peaks olema ikkagi eelkõige erasektori teha. Riigi roll võiks olla tasakaalustatud reeglistiku kehtestamises, kuid sedagi alles siis kui on selgeks tehtud, millised täpsemalt on need üürituru probleemid ja kuidas neid konkreetseid probleeme oleks kõige otstarbekam lahendada. Teiste riikide kogemus võib olla kasulik, kuid nende pimesi kopeerimine ei ole õige. See on tegelikult vastutustundetu, kuna Eesti reaalsusest selge pilt puudub ja Eesti probleemid ja olud ei ole kindlasti samad, mis Soomes või Rootsis.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/palo-riiklikult-toetatud-uurielamuid-on-eestisse-vaja.d?id=70085583

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo tahab riiklikult toetatud üürielamute programmi sisse kirjutada valmivasse energiamajanduse arenguavasse aastani 2030 ja kevadisse koalitsioonileppesse.

Täna toimus ministeeriumis ka sellel teemal ümarlaud. Palo sõnul on programmiga edasiliikumise aluseks kõigi osapoolte ühtne arusaam, et riiklikult toetatud üürielamuid on Eestisse vaja, vahendas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

http://www.kodueest.ee/
Sundüürnike kodulehekülg.

http://online.le.ee/2014/02/01/raivo-rand-ettevotjad-ja-riik-peaks-uurikorterite-loomisel-koostood-tegema/

Ehitusettevõtja Raivo Ranna hinnangul tuleks Eesti majanduse arengus tõsta olulisele kohale üürikortermajade rajamine.
„Üüripinnal elamine on täiesti normaalne ja mõistlik, sest väga paljude inimeste, eelkõige noorte võimalused pole piisavad elamispinna ostmiseks. Üüripinnal elamine on tihti mõistlikum otsus kui koormata end mitmekümneks aastaks suure laenuga,“ rääkis Rand eile Keskerakonna ja Tallinna linna koostöös korraldatud majanduskonverentsil „Eesti majanduse väljavaated 2020. aastatel“.
Rand rõhutas, et kuna eraettevõtjatel üksi ei tasu üürimajade ehitamine ära, siis koostöös riigi ja omavalitsustega oleks võimalik seda teha. „Erinevad maksusoodustused, riigifirmade kasum, riigi ja omavalitsuste omandis olevad maad – võimalusi koostööks on kui selleks jagub tahet ja initsiatiivi riigi poolt.“
„Üürikortermajade ehitamisel võiks eeskuju võtta ja kogemusi saada põhjanaabrite juurest Soomest, kus see on väga levinud,“ lisas Rand oma ettekandes „Kuidas peaks arenema ehitusturg 2015-2020?“.

1 kommentaar
Kohalik

2. veebr 2014 - 11:58

Lõpuks ometi tuli keegi selle mõtte peale see oleks väga idee ja nagu öeldi just noorte jaoks soomes on see tõesti väga levinud ja üürikortermaju on siin meeletult üks suurim kes sellist teenust osutab on Sato oy.

https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?173002

Jaan Õmblus
Kaotatud kodud
Eesti omandireformi sundüürnike lugu 1989-2009

272-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat

Eesti Üürnike Liit 2009

Saame kohe teele panna
Asukoht: Laki 12 ladu
Hind € 4.15
Ostukorvi

«Kaotatud kodud« on raamat, milles käsitletakse omandireformi olemuslikke põhimõtteid ja tegelikku kulgu, kõrvalekaldumist kavandatud kursist ja reformi ülekohtuseid tagajärgi.

Lugejale saab selgeks, et omandireform kujunes taasiseseisvunud Eestis suure osa elanikkonna jaoks ebaõigluse ja ühiskonnas kaose tekitajaks. Veelgi enam – omandireform kahjustab Eesti rahvusvahelist mainet, kuna Euroopa avalikkus pole varem taolise vara laustagastamise ja sellest tuleneva ülekohtu tekitamisega kokku puutunud ning see on toonud kaasa mittemõistmist ning hämmingut. Pretsedenditu oli varade tagastamisel võlgade ja 50 aasta investeeringute mittearvestamine.
Raamatus on hulgaliselt faktilist materjali seadusandluse muutumise, valetagastamise otsuste sünni, parlamendi, valitsuse ja omavalitsuste seisukohtade kujunemise ning nende pideva muutmise kohta.

https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?206349

Lõhutud elud
Eesti omandireformi sundüürnike lugu 1989-2011
Koostanud Heimar Lenk
270-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat

Eesti Üürnike Liit 2011

Saame teele panna 5 päeva jooksul
Hind € 4.32
Ostukorvi

1990ndail alanud omandireformi käigus läks lahti majade laustagastamine nn endistele omanikele ja nende järeltulijatele. Tragöödia seisnes selles, et majad anti tagasi koos neis elavate inimestega, kellest uued peremehed kiiresti lahti püüdsid saada.

Nn okupandid Lasnamäel jne said elamispinna evp- hinnaga erastada ja muutuda erinevalt paljudest põliseestlastest ( sundüürnikud) omanikeks ja peremeesteks Eestis?
See näitab ilmekalt, et nõukogude okupatsiooni Eestis ei olnud ja omandireformi valdkonnas Eestis on Eesti ise NLiidu õigusjärglane.

Kogu erastamise ja sellega kaasneva ebaseaduslikkuse tekitamise eest (võrdse kohtlemise prinsiibi rikkumine) on vastutavad peaminister M.Laar, reformiminister L.Hänni, justiitsminister K. Kama, kes institutsiooniliselt kinnitasid korra, et omandireformi viib läbi ainuisikuliselt omavalitsus, kusjuures õiguskantslerilt, kapolt ja riigikontrollilt võeti õigus kontrollida omavalitsuste tegevust ja omandireformi vastavust põhiseadusele. Omavalitsuste tegevust kontrollis sisekontroll, mis allus omavalitsuse juhile!
Kuritegelikule teele suunas omandireformi Eluruumide erastamise seadus, mis võeti Riigikogus vastu 6.mail 1993.a. ja mille poolt hääletasid 22 “isamaalast”, 7 mõõdukat (sotsiaaldemokraadid), 6 ERSP-last jt. Keskfraktsioonist hääletas seaduse vastuvõtmise poolt vaid Ignar Fjuk.
Uusomanike ja pärijate ringi hakati 1992 aastal laiendama. Võeti vastu 30 seaduseparandust. Ilmavalgust nägid " Mati Pätsi parandus", "Betlemma tädi parandus" jne.
Julmima neist, nn Pärtelpoja paranduse, “…mis oleks tagastatud majade üürnikud praktiliselt põgenikelaagrisse või endistesse Nõukogude sõjaväekasarmutesse saatnud”, otsustas Riigikogu uus koosseis 27. juunil 1995 tühistada.

http://www.omanikud.ee/ajaleht_koduomanik
Ajaleht „Koduomanik“ 14 / 2014 käsitleb ka omandireformi teemat. Autorid Harri Leppik ja Anto Raukas.

Juba algusest peale programmeeriti omandireformi aluste seadusse põhimõtteline viga, sest ühekorraga püüti lahendada erastamist, tagastamist, kompenseerimist, munitsipaliseerimist jpm. Nii keerulist ja vastutusrikast probleemiringi tulnuks hakata lahendama märksa läbimõeldumalt, mida tunnistavad kümned hilisemad seadusse tehtud parandused ja põhimõttelised muudatused. Seadusega ei suudetud lahendada senise valdaja ja vara saaja suhteid, vara tagastades ei arvestatud sellel lasunud võlgu, arusaamatuks jäi väärtpaberite hüvitamine ja hoiuste mittehüvitamine, põhjendamatult laiendati pärijate ringi ja konstrueeriti subjektiivne pärimiskord, mis ühiskonda tugevasti lõhestas. Üks moraalse ülekohtu subjekt olid nn sundüürnikud (u 80 000 – 100 000 inimest). Eluruume erastades rikuti sundüürnike puhul võrdse kohtlemise põhimõtet.

Tallinnas jäeti erastamata 484 elamut. Seda tehti Tallinna Linnavolikogu 5.mai 1994.a. otsuse nr.62 lisaga. Linnavolinik Liilia Möldri sõnul on erastamisele mittekuuluvate hoonete elanikel õigus osaleda vabade elamispindade erastamiseks korraldatavail enampakkumistel! (vt. Eesti Sõnumileht 11.05.1994 ja Õhtuleht 18.08.1995). Nii täideti Eestis põhiseaduse võrdõiguslikkuse printsiipi!
Ja kuhu kadusid Vene armeest maha jäänud korterid? Need parseldati ühiselt maha. Selles osalesid kohalikud omavalitsused, Vene sõjaväelased ja kinnisvarafirmad.
Tallinna Linnavolikogu esimees oli tollal Tiit Vähi ja linnapea Jaak Tamm.
https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=14860

Nõukogude ajal kuulus elamufond kas riigile või siis ettevõtetele (ametikorterid), ja keegi ei saanud nö võõrasse pessa kolida.
Elamispinna taotlejad olid oma töökohas järjekorras, korter saadi ettevõtte ametiühingu vahendusel.
Karistuseks viidi ka järjekorras tahapoole.

http://tallinnatv.eu/index.php/home/news_story/4712
Dresdeni Üürnike Ühenduse esimees Peter Bartels on hämmingus sellest, kuivõrd ebaõiglaselt on Eestis korraldatud omandireform.