Haridus- ja Teadusministeerium
kuulutas 3. septembril, et väited Narva Eesti Gümnaasiumi sulgemisest olevat alusetud.

Ministeerium annab teada: "Eilses Aktuaalses Kaameras ning mitmes ajaleheartiklis ilmunud väited Narva Eesti Gümnaasiumi kaotamisest on alusetud ja pahatahtlikud. Haridus- ja Teadusministeerium lükkab ümber avalikkuses levivad väited plaanist sulgeda Narva linnale kuuluv Narva Eesti Gümnaasium või kaotada Narvast eestikeelne haridus. Otsuseid Narva Eesti Gümnaasiumi tuleviku kohta peab tegema ja saab teha ainult Narva linn, millele gümnaasium kuulub, ent riik tagab eestikeelse hariduse jätkumise igal juhul.

Samas on ministeeriumil tõsine ja põhjendatud mure Narva eestikeelse hariduse jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi pärast, mistõttu pöörduti Narva linna kui koolipidaja poole ja oodatakse nende ettepanekuid. Enamik Narva Eesti Gümnaasiumi põhikooliosa lõpetanud noori ei asu õppima eesti kooli gümnaasiumiosas, vaid lahkub kodulinnast või -maakonnast. Normaalseks ei saa pidada olukorda, kus näiteks Narva Eesti Gümnaasiumi põhikooli 2012. aasta lõpueksamite keskmine hinne eesti keeles ja kirjanduses on madalam kui läheduses asuval Narva Vanalinna Riigikoolil, mis õpetab venekeelseid lapsi keelekümblusmeetodil."

HTM teatas: "Hariduse kvaliteet ja eriti riigikeelse hariduse kvaliteet on strateegiline küsimus ja riigi tähtsaim regionaalpoliitiline ülesanne Ida-Virumaal. Just sel eesmärgil tegutseb Narvas Eesti Gümnaasium, mida rahastatakse jätkuvalt 30% suuremas mahus kui teisi koole ja kellelt oodatakse ka vastavaid õpitulemusi."

Haridusminister Jaak Aaviksoo sõnul, seisab ministeeriumi pressiteates, on paanika külvamine alusetu: “Narvast ei kao eestikeelne haridus ja kool mitte kunagi ära. Aga me ei saa olla rahul olukorraga, kus Narva ainsast eestikeelsest munitsipaalkoolist saadav haridus ei vasta avalikkuse ootustele. On kahetsusväärne, et osa partnereid püüab tähelepanu hariduse sisuküsimustelt mujale juhtida ning eriti murettekitav on, kui lapsi ja lapsevanemaid kasutatakse ära poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.“

Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad kohtuvad 13. septembril Narvas kõigi osapooltega arutamaks eestikeelse hariduse väljakutseid. Haridus- ja Teadusministeerium on leppinud nii kooli kui ka selle omaniku, Narva linnaga, kokku kohtumised, et probleemile ühiselt lahendust leida – vajadusel kas või kooli riigile üle võtmise näol.

otsustin k'aeda veebist palju sis Narva tsuhn''aade keskas ülttse õpib aga lehht kajastab aasstadagust teavet . stat`istikalehelt ehk iljem jõuan k'aeda aga ka siis 1-2 aasstat varasemat 'aega .
kujj aga klassis kesskmiselt 5 õpilast sis mina ej nää küll põhjust seda k'ooli k'innib'anna .

öhelt juhuslikult lehelt jäj sillma et selles keskas õppis 2012/2103 223 õpilast, nejst 42 keskaosas . s'eega 14 klassis . et minu taluvusmäär on 5 õpilast klassis sis minuarvates võjb seda keskat ka edaspidi ülalbidada .
mis puuttub aga r'uumid'esse sis õpilaste vähänedes tuleb ka võjmalused ümmberinnata ning 5-10'le õpilasele lejjda ka sobivamad ruumid mujal .
ettkel ej nää ma Narva keska k'innibanekuks kül minngit arukat põhjust .

silmaettejäjjd anndmed arimatus minist''eeriumist . vällja oli toodud muukkate osagaal 'earühhmadegauppa aasstatel 1990-2007 .
1990 oli muukkate osagaal 'earühmiti:
0-4 - 38%
5-9 - 39%
10-14 - 37%
15-19 - 34%
see näjttab et 80'ndate lõpuaasstajl akkasid muukkad lappsi eriti innukaltvorppima, tsuhn''aadel lapseisu vähänes .

1994.a'ks olid sõjav'äälased ja sõjadehaste osskust'öölised oma peredega jallgalasst ning 'earümmadesuhhted samuti järsult tsuhn''aadegasuksmuuttund:
0-4 - 28%
5-9 - 34%
10-14 - 35%
15-19 - 33%

edasi aga samasvajmus ej jättkund . ja arvud ojjatavad .
kuj 1998 moodustas 0-4 rühhm muukkatel 24% sis 2002 26% ja 2007 juba 29% . s'eega pisikeste muukkate sillmnähhtav kassv . mujdugi onn osa siin tsuhn''aade välljarännul sest k'aasagrabatakkse ka lapsed .

edasi ej taha enam m'õelda .