Jajah, Kruve, anaalporno propageerimine läheb kallimaks. Oh, vabandust, teil oli see ju dot com tehtud.

Konspiratsioon Valitsusside ja Keskerakonnaga

sutuse kohta, mis võiks pealt kuulata peaministri telefonikõnesid, lugeda riigiasutuste e-posti ning mis muu hulgas tegeleb ka luuramisega, valitseb RIKSi ehk Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse ümber uskumatu segadus.
Eelmisel reedel esitas lahkumisavalduse RIKSi juhatuse esimees Marju Laur. Mõni nädal enne seda kihas ajakirjandus sellest, kuidas majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson Lauri oma kohalt minema puksib.
Nüüd eitab Tõnisson kategooriliselt seotust Lauri lahkumisega. Räägib, kuidas nad kohtusid viimati vist suvel, et Laur esitas oma tagasiastumispalve ise ning Tõnissonil pole aimugi, miks. Ja lisab lõpuks, et temal küll Lauri tööle mitte midagi ette heita ei ole...
Umbes samal ajal, kui allikad hakkasid sosistama Lauri vallandamise ohust, tekkis korraga mitmeid rääkijaid, kes olid nõus RIKSi sees ja ümber toimuvat valgustama. Aga tingimusel, et neile keegi ei viita.

Kohtumised hämarates baarides ning inimtühjades kohvikutes andsid kokku sellise loo.

Keskerakond tahab RIKSi kontrolli alla saada, sest see võimaldaks neil jälgida kogu valitsusasutuste sidet ning tõotaks boonusena sisse tuua rohkem kui 10 miljonit krooni, mis enne valimisi väga ära kuluks.

See viis, kuidas Keskerakond sellise tulemuse saavutama peaks, meenutab Paul Kerese malemängu, sest nii pikalt ja osavalt ette kombineerides tegutsemine on lausa meisterlik.

Esiteks lõpetab Tõnisson kohtuvälise kokkuleppega ära vaidluse RIKSi ja OÜ Kõnetraat (praegune OÜ ViaTel) vahel. Kõnetraat oli see ettevõte, mis 1997. aastal sai endale segaste lepingutega 78,1% Valitsusside võrgust – ehk võrgust, läbi mille RIKS praegu suurt osa oma teenuseid pakub ning mille kasutamise eest maksab ta ViaTelile ligi 90 000 krooni kuus. Kõnetraat ja ViaTel olid või on veel praegugi seotud Valitsusside endiste töötajatega, kes sisuliselt ajasid Riigi Telefonivõrgu ära ega taha seda tagasi anda.

Kinnine kohtuvaidlus on käinud juba kaks aastat, viimane istung oli 3. veebruaril ja siis otsustati see juunikuusse edasi lü-kata. Lõppu pole näha, kuid kui see lõpp ükskord tuleb, on riigil väga head ‰ansid see ViaTelilt tagasi saada, sest asja on uurinud ka riigikontroll ning toonane riigikontrolör Juhan Parts avaldas siis arvamust, et riik peab oma võrgu tagasi saama. Lisaks on mitu vaidlusega kursis olnud juristi öelnud, et kui kohtunik on aus, teeb ta otsuse RIKSi kasuks.

Ehk, hoiatavad rääkijad hämarates baarides, tahab Tõnisson kohtust ära tuua vaidluse, mille võitmiseks on riigil ülihead võimalused. Miks?

Kohtuväline kokkulepe oleks ViaTelile väga kasulik, sest ta “istub vaidluse otsas”, mida ta tõe-näoliselt ei võida. Valitsusside ja Kõnetraadi vahel sõlmitud lepingu katkestamise eest on ette nähtud hüvitis umbes 30 mil-jonit krooni ning selle peaks riik kohtuvälise kokkuleppe puhul ViaTelile kinni maksma.

Nüüd aga läheb huvitavaks! RIKSi asjadega kursis olijad oletavad, et kui Keskerakond ja Tõnisson teevad ViaTelile ettepaneku kohtust ära tulla ja maksta hüvitiseks mitte 30 või 35, vaid näiteks 20 miljonit krooni, on Tõnisson “säästnud“ 15 miljonit ja saab selle eest avalikkuse silmis plusspunkte. Samal ajal on ViaTel saanud 20 miljonit krooni, millest ta muidu oleks suure tõenäosusega üldse ilma jäänud. Sellise vastutuleku eest küsib aga Keskerakond näiteks pool sellest hüvitisest ehk 10 miljonit krooni endale ja saab ühe liigutusega umbes poole kevadiste valimiste eelarvest.

Kohtuvaidluse lõpetamisel on aga teinegi pool. Nimelt likvideeriti Valitsusside (mis nüüd on osa RIKSist) nii räpakalt ja lohakalt, et siit võib üles kerkida paar kriminaalasja. Ohus on kindlasti mõned endised Valitsusside töötajad, näiteks selle viimane juht Jaak Lippmaa ja Aavo Pikkof. Kui kohus teeb otsuse, et võrk on ära aetud ja tuleb riigile tagasi anda, peab ka vastama küsimusele, kes selle võrgu siis ära ajas, ning siin ripuvad võimalikud kriminaalasjad just näiteks Lippmaa ja Pikkofi kohal. Kui asi kohtust tagasi võtta, oleks ka nemad pääsenud poisid. Lippmaa töötab muide praegu välisministeeriumis.

Kõige põrutavamalt kõlab aga kohtumisest kohtumisse ringlev info, et Tõnisson tahab osa Valitsusside töötajaid panna RIKSi juhtima, kus need oleksid suurest tänumeelest lojaalsed ega tõrguks tagasi kellegi pealtkuulamisel.
Taas kerkib pidevalt esile Pikkofi nimi, kes on Keskerakonnaga väga lähedastes suhetes ning on näiteks ajalehes Kesknädal avaldanud kaks kurja kirjutist RIKSi ja Marju Lauri teemal. Lisaks on ta väga hea sõber Linnar Priimäega ning just sealtkaudu võisid tema mured kriminaalasja üle parteikõrvu jõuda.

Tõnissoni ärritavad väga küsimused kohtuvälise kokkuleppe teemal. Ta ütleb kolm korda diktofonilinti, et tema kuhugi kohtuuste taha mingeid kokkuleppeid sõlmima ei lähe, sest rahvas saaks aru vaid kohtuotsusest ja asi peab nii lahenema.

Samas ei pruugi Tõnisson ise tõesti teha otsust kohtuvälise kokkuleppe kohta, sest siin astub mängu järjekordne maleskeem.

Kõnetraadi vastu on kohtus praegu nii RIKS kui ka Eesti riik – RIKS nõuab lepingu katkestamist, riik aga võrkude tagasi saamist. Kui RIKS otsustaks lepingu katkestamise nõudest loobuda, poleks riigil põhjust võrke tagasi nõuda ja kohtuasi olekski läbi.

RIKSi nõukogu eesotsas istub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarve ja finantskontrolli osakonna juhataja Andres Uusma, kes võib teha ettepaneku pikk ja kulukas kohtuvaidlus lõpetada. Tõnissoni nimi ei jookseks kuskilt läbi, kuid Valitsusside mehed oleksid pääsenud poisid.

Esialgu tundub, et Eestis ringleb võib-olla kümmekonna inimese kokku pandud ja kirjandusauhinda väärt spioonijutt, sest RIKSi asju uurides kerkib läbimatu müürina ette kas riigisaladus või rida ametnikke-poliitikuid, kes valjuhäälselt kõike eitavad. Ametlikult eitavad, mitteametlikult peavad spioonijuttu kõik peale Tõnissoni tõeks.

Valitsusside “tegi viiolit”, riigisekretär hädas

Kui RIKSi vaidlusele kohtuvälise kokkuleppe saamine kõigi asjaosaliste jaoks juba uskumatult hea lahendus tundub, oleks kogu malepartiist veel ühel-kahel inimesel väga palju võita – nimelt riigisekretär Aino Lepik von Wirenil ning endisel riigikantselei juhatajal Tiit Lajal.

Nende allkirjad ja vastutus olid mängus siis, kui Valitsusside tegevus lõpetati ning see RIKSile üle anti.

Kuskilt on tekkinud RIKS-i bilanssi kaheksa miljoni krooni suurune auk. Marju Laur ja endine RIKSi nõukogu on veendunud, et see tuli likvideeritavast Valitsussidest selle ühendamisel RIKSiga ning seetõttu peaks riigikantselei selle nüüd kinni maksma. Riigisekretär on aga paberitega valmis tõestama, et auk ei tulnud Valitsussidest.

Asja iva on selles, et keegi on ilmselt Valitsussidest kõrvale toimetanud kaheksa miljonit krooni reaalset raha ning riigikantselei eksjuht Tiit Laja on samal ajal oma allkirjadega kinnitanud, et Valitsussidega on kõik korras. Laja ülemusena lasub järgmine vastutus aga riigisekretäril.

Selline tähelepanematus riigikantselei tippude poolt oleks esiteks avalikkuse silmis häbiväärne, kuid teiseks on üleval reaalne oht, et riigikantselei peab selle kinni maksma.

Riigisekretäri huvi on kogu aeg olnud see, et RIKS selle kaheksa miljonit maha kannaks ja kogu lool oleks kaas peal. RIKSi endine juht Marju Laur ning endine nõukogu polnud nõus seda aga tegema, väites, et nemad teiste kõrvale kanditud raha maha ei kanna, sest nad peavad selle otsuse eest ju vastutama. See sai ka peamiseks põhjuseks, miks Laur ega see nõukogu enam RIKSi ei juhi.

Seda, et riigikantselei ei pea kaheksa miljoni eest vastutama, on oma ekspertarvamuses juba ühe korra öelnud audiitor ning raamatupidamisspetsialist Rita Ilisson. Ilisson põhjendab seaduste ja hea raamatupidamistava keerdkäikude abil, et riigikantselei ei vastuta ning seetõttu tuleks see summa maha kanda. Nii Ilisson kui ka von Wiren on väliseestlased.

Nüüd istub Ilisson RIKSi uues nõukogus, mille üks esmaseid ülesandeid ongi otsustada, mis selle kaheksa miljoniga teha.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson peab tõenäoliseks summa mahakandmist, sest kahe aasta tagused dokumendid on nii puudulikult vormistatud, et seda vaidlust ei võida tema arvates enam keegi.

Liina Tõnisson, mida RIKSi endine juht Marju Laur valesti tegi?

Minul personaalselt pole Marju Laurile ühtegi süüdistust. See sihtasutus pole päris õnnestunult kokku pandud, kuid see pole Marju Lauri viga.

Aga Marju Laur läks ära ju selle pärast, et tal oli surve lahkuda.

Mina ei tea, miks ta ära läks! Mina ei ole talle mingisugust survet avaldanud. Oli suviselt soe, kui me viimati kohtusime.

Teil ei ole tema tööle midagi ette heita?

Ma ei oska tema tööle midagi ette heita, sest tegemist on asutusega, mille asutaja esindajana mul ei olnud võimalik tema tegevusega tutvuda.

Nii et te ei teagi, mis ta seal RIKSis tegi?

Ei tea, sest tegemist on riigisaladust omava ettevõttega. Kas Marju Laurile on midagi ette heita või mitte, selgub hilisemate analüüside käigus, kui sealt midagi leitakse.

Millised juhtnöörid on saanud teie käest uus nõukogu ja uus juhatuse liige, mida hakata peale kohtuprotsessiga RIKSi ja Kõnetraadi vahel?

Ei mingisuguseid juhtnööre. Kohtuprotsess läheb oma rada edasi, ma ei näe vajadust siin midagi muuta.

ViaTeli pool on aastaid tahtnud kokku leppida. Kas te olete valmis kohtuvälisele kokkuleppele minema?

Kohus peab selle otsuse tegema, sest riigi tegevus peab olema maksumaksjale arusaadav ja maksumaksjatele on arusaadav kohus.

Selle lausega te välistasite praegu kohtuvälise kokkuleppe?

Mina küll ei näe põhjust kokkuleppele minna.

Miks on RIKSi bilansis 8 miljoni kroonine auk – kust see tuli?

Kui teaks, siis vastaks. Selles suhtes on väga erinevad seisukohad. Ilmselt sai see alguse RIKSi loomisel.

Üleandmisdokumente ei vormistatud korrektselt ja täna ei ole võimalik välja selgitada, mis RIKSile üle anti ja mida ei antud.

Kes neid dokumente tookord vormistas?

Ei tea, mina olin parlamendisaadik siis.

See 8 miljonit tuleks ilmselt riigil kinni maksta?

Tõenäoliselt tuleb see kahjum maha kanda.

Kas te üritasite vanalt nõukogult küsida, kust see 8-miljoniline puudujääk tulnud on?

Jaa. Vana nõukogu oli päris kindlal seisukohal, et need on Valitsusside võlad. Riigisekretär eitas seda kategooriliselt.

Kas dokumendid on siis nii puudulikult vormistatud, et praegu pole midagi võimalik selgeks saada?

Mina pole neid dokumente näinud ega kavatsegi neid uurida. Nii väidab RIKSi pool. Vastu väidab proua riigisekretär, et kõik on okei. Mina prognoosin, et seda kahe aasta tagust vaidlust ei võida keegi. Seda ei ole võimalik täna enam võita.

Et mätsitakse ära?

See on teie väljend.

Aga keegi tegi ju paar aastat 8-miljonilise vea.

Tõenäoliselt jah. Riigisekretär on dokumentaalselt valmis tõestama, et puudujääk pole tulnud Valitsusside poolt. RIKS kinnitab, et on tulnud. Nüüd peab keegi tegema otsuse.

Miks te arvate, et seda asja pole mõtet edasi uurida?

Uuritakse! Uuritakse nii kaua, kuni mingisugune selgus kätte saadakse. Mingisugune selgus on ka see, et selgust ei ole.

Kui kahe aasta taguseid dokumente pole korrektselt vormistatud, siis pole ju võimalik selgust saada.
Seesama 8 miljonit on ju põhjus, miks Valitsusside on siiani lõpetamata riigikantseleis?

Need juured on seal tõesti.

Aga kes see on, kes on jätnud need korrektselt vormistamata? Kellega peaks edasi rääkima?

Pöörduge näiteks riigisekretäri poole. Ta osales selles tegevuses või vähemalt oli ta sel ajal riigisekretär.

Timeline:

• 30. märts 1997: Riigikantselei alluvuses töötav Valitsusside sõlmib arengulepingu firmaga Kõnetraat, et see arendaks Valitsusside võrku. Kõnetraat on seotud Valitsusside juhtidega.

• 2000 lõpp: Valitsusside lõpetab tegevuse ning korraldatakse ümber nii, et temast saab osa RIKS-ist.

• Märts 2001: Riigikontroll tuvastab, et 1997. aasta leping oli Valitsussidele kahjulik.

• Aprill 2001: Valitsusside tegevust aastatel 1997-1999 uurib KAPO, prokuratuur alustab Valitsusside eksjuhi Lippmaa suhtes kriminaalmenetlust, Lippmaa eemaldatakse RIKSi juhatusest.

• August 2001: KAPO midagi kuritegelikku ei leia.

• Veebruar 2002: Riigikontroll avalikustab, et leidis Valitsusside lõpetamise juurest kahtlasi asjaolusid ja palub KAPO-l asja uurida.

• Märts 2002: KAPO alustab kriminaalmenetlust, uurimaks, kas Valitsusside likvideerimisel on ametnikud kuritarvitanud ametiseisundit.

• Juuli 2002: KAPO ei leia Valitsusside likvideerimisel õigusrikkumisi.

• September 2002: Liina Tõnisson lubab lõpetada RIKS-i tegevuse, sest see on mõttetu asutus.

• Jaanuar-veebruar 2003: Tõnisson vahetab välja RIKS-i nõukogu, tagasi astub RIKS-i juht Marju Laur. Uus nõukogu peab hakkama RIKS-i reorganiseerima.Alljärgnevat lugu räägivad identselt neli-viis inimest. Küsimus on: kas nad on sellise jutu levitamiseks omavahel kõik kokku leppinud?

Allikas: EPL

Timeline:

• 30. märts 1997: Riigikantselei alluvuses töötav Valitsusside sõlmib arengulepingu firmaga Kõnetraat, et see arendaks Valitsusside võrku. Kõnetraat on seotud Valitsusside juhtidega.

• 2000 lõpp: Valitsusside lõpetab tegevuse ning korraldatakse ümber nii, et temast saab osa RIKS-ist.

• Märts 2001: Riigikontroll tuvastab, et 1997. aasta leping oli Valitsussidele kahjulik.

• Aprill 2001: Valitsusside tegevust aastatel 1997-1999 uurib KAPO, prokuratuur alustab Valitsusside eksjuhi Lippmaa suhtes kriminaalmenetlust, Lippmaa eemaldatakse RIKSi juhatusest.

• August 2001: KAPO midagi kuritegelikku ei leia.

• Veebruar 2002: Riigikontroll avalikustab, et leidis Valitsusside lõpetamise juurest kahtlasi asjaolusid ja palub KAPO-l asja uurida.

• Märts 2002: KAPO alustab kriminaalmenetlust, uurimaks, kas Valitsusside likvideerimisel on ametnikud kuritarvitanud ametiseisundit.

• Juuli 2002: KAPO ei leia Valitsusside likvideerimisel õigusrikkumisi.

• September 2002: Liina Tõnisson lubab lõpetada RIKS-i tegevuse, sest see on mõttetu asutus.

• Jaanuar-veebruar 2003: Tõnisson vahetab välja RIKS-i nõukogu, tagasi astub RIKS-i juht Marju Laur. Uus nõukogu peab hakkama RIKS-i reorganiseerima.Alljärgnevat lugu räägivad identselt neli-viis inimest. Küsimus on: kas nad on sellise jutu levitamiseks omavahel kõik kokku leppinud?

Allikas: EPL

Tuhhale läks artikkel otse nö põske!

Paistab, et põske läks hoopis kurve sihtgruppi kuuluvale experdile:P

to tuhha 2010-07-14 14:46:13
Nõuka ajal oli anaalporno läänelikkuse kuvand!

Ma olen ka okupatsiooniajal Eestis elanud, ei olnud see mingi läänelikkuse kuvand. Läänelikkuse kuvand võis see olla sovjettidele, kes läänemaailmas midagi head näha ei osanud või ei tahtnud (tegelikult ei lubatud head näha).
Eks Kruve siis olegi ilmselt lihtsalt sovjet.

Enamus nõukogude dissidente võitles eelkõige lääneliku anaalporno parimate ideaalide nimel.

no kuule, sina ei ole enamus ometi :)) Või kelle nimel sa räägid?