Olen pidevalt otsinud maailmas mõnda igas mõttes täpselt sarnast rahvastikumuutust nagu venelaste sisseränne Balti riikidesse 1944-1991.
Ei ole leidnud. Euroopas on sarnaseim Türgi Küprose türgistamine, kuid erinev on üks oluline fakt: Küprosel oli ka enne okupatsiooni suur türgi kogukond. Tänase Eesti ja endise ENSV piirides mingit mainimisväärset vene elanikkonda ei olnud ja nn. vene küsimus puudus täiesti. Pole mõtet süüdlasi otsida, aga ei ole õige ka teeselda, et Baltikumi venlaste enamus on siin põlisrahvas, pagulased, võõrtöölised või immigrandid tavapärases tähenduses. Vale toob halba ka siis kui ta otseselt muud paha ei sisalda, aga on lihtsalt vale.

Sakslaste põgenemine Ida Preisimaalt, väljakihutamine Sudeedimaalt, Poolale läinud saksa aladelt, Ungarist.....

Eelkommenteerija näited on küll ümberrahvastamisest ja küüditamisest ning palju totaalsemast, kuid olud, põhjused, põhjendused ning tagajärjed on meie teemast suures osas erinevad. Seal öeldi otse välja, mida sooviti ja pandi ka põhjus kirja (demagoogiline ja sageli ebaõiglane, aga varjamatu). Baltikumis öeldakse, et pole teinud, pole näinud, pole tulnud, aga näed oleme ja andke nüüd seda ja seda nagu pereliikmele kohane.

Kogu vene riigi laienemisprotsess on säherdune olnud. Juba aegade algusest saati ning nende paljude sajandite vältel on kujunenud välja mentaliteet mis on neile loomuseks saanud. Kuhu on venelase jalg korra astunud, sealt ta enam ei lahku. See mentalkittet on neisse sadestunud juba emapiimaga.Paraku ning hädaks ja õnnetuseks kõikidele rahvastele kes nende kõrval peavad elama.

ailien from New York. Te vaevate oma pead, otsides venelaste sisserände põhjusi Eestisse. Seda põhjust otsivad ka teised, kes tegelikku põhjust ei tea. Juba vanas Roomas teati seda, et kui tahad mingit maad oma riigile liita, siis pead selle asustama oma rahvaga.Niimoodi tegutses ka Makedoonia Aleksander. Seda teadis ka Jossif Stalin, seepärast asus ta Eestisse rajama suuri tööstusettevõtteid, et saaks siia tuua uusi elanikke Venemaalt. Stalini ideed jätkasid tema järeltulijad. Muidugi polnud Stalini idees süüdi lihtsad venelased, kes saadeti siia majandust arendama. Ega need lihtsad venelased ei saagi aru, et neid peetakse okupantideks, sest nendelt ei nõutud ju kohaliku keele oskust. Stalini idee järgi pidid sissetulnud lämmatama oma hulgaga eesti keele ja siis olekski suhtluskeeleks jäänud vene keel. Aga eestlastel jätkus tarkust tõestada Moskvas Stalini alatud plaanid ning vene võimurid pimedas vihas otsustasid korraldada putš, et eesti separatistid hävitada. Kuid õnn oli eestlaste poolel ja nii taastatigi Eesti iseseisvus. Venelastele peab selgeks tegema, et nad on siia toodud Stalini ideede põhjal ja nad on lihtsalt võõrtöölised, kes peavad lahkuma tagasi sinna riiki, milline neid siia saatis. Kui nad soovivad aga jääda, siis peavad alluma Eesti riigi seadustele ja omandama eesti keele. Kõik on ju väga loogiline.

Ideaalis võib muigajal ju õigus olla aga kuidas seda õigust praktikas teostada?
Miks kaamel vatti ei söö? Sellepärast et ta lihtsalt ei taha. Ka paljud, kuigi õnneks mitte määrav osa, siinsetest venekeelsetest lihtsalt ei taha. Ei minna tagasi sinna kust nad pärit, ega ka mitte alluda Eesti seadustele.

Muigaja, ma ei otsi sisserände põhjust vaid enam-vähem sarnast juhust. Baltikumi venelaste nõudmised ja hoiakud(poosid) on jäljendatud sajandeid oma kunagises impeeriumis elanud rahvusvähemuste pealt, kuid erinevalt viimastest( ungarlased, poolakad, türklased jt.) ei seleta baltivenelased kunagi kuidas nad põlisrahvaks said. No ega ei olegi võimalik seletada. Samamoodi kahvlis on nad oma "vabastajaks" olemisega. Vabastaja ei saa ju olla sisse koliv rahulik tsiviilelanikkond. Vabastaja saab olla relvastatud sõjasalk, seesama kes ühtlasi okupeerib. Kui okupatsiooni polnud, siis polnud ka vabastamist. Mineviku teemat ei hoia Baltikumis üleval kohalikud. Venelased on need, kes lausa väänlevad sisemises segaduses ja püüavad kas-või minevikust õigustust otsida sellele, et nad siin on.

Eestis elavate Vene inimeste tänane olukord ja süü on osalt kunagises kaks-kolm põlve tagasi olnud Stalini ja stalinistide okupatsioonis, mille järgi toimus suur üleliiduline venestamiskampaania - kõigist meist pidi saama suur ilma rahvuseta ühtne "nõukogude rahvas" - üle Venemaa komandeeriti või kutsuti töölisi - sõjaväeosades Venemaal rippusid loosungid - Tallinna valged ööd kutsuvad teid Eestisse tööle ja elama - demobiliseerunud noormehed nii tulidki ja praegu on meil ka tuhandeid tublisid segaperekondi üle Eesti... Nii ehitati üles meil Venemaalt tulnud tööjõuga Lasnamäe, Õismäe, Mustamäe, Tartus Annelinn ja enamus neist said sinna ka korterid, samuti kõik olümpiaobjektid Pirital, Teletorn, Olümpia hotell, Linnahall jne ehitati võõrtööjõu abil.
Laulva Revolutsiooni aegu koos Vene sõjaväega läks suureks kampaaniaks ja osa lahkusid tagasi oma kodumaale, isegi kolimisrahad maksti paljudele peale, osa ja eriti - segaperekonnad soovisid olla eestimeelsed ja pooldasid Eesti iseseisvumist ning registreerisid end Eesti Kodanike Komitee juures kodanike taotluse nimekirjadesse ning soovisid Eestisse jääda. Siin tekkis tõrge ja paljud Eestile lojaalsed muulased tõugati kõrvale ja kustutati nimekirjadest.
Siiski integratsiooniprotsess toimis ja väga paljud vene juurtega noored õppisid selgeks eesti keele, leidsid siin tööd ja noormehed teenisid Eesti Kaitsevägedes. Nõuka ajal eesti keelt õppida ei olnud mingit stiimulit, sest nõukogude inimese ametlikuks keeleks oli ainult vene keel.
Nüüd siiski eesti keelt õpiti ja lojaalsus Eestile samuti kasvas. Aga tundub, et teine suurem tagasilöök integratsiooniprotsessile toimus 2007. aastal Pronkssõduri äraviimisega. Kõik olid selle poolt, et Pronks ei sobi ja ei mahu vanalinna, kuid protesti tekitas selle vägivaldne ja kiirustav äraviimine ja just see saladuskate selle ümber, mis tekitas kuulujutte, et Pronks on juba tükkideks lõigatud. Ümarlaud ju töötas, kus kõik osapooled olid nõus Pronksi äraviimisega, kuid selle rahumeelne äraviimine võtnuks natuke rohkem aega. Aga kellelgi oli selle äraviimisega väga kiire.
Mul ei ole fakte käepärast, kuid tundub, et just siis tekkis suurem tagasilöök rahumeelses integratsioonis ning tekkis muulastes trots - kes võttis Vene kodakondsuse, kes lõi kõigele käega ja leppis halli passiga, kes õppis eesti keelt edasi ja paljud said ka Eesti kodakondsuse.

Üks eestiaegne venelane (kes muuseas rääkis meeleldi, aga väga kehvasti eesti keelt) ütles, et tema on venelane ja need uued on sovetid. Vahe väga lihtne: Tema vanaisa ostis siin kohalikult narvakalt maja ja hiljem rentis Tallinnas poeruume. Turuhinnaga. Uued võtsid kohalikelt väevõimuga maa, loodusvarad ja majad ning kolisid sisse. Magalarajoone ehk ehitatigi ise, aga võõrale maale ja vägisi võetud tsemendist, liivast ja veest. Ka soveti kodudes õpetati lastele, et võõrast ei tohi võtta ja inimest ei tohi tappa. Avastada, et su esivanemad seda pattu tegid ja et tänu sellele sa siin oled, ei ole meeldiv. Paar portselantassi ja kumerate klaasidega puhvet vanavanemate esimesest Eesti korterist muutuvad armsast pärandist hoopis rekvisiitideks õudusunenäost. Ei kadesta.