Meenutades oma noorusaegu siis pärastsõja aegne elu oli kehva aga järjest läks elu paremaks kuni ükskord kukkus kokku.Nüüd on elu kogu aja üks viletsus ja paranemisesse enam ei usu ka.Seda räägin oma tööalasest kogemusest.Tööline on lihtsalt orja seisuses ja keegi temast ei hooli.Üks põhjus oli ka selles,et hakati loomi toitma amee viljaga,mis aitas Venemaa viljakasvatust laostada ja sellega ka riiki nõrgestada.See riik,kes hakkab teistest riikidest sõltuma,pikka iga ei saa. Kui tulla tagasi J Käbini juurde.Ta töötas küll venemaa alluvuses,kuid südamest hoidis oma sünnimaa poole.Oli hea suhtleja ja tõesti tõkestas venelaste sisserännet,mis lõpuks,maksis temale ka koha kaotuse.Ta soovitas jah enda järglaseks eestimeelset Vaino Väljast aga saadeti siiski suur venestaja Karl Vaino,kes andis salajase korralduse,eelis järjekorras varustada venelased korterite ja tööga.

Võib-olla oleks siinkohal asjakohane meelde tuletada, et tolle ajastu karmide mängureeglite võimaluste piires ilmselt suht eestimeelset Käbinit siiski, õnneks, ei "kõrvaldatud" nagu Karotamme ega Nikitat vaid temale sai osaks siiski "suundumine teisele tööle" mis tähendas, et partei KK I sekretäri ametikohalt teisaldati ta aastateks Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks, millelt siirdus juba tõesti kõrges vanuses vanaduspensionile ja tema järglaseks sel, sisuliselt Presidendi ametikohal, sai A. Rüütel.

Ühesõnaga - vedas nii Käbinil kui ka eesti rahval. Paraku on tolleaegsete vedamiste viljad otsa saanud - maha parseldatud või ära raisatud ning ees võivad oodata kehvad või kogunisti väga kehvad ajad... N.Liidus peeti ENSV-st lugu, kuid nüüd ei pea me isegi endist lugu.

Kodurahu huvides eestlased tolleaegsete kollaborantidest kurjategijate kuritegusid kella külge pole siiani pannud, kuid selle punalimuka ülistamine ajab küll südame pahaks.
See, et ta oleks hea tahtmise juures veel rohkem kurja teha ei tähenda sugugi et ta poleks olnud okupantide otsene ja esimene esindaja siin.

olid ajad ja tingimused teised.Siis kästi sinul teha ja kõik,vastu vaielda oli võimatu.Kuid tollased ensv võimu juures olnud inimesed siiski tegid kõik,et eesti rahvas ja maa säiliks.Jah,eesti oli tol ajal idapoolt võttes lääne-riik.Räägin seda oma kogemustest.Sundaega teenides,tundsid uhkust,et oled eestlane ja Eestist. Nüüd tunnen häbi oma riigi pärast ja ma ei ole ainuke vaid seda hängi tunnevad sellist austust väärivad eestlased nagu M Hint,Ü Vooglaid,J Kaplinski,E Laigna,V Väljas jpt.Nüüd lömitatakse rohkem brüss--- ees kui omal ajal m---- ees.Ja mis eriti teravalt välja paistav on see,et kõik teenivad seda raha jumalat.Raha nimel reedetakse oma kodumaa sadomismile ja ollakse nõus ka oma ema maha müüma.Miski ei ole enam püha ega puutumatu.Perekonna pühadusest rääkimine on karistatav aga p----- on au asi.

Vene ajal eestlane olla oli tehtud mees,vene kroonuski sai seda tunda.Kõige vastikumad olid hohhollid ja leedukad,venelastega saime hästi läbi,mul oli peale kroonutki kirjavahetus ja kutsuti külla.Praegune Eesti on väljasurnud tallaalune maalapike,kus iga jänki ja üro tegelane võib ajada oma venevastast poliitikat,küsimata,kas see on meile kasulik või mitte.Venemaaga häid suhteid hoida oleks Eestile parim,mitte lasta jänkide lennumasinaid müristada meie taeva all.Ma ei saa aru,kelle eest meid tahetakse kaitsta,Vene poolt ei ähvarda meid miski kui just need jänkide ronimised meile ja Venemaa külje alla.

sa pidid ikka väga usinasti venelaste perset lakkuma et nende seas tehtud mehena olid. Ilmselt panid täiega kitse nende ees ja vajadusel olid ka kukeks.

kas sa tõesti tegid seda.Nüüd võid tunnistada küll sest see ei ole enam häbi asi:)))Kõige tähtsam on siiski see,et sa ise tead kes sa oled ja kes sa olid."Kes teisele nime annab,see ise seda kannab".

http://www.pealinn.ee/koik-uudised/krahv-tolstoy-eestlastel-on-vaja-hinnata-oma-eripara-ja-eneseaustust-n149715

Briti valitsus nõudis Vene päritoluga krahvilt Guinnessi rekordi väärilist 1,5 miljoni naela suurust trahvi paljastuste eest, kuidas Lääneriigid Baltimaade põgenikke NSVL-ile üle andsid.

Endel Rihvkile ütlen, et anektoodid olidneed küll – selliseid anektootlikke tegusid juhtus tollal rohkemgi. Mäletan, et teda nimetati rahva poolt Kirill Vainoffiks. Ühe sarnase anekdoodi tekkes pean ka end süüdlaseks. Oli karm laulva revolutsiooni ja perestroika aeg, kui Leedu kuulutas end juba iseseisvaks. N Liit kehtestas sanktsioonid ja keeras Leedule kütusekraanid kinni. Leedu meie sõpruskollektiiv kutsus meid külla. Sõitsime ja kuigi ka meil kütust nappis, ometi võtsime pool tsisternitäit kütust külakostiks kaasa. Meid võeti hästi vastu ja laud oli heast-paremast lookas. Kui oli juba mõned pitsid kangemat võetud ja jutt hakkas juba jooksma, poetasin jutujätkuks, et teie rikkaliku laua järgi otsustades ei näi teil küll elu kehv olema... võõrustajad vastasid, et veelgi enam, neil on toidu üleküllus - kuna neil kütus puudub, siis toiduvedu seiskub ja piim valatakse juba kanalisatsiooni... Võõrustaja küsis vastu, et kuidas teil siis tovarištš Vaino elab? Vastasin, et tema tegelik nimi on Kirill Vainoff ja tema komandeeriti Moskvast Eestisse ideoloogilisele kasvatustööle ja tema uueks nimeks sai Karl Vaino. Kui ta oleks komandeeritud näiteks Lätimaale, siis saanuks tema nimeks Karlis Vainas ja edasi... kui tulnuks teil pähe mõte ta endale kutsuda ideoloogilist kasvatustööd toimetama, siis pannuks te talle nimeks loomulikult Kirillas Vainauskas...! Elevus saalis (tormilised ovatsioonid)...

eelmine oli vaagijalt

Eestlased olid NArmees kõrgelt "hinnas" ja töötasid alati parematelkohtadel,isegi Eestis,kus ma teenisin KOLM aastat.Küllaltki palju eetilisi kommusi oli ka Eestllasi.

Tegelt olid siinsed võimumehed ikka käpinukud, keda liigutati lavale Kremlist
Olulistes küsimustes ei saanud nad kaasa rääkida