Millised kaabakad meie riiki juhivad,seda lugege tänasest EE.

Teil, härra Paul Hank, on 99% õigus, ainus, millega ma nõustuda ei saa, on „Käsi-peseb-kätt“-valitsus, selle asemel, et oma vigu tunnistada, viib (ei mäleta sõnasõnalt) Eesti sohu. Teeksime ehk kõigepealt selgeks mida mõistame Teil, härra Paul Hank, on 99% õigus, ainus, millega ma nõustuda ei saa, on „Käsi-peseb-kätt“-valitsus, selle asemel, et oma vigu tunnistada, viib (ei mäleta sõnasõnalt) Eesti sohu. Kõigepealt teeksime ehk selgeks, mida mõistame „Käsi-peseb-kätt“ all. Mina mõistan „Käsi-peseb-kätt“ all teene teene vastu. Näiteks aitan mina Sul (lihtsalt mõiste) sel aastal kartuleid võtta, aga järgmisel aastal aitad Sina minul maja remontida. Sellisel juhul nimetan ma sellist olukorda teene teene vastu ehk Teil, härra Paul Hank, on 99% õigus, ainus, millega ma nõustuda ei saa, on „Käsi-peseb-kätt“-valitsus, selle asemel, et oma vigu tunnistada, viib (ei mäleta sõnasõnalt) Eesti sohu. Teeksime ehk kõigepealt selgeks mida mõistame Teil, härra Paul Hank, on 99% õigus, ainus, millega ma nõustuda ei saa, on „Käsi-peseb-kätt“-valitsus, selle asemel, et oma vigu tunnistada, viib (ei mäleta sõnasõnalt) Eesti sohu. Kõigepealt teeksime ehk selgeks, mida mõistame „Käsi-peseb-kätt“ all. Mina mõistan „Käsi-peseb-kätt“ all teene teene vastu. Näiteks aitan mina Sul (lihtsalt mõiste) sel aastal kartuleid võtta, aga järgmisel aastal aitad Sina minul maja remontida. Sellist olukorda nimetan ma teene-teene vastu ehk „Käsi-peseb-kätt“ . Nagu ma arvan ka, et kõik peabki olema J.O.K.K. - Juriidiliselt on kõik korras , sest kui juriidiliselt ei ole kõik korras, siis on ka korrupsioon käega katsuda. Tean, tean, mida nüüd mõned kommenteerijad öelda tahavad. Seda, et inimesed aetakse kodudest tänavale ja kui siis dokumente hakatakse uurima, et kuidas sai ikkagi võimalikuks inimese tänavale ajamine, siis dokumentide järgi on kõik seaduslik (juriidiliselt on kõik korras), aga inimene on tänaval. Loomulikult saab kõike head kasutada kuritegelikul teel.
Kas sa arvad nüüd, et olen "sinisilmne" (lihtsameelne). Mõtle, äkki on mul siiski õigus.

Milline tore marksistlik-leninistlik sõnakasutus "... Praegune kolmikvõim kaitseb kiivalt suurepalgaliste ja rikkurite huve...". Tahaks huviga teada, mida tooks astmeline tulumaks kasu Hankile-Antslast. Keskmisele palgasaajale ehk mõnikümmend krooni kuus. Tõeline Eesti NOKIA ja kõik ruigavad rõõmust. Äkki mõtleks ettevõtte tulumaksu peale. Kuna suurem osa ettevõtlusest kuulub väljamaalastele, siis ilma asjata kingime hunniku maksuraha võõramaalastele, mille võiks ka kohapeal sisse nõuda.

Kas sa võrdled ettevõtte tulumaksu ja astmelist tulumaksu, teisisõnu kas sa paned ettevõtte tulumaksu ja astmelise tulumaksu ühele pulgale. Need on ju täiesti erinevad asjad, nii nagu on täiesti erinevad mõisted rumal ja loll, kes need mõisted, rumal ja loll paneb ühele pulgale (kas siis püüdes viisakas olla, või midagi muud), ei tea millest ta räägib.

To ARVAJA: Ma ei panegi neid makse ühele pulgale. Nimetan lihtsalt ühte reaalsemaks kui teist. Miks te mängite inimeste närvidel. Suvaline väikse- või keskpalgaline ei võida astmelisest tulumaksust suurt midagi. Ma pole ka kindel, et see on majanduse päästerõngas. Loe kasvõi Hagari koomiksit maksude sissenõudmese kohapealt - küll leitakse võimalus kõrvele hiilida.
Kordan üle reaalsem on ettevõtte tulumaks, mille 0% on EL tingimustes tõsine relikt ja raha tuulde loopimine. Asi, mis omal ajal võimaldas raha Eestis hoida, viiakse praegu lihtsalt ilma mingi probleemideta välja.

To glavlit "Ma ei panegi neid makse ühele pulgale. Nimetan lihtsalt ühte reaalsemaks kui teist. Miks te mängite inimeste närvidel." Keegi ei mängi kindlasti sinu närvidel. Ma toon ära need kommentaarid mis minu arvamust kinnitavad, ja kuna Kesknädala arvates on minu kommentaari sisu liiga pikk, siis kopeerin kommentaari siia osade kaupa.

Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks olla erinevad maksuliigid, samuti võivad erinevad tulu liigid olla maksustatud erinevate maksuliikidega. Põhimõtteliselt võib tulumaks olla nii riiklik kui kohalik maks.
Tulumaks võib olla kas progressiivne, proportsionaalne või regressiivne tulumaks.
Ajalugu
Esimene tulumaks maailmas kehtestati Suurbritannias ajutiselt 1799. aastal ajutise maksuna Napoleoni-vastase sõja finantseerimiseks. 19. sajandi lõpuks oli tulumaks laialt levinud alaline maks. Algusaegade maksud olid paari protsendi suurused. Tulu deklareerimine leidis maksu kehtestamise algusaastatel tugevat vastuseisu, kuna seda peeti erasfääri autonoomia vastuvõetamatuks rikkumiseks.
Tulumaks oli okupatsiooni-eelses Eestis, samuti Nõukogude Liidus. Iseseisvuse taastamise järel kehtisid Eestis eraldi tulumaksuseadused füüsiliste ja juriidiliste isikute jaoks. [1] [2] Alates 01.01.1994 hakkas kehtima tulumaksuseadus,[3] mille kasutati eeskujuna Harvardi ülikoolis koostatud USA maksuõiguse lihtsustatud kodifikatsiooni Basic World Tax Code. 2000. aastast kehtib Eestis uus tulumaksuseadus (TuMS), [4] mis on unikaalne selle poolest, et juriidiliste isikute kasumit ei maksustata.
Eestis kehtiv tulumaksu määr 2008. aastal on 21%.

Progressiivne tulumaks
Allikas: Vikipeedia

Mine: navigeerimiskast, otsi
See artikkel vajab toimetamist.
Riigi rahandus

See artikkel on osa teemast:
Rahandus ja maksud

Maksud
Üksikisiku tulumaks ·Palgamaksud
Tulumaks· Aktsiis · Maamaks
Käibemaks·Sotsiaalmaks
Tollimaks· Töötuskindlustusmaks
Eesti maksusüsteem

Maksustamine
Maksumäär · Proportsionaalne maks
Progressiivne maks · Regressivne maks

Maksustamine maailmas
Maksumäärad maailmas
Maksude osakaal SKPst

Majanduspoliitika
Monetaarpoliitika
Keskpank · Kullastandard
Fiskaalpoliitika
Riigieelarve· Defitsiit · Riigilaen
Kaubanduspoliitika
Toll · WTO

Rahandus
Finantsturg
Rahaturg
Kapitaliturg· Aktsiaturg
Laen
Pangandus
Föderaalreservi süsteem
Maailmapank · Jooksevkonto
Kohustuslik reserv


Progressiivne tulumaks on kas ettevõtte kasumi või üksikisiku sissetuleku maksustamise süsteem, kus maksumäära suurus kasvab vastavalt brutotulu suuruse kasvamisele.
Astmeline tulumaks on progressiivse maksusüsteemi üks võimalik rakendus üksikisiku tulult tulumaksu arvestamisel, mida Eesti Keskerakond esitles enne 2003. aasta Riigikogu valimisi, olles sellest rääkinud ka juba enne 1999. aasta Riigikogu valimisi.
Eestis kehtis progressiivne tulumaks palkadele ja ettevõttete kasumitele kuni 1993 aastani.

Progressiivse tulumaksu rakendamine
Giacomo Corneo tutvustab 2002 aastal uurimust, kus maksupoliitika teooriad väidavad, et tulu ümberjaotamise määr peab kasvama vastavalt maksueelse tulu ebavõrdsusele. Samas soovitavad mitmed tulumaksu käsitlevad uurimused tulu suuremat ümberjaotamist just riikides, kus maksueelne sissetulek jaotub suhteliselt ühtlaselt ja eelduseks on, et inimesed on peale tarbimise ja vaba aja veetmise huvitatud oma positsioonist ühiskonnas ning et inimese sotsiaalse edu näitajaks on tema paiknemine tulude astmestikus. Uurides maksu piirmäärade varieerumist sissetuleku erinevatel tasemetel ja analüüsides seoseid maksu optimaalse progresseerumise ning tulude ebavõrdsuse näitaja – Gini koefitsiendi vahel selgub, et progressiivne tulumaks toetab nn Pareto efektiivsust, kui maksueelne sissetulek on jaotatud suhteliselt ühtlaselt. Progressiivsuse optimaalne määr kasvab, kui maksueelsete tulude põhjal arvestatud Gini koefitsient on allpool kriitilist taset, ning kahaneb, kui maksueelse sissetuleku ebavõrdsus suureneb. Eksisteerib minimaalne Gini koefitsient, mille juures optimaalselt progresseeruva maksu graafik jõuab nullini.
Seda nähtust saab seletada sellega, et kui vaba aeg on tavaline kaup, siis suure teenimispotentsiaaliga inimestel on tugev motivatsioon tõusta sotsiaalsel tasandil. Progressiivne tulumaks tooks inimestele kasu, suurendades nende vähest vaba aja hulka kellegi staatust muutmata. Rohkem võrdsust teenimispotentsiaali jaotuses teeks tuluhierarhias tõusmise suhteliselt lihtsamaks. Ka tarbimise seisukohast on progressiivne tulumaks seda efektiivsem, mida egalitaarsem ehk võrdsusele suunatum on majandus. Efektiivsus kaoks, kui staatus ei huvitaks inimesi või vaba aega ei hinnataks või staatuse tõstmise ajend oleks liialt tugev. Lisanduvat vaba aega ei väärtustata, kui kõrge positsiooniga kaasneks automaatselt ka palju vaba aega. Sellisel juhul ei too progressiivne tulumaks rikastele mingit kasu.
Konkurents suhteliselt kõrgema tarbimistaseme saavutamise pärast tekitab tööjõu ülejääki. Et progressiivne tulumaks vähendab inimeste tööaega traditsiooniliste ergutuskanalite kaudu, siis leevendab progressiivne tulumaks pisut karmi konkurentsi. Vähesel määral progresseeruv tulumaks toodab Pareto efektiivsust seni, kuni vaesed saavad kasu raha ümberjaotamisest ja rikkad saavad kasu madalamate hindade arvel tarbimiskonkurentsis. Rikastele oleks soodne, kui progressiivse tulumaksu korral oleks rahalise ümberjaotuse koormus piisavalt väike, et säiliks maksueelse tulu hierarhia.
Heaoluriik on viimastel aastatel sattunud paljudes maades kriitika objektiks. Oluliselt on kärbitud maksude piirmäärasid suure sissetulekuga maksumaksjate kasuks ja piiratud tulu ümberpaigutamise kavasid. See, et progressiivne tulumaks võib tuua eelkõige kõrge produktiivsusega inimestele leevendust konkurentsis staatuse pärast, on tavaliselt tähelepanuta jäetud.

Eelmine kommentaar jätkub "Eestis maksustatakse nii residente kui siin tegutsevaid mitteresidente erinevalt. Mittetulundusühingutel ja sihtasutustustel on võimalik taotleda maksusoodustusi.

Tulumaks
Tulumaksumäär on Eestis olnud pidevalt muutuv. Residendist füüsilise isiku puhul kuulub maksustamisele kõik sissetulekud (palgatulu, stipendium, pension, preemia, lotovõit) peale erisoodustuste, kingituste, dividentide. Nende pealt maksab tulumaksu juriidiline isik. Ametilähetusega seotud kulud ei kuulu maksustamisele ettenähtud piirmäärades. Riigieelarvest makstavaid stipendiume ning seaduse alusel makstavaid toetusi ei maksustata.
Ettevõtlustulu pealt maksab tulumaksu Füüsilisest isikust ettevõtja.
Enne tulumaksu arvestamist on lubatud erinevad mahaarvamised, nagu näiteks maksuvaba tulu, elatis, eluasemelaenu intressid, koolituskulud jm.
Kuni 2006 aastani arvestati residentidest füüsiliste isikute 26%, aastal 2006 24%, 2007 aastal 22% ja 2008 aastal 21%.[1]
Käibemaks
Käibemaksumäär on Eestis üldiselt 18% maksustatavalt väärtuselt, 5% õppevahenditelt, matuseteenustelt, etendustelt ja kontsertidelt ja 0% mõnedelt tervishoiuteenustelt, hariduselt, kindlustuselt jne.[2]
Sotsiaalmaks
Sotsiaalmaksu maksab tööandja töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt, füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult. Sotsiaalmaksu määr on 33 protsenti maksustatavalt summalt ja töötuskindlustushüvitiselt on 13 protsenti maksustatavalt summalt. [3]
Töötuskindlustusmaks
Töötuskindlustusmaksu makstakse töötajale välja makstavalt palgalt ja seda arvestatakse kahes erinevas summas, millest ühte nimetatakse kindlustatu- ja teist tööandja töötuskindlustusmakseks. Maksmise kohustus on tööandjal. Töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks. Töötuskindlustusmakse määra ei saa tähtaja kulgemise ajal vähendada. [4]. 2008 aastal on kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 0,6% ja tööandja töötuskindlustusmakse määr 0,3% «Töötuskindlustuse seaduse» §-s 40 nimetatud summadelt. [5]

Regressiivne maksusüsteem
Pikemalt artiklis Regressiivne maksusüsteem
Lisaks proportsionaalsele ja progresseeruvale maksasüsteemile on olemas ka regressiivne maks. Sel puhul võetakse madala sissetulekuga inimestelt suurem protsent kui kõrge sissetulekuga. Näiteks käibemaks on regressiivne. Oletame, et madala sissetulekuga perekond ja kõrge sissetulekuga perekond ostavad mõlemad 5000 kroonise külmutuskapi, mille käibemaks on 18 protsenti. Nad mõlemad maksavad 900 krooni käibemaksu. Aga 900 krooni moodustab 25 000 kroonise sissetulekuga perekonna jaoks 3,6% ja 100 000 sissetulekuga pere jaoks vaid 0,9%. Seega maksab väiksema sissetulekuga pere oma sissetulekust proportsionaalselt rohkem kui suurema sissetulekuga pere, seega on tegemist regressiivse maksuga.


[redigeeri] Kas jõukam inimene ohverdab maksumaksmisega vähem või rohkem kui vaesem?
Majandusteadlased ei oska selle üle otsustada, kuna nad ei saa mõõta iga inimese subjektiivset krooni piirväärtust ehk seda, kui palju annab ühele inimesele 1 krooni väärtuses kaupade tarbimine. Ometi viivad arutlused progresseeruva ja proportsionaalse tulumaksu osas inimesed erimeelsustele. Lisaks sellele ei leita üksmeelt küsimuses, milline maks aitaks paremini kaasa majanduskasvu saavutamisele.

Maksusüsteem on neutraalne siis kui iga tööjõutundi maksustatakse ühesuguse maksumääraga. Tegelik majanduselu tunduvalt keerulisem, — isegi kui maksusüsteem on proportsionaalne ehk kõikidele kehtib ühesugune maksumäär, rakendatakse tavaliselt tulumaksuvabastusi (see osa palgast, mille pealt tulumaksu ei maksta ehk maksuvaba miinimum). Seega on väikese sissetulekuga inimestel maksumäär madalam kui suure sissetulekuga.
Oletame, et tulumaksumäär on kõikidele 26% ja rakendatakse tulumaksuvabastust 500 krooni kuus.

Sellisel juhul maksab 1000 kroonise sissetulekuga inimene maksudeks vaid 13% ja 10 000 kroonise sissetulekuga inimene 24,7% oma sissetulekust.

Järelikult on iga järgmise krooni maksumäär ehk piirmaksumäär erinev.

Erinev piirmaksumäär võib kaotada indiviidi ajendi enam teenida, kuna iga järgmise krooni eest tuleb maksta järjest enam. Veelgi sügavam on probleem siis, kui lisaks maksudele võib suurem sissetulek endaga kaasa tuua ka toetuste kaotuse.

Oletame jällegi, et maksumäär on 26% ja 500 krooni kuus on maksuvaba tulu, lisaks saavad kõik kuni 1000 krooni suuruse sissetulekuga indiviidid toetuseks 500 krooni. Sellisei juhul maksab töötaja, teenides 1001 krooni, maksudeks 62,96%, kuna ta kaotab lisaks 130,26 krooni suurusele maksudele veel ka 500 krooni toetusi.
Sellisel juhul kaob töötajal igasugune mõte teenida enam kui 1000 krooni.

On arusaadav, et keskerakonna juhtmõte on - kõikidele võrdsed võimalused. Sellepärast teen ettepaneku Edgar Savisaarele - Palun tänasest jaotada Teie palk paljulapseliste perede vahel

On arusaadav, et keskerakonna juhtmõte on - kõikidele võrdsed võimalused. Sellepärast teen ettepaneku Edgar Savisaarele - Palun tänasest jaotada Teie palk paljulapseliste perede vahel