13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Iseolemise meeletu vaev
Ants
2010-02-24 10:58:43
Kui hea sissejuhatus-- Neile kes minevikku ei taha mäletada .!
Milline suurepärase ja hea analüüsi Eestist ja meie majandusarengust on kirjutanud Kersten Saar-- minu lugupidamine. Tänan ka "Kesknädala" toimetust kes peale poliitiliste sõnavõttude ja kirjade ka sellise suurepärase artikli ära trükkis. Olen kindel varsti hakkab kisa ja süüdistused ,sest meil siin lehes on nagu põhiline --kõik meil on ainult halb , kõiges süüdi Antsip, isegi maailma majandus languses nagu oleks süüdi Antsip. Mina nii ei mõtle , kui otsime süüdlasi oleme need meie ise . Ja ka mina olen korduvalt siin kirjutanud-- kes minevikku ei mäleta --elab tulevikuta.
finito
2010-02-24 13:35:37
Pärast IME - le üleminekut lõpetati liiduvabariikide vaheline arveldus nn okupatsioonihindades ja mindi üle turuhindadele. Lisaks lõpetas NLiidu keskvalitsus põllumajanduse, tööstuse jt majandusharude doteerimise ja selgus, et Eesti ei suudagi enam Venemaad toita!
Aga nüüd on olukord hoopis omapärane: „Erinevais Eestimaa paigus jagati Euroopa Liidu poolt möödunud aastal üle 280 tonni makarone ning 140 tonni jahu ja 188 tonni pudruhelbeid. Tänavuseks aastaks neid koguseid kahekordistatakse. Toimetulekutoetustest sõltuvate perede arv on tunduvalt kasvanud. Möödunud aastal sai seda 38122 inimest, see on kaks Viljandi linna täit inimesi. Kasv on toimunud eelkõige töötutoetust saava inimesega perede ning pikaajalise töötuga perede arvel ning kasv jätkub."
Meeletu areng
2010-02-24 14:12:48
Teiste toitjast oleme "arenenud" Euroopa armuleivasööjaiks, kel tuleb hakata omavahel jagama (talonge kui savisaarlikke igandeid ei tohi olla!) ei tea kust pärit makarone ja pudruhelbeid. Õnne jääb üle!
kiitja
2010-02-24 21:52:30
Väga optimistlik käsitlus! Võib-olla kõik lugejad ei viitsi lõpuni lugeda, aga tasuks küll.
Igatahes lõpplõigud väärivad eraldi esiletõstmist: "Kas see on Eesti, mida me tahtsime? Ei ole. Praegune Eesti on parem, palju parem, kui 20 aastat tagasi oskasime või julgesime tahta. Oleme loonud majanduslikult ja sotsiaalselt igati euroopaliku Eesti. Elukvaliteedi indeksid viitavad edule ka selles meile kõigile nii tähtsas valdkonnas. Oleme suurte rahvusvaheliste organisatsioonide ÜRO, Euroopa Liidu ja NATO täisliikmed. Meil on usaldusväärne EEK. Ja EURO asub käeulatuses. Need on alles esimese paarikümne iseseisvusaasta saavutused. Professor Rein Taagepera andis meile tagasi ilusa sõna „koosmeel". Oleks kahju, kui me selle esimeses kurvis kaotaksime." Paraku on oht koosmeelt kaotada liialt suur. Ja see õnnetus võib juhtuda juba enne kurvi... Igatahes tuleb toimetust kiita selle eest, et sõna on antud IRL-i inimesele.
Kahtlus jääb!
2010-02-26 00:22:41
Mõned on hakanud kahtlema autori väites, nagu oleks Eesti uuele arenguteele asumisel olnud Eesti tööstuses kasutusel põhifonde maksumusega 5,2 miljardit rubla ja et neist 48% amortiseerunud ning et aktiivsetest põhifondidest vastanud nõuetele vähem kui viiendik. Kokkuvõttes: "Tühiselt tühine oli kõik see, millele meil tuli oma rahva tööstuslik tulevik rajada." Kas ehk polnud asi siiski ENSV-st saadu "raamatupidamislikus allahindamises" - kõik (tehasehooned ja see, mis neis sees) sai imemadalaks krutitud "väärtuse", eks ikka vaid selleks, et "pumba juures olijad" endised seltsimehed ja värsked härrad saaksid kõike seda poole või veerandi võileiva hinna eest "erastada"
(s.t ärastada). Hiljem müüdi niiviisi saadu maha - sageli välismaalastele, keda võlus võimalus konkurentettevõte likvideerida. Mõned aga said sel viisil oma "esimese miljoni", mille kohta ei tohi vabas riigis küsimusi esitada. Siit saab igaüks ise edasi mõelda.
Ago
2010-02-27 21:40:09
Kesknädala kohta tõesti hea lugu. Minu mõistmist mööda oli 90 aastat tagasi riigi loomisel mahajäämus vabadest või vabaks saanud naabritest ikka tükk maad väiksem kui 20 aastat tagasi. Ühinen täiesti hr. Saare tõdemusega, et vaatamata väga kehvadele stardipositsioonidele on meie edasiliikumine tõsine.
Mis 'kahtlus jääb' oletusse puutub, et tollal pumba juures olijad odavate rublade eest neid vene kosusid ärastasid, siis kindel see, ja müüdi need kasumiga maha. Küll teeniti nii need esimesed miljonid, mida pööritades on nüüdseks saanud kümned ja sajad miljonid. Ei ole ma selle peale kade. Küllap need miljonid on meie riigi arenemiseks veidi ikka abiks ka olnud, kasvõi siis miljoniomanike ja miljonikasvatajate (töötajate) riigimaksude kaudu.
RIIGIPÖÖRAJAD
2010-02-28 23:23:00
võiks ka arvestada "kasumisse " 1/3 suuruse summa riigieelarvest,
mille Rootsi finants-juutlus maalt maksuvabalt välja veab, kusjuures "Eesti panga" 300amet- nikku aitavad sellele igati kaasa ! "Jätkusuutlikuseks" peaks ka lugema kõige väärtusliku, mis jää- nud, mahaparseldamist "välismaisele in- vestorile", kes jätab siia tootmis- jäägid ja sotsiaalprobleemid ja jäl- legi viib kasumi välja, mitte ei investeeri !!! Seda nimetati vanasti koloniaal- majanduseks ! Aga nüüd ??? Röövimiseks ...
Jaanus
2010-03-01 10:39:33
Mida Sa nutad ,et Rootsi-"finants-juutlus" raha Eestist välja viib , eks asutagem siis uue MAAPANGA , ja Sinule soovitus pane kohe kõik oma raha jälle MAAPANKA. Jääd viimasest kui sendist ilma ,Rootsi pangas vähemalt seda ei juhtu .
to RIIGIPÖÖRAJAD
2010-03-02 13:28:40
Nüüd nimetatakse seda hoopis EUROMAJANDUSEKS!
|
