http://worldwithoutnazism.org/
Tänastast sündmustest Lätis

1987. aasta 1. juulil esitles Mihhail Gorbatšov perestroika raames Euroopa ühiskodu ja Ühtse Euroopa projekti.
Perestroika ei alanud mitte NSV Liidust, vaid Euroopast, kui 1986.a. kuulutati Euroopa ühiskodu (Euroopa riigi) loomise protsess alanuks. Sellele järgnes elav süstikdiplomaatia USA ja NSVLi vahel ning kolme riigi (lisaks Saksamaa/Kohl) üksmeele alusel käivitatigi 1987. aastal ühisprojekt "Evropa naš obštši dom". Selle eesmärgiks on kahe suurriigi liit, pärastpoole liitriik, mis ühest ookeanist teiseni laiuks.
Aastal 1989 ootas Mihhail Gorbatšovi alaline liikmekoht Trilateral Commission’is ehk ülemaailmses varivalitsuses. 1992. a. alguses Prantsuse sotsialistlikule ajakirjale “Liberation” antud intervjuus ütles Mihhail Gorbatšov: “... et me nii Idas kui ka Läänes liigume vastu ühele uuele tsivilisatsioonivormile. See on nii, nagu liiguks erinevad jõud maailma erinevatest osadest ühe ühise eesmärgi poole, mis pole sotsialistlikule ideaalile sugugi mitte vähe sarnane”.
Mihhail Gorbatšovi Fondi juht Jim Garrison ütles “San Francisco Weekly’s” 31.05.1995, et inimarengu järgmise astmena saame lähima 20 – 30 aasta jooksul maailmavalitsuse, selles pole kahtlust.

eelmisele ehk
to Ants 2013-03-16 20:02:50

Kui 90-ndate aastate alguses külastas Eestit Saksamaa välisminister Hans – Dietrich Genscher, siis küsiti pressikonverentsil diletantlikult, millal hakkab Saksamaa maksma reparatsioone taasiseseisvunud Eesti riigile. Saksa välisminister vastas irooniliselt, et tema teada Eesti riik II maailmasõjas ei osalenud!

Võiduparaad, mil Kremli müüri äärde visati Saksa diviiside lipud, ka 20. SS - Diviisi ja 300. Eriotstarbelise Diviisi omad, peeti Moskvas 1945. aasta 24. juunil . Paraadist võtsid osa ka Eesti Laskurkorpuse ja Poola armee väeosad.

1991. aasta 24. augustil olid Moskvas Vene NFSV president Jeltsini juures Arnold Rüütel, Indrek Toome, Rein Müllerson, Advig Kiris, Arno Almann ja Leivi Šer, kes tegid Vene NFSV presidendile selgeks, miks on vaja tema poolt tunnustada Eesti iseseisvust ja kutsuda ka teisi riike üles tunnustada Eesti iseseisvust. Jeltsin nõustus ja vastav ukaas koostati veel samal päeval. Jeltsin käis vahepeal koos Rüütliga putši ajal hukkunute matustel ja tagasi tulles kiitis koostatud teksti, lisades, las lätlased koostavad samasuguse.
Vene NFSV välisminister Andrei Kozõrev oli juba 21. augustil teinud Pariisis esinedes üldavalduse kolme Balti riigi kohta, milles tunnustati nende riikide iseseisvust.
Kui Eesti delegatsioon 22. augustil Moskvas suurriikide saatkondades käis ja tunnustust iseseisvusele ei leidnud, siis minnes nüüd uuesti ja näidates president Jeltsini poolt allkirjastatud dokumenti, oli suhtumine hoopis teine. Pärast Jeltsini üleskutset hakkasid välisriigid ridamisi Balti riikide iseseisvust tunnustama.
Eesti Vabariigi iseseisvumine toimus NSVL-i konstitutsioonist lähtunud õigusele, mitte et oleks lõpetatud okupatsioon nagu see oli Austria (1954.a.) ja Saksamaa ( 1990.a.) puhul.
1991. aasta 6. septembril allkirjastas president Gorbatšov, kes kuulus koos 12 liiduvabariigi esindajaga NSV Liidu Riiginõukogusse, NSV Liidu Riiginõukogu nimel otsused № ГС-1, № ГС-2, № ГС-3, vastavalt Leedu, Läti ja Eesti iseseisvuse tunnustamise kohta.
Lisatud oli NSV Liidu Välisministeeriumi toetus ÜRO-le Balti riikide liikmeks võtmise suhtes, samuti Euroopa julgeolekustruktuuridega ühinemiseks.
--------------
Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi presidendi Seadlus Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse tunnustamisest
1.Seoses Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega riikliku iseseisvuse väljakuulutamise kohta tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
2.VNFSV Välisministeeriumil viia läbi vastavad läbirääkimised ning kirjutada alla lepe diplomaatiliste suhete kehtestamisest VNFSV ja Eesti Vabariigi vahel.
3.Kutsuda NSVL presidenti üles tunnustama Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja viima läbi läbirääkimisi riikidevaheliste suhete reguleerimiseks NSVL ja Eesti Vabariigi vahel.
4.Kutsuda maailma riike üles tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.

VNFSV president Boriss Jeltsin
Moskva, Kreml
24.augustil 1991

P.S.
Selle dokumendi punktid 3 ja 4 kirjutati sisse A.Rüütli palvel.

Poisid, mis mõtet oleks vaielda vene eriteenistuste poolt instrueeritud ja nende palgal olevate poliitiliste plägalaoturitega? Sellega on tegeldud kogu Kesknädala ilmumisaja jooksul ja on see kuhugi meid väljaviinud??? Nendega vaidlemisest jääb vaid endale p... hais külge, ei rohkemat. Aga üks huvitav nüanss selle juures siiski on, siin on äratoodud hulk häid linke tõesti huvitava ja kasuliku infoga aga vaevalt need poliitilised plägalaoturid neid loevad, kuigi võiksid.

Ja kuhu jäi kommentaator "arno" poliitiliselt õige kommentaar?

Siin Kesknädalas kunagi ka sovietid püüdsid seletada nagu oleks kunagisel Eesti iseseisvuse referendumil olnud mitte rahva soov taastada Eesti riik järjepidevuse alusel vaid hoopis uus Eesti riik . Otsisin üles arhiivist täpsed sõnad referendumil Eesti rahvale --"KAS TEIE TAHATE EESTI VABARIIGI RIIKLIKU ISESEISVUSE TAASTAMIST" selle poolt hääletas 93,9 % eestlastest Arnol on aga õigus milleks vaielda mingite KGB palgalistega kes raha eest kirjutavad ikka sama luulut mis täielikult erineb tõelisest ajaloost . Õnneks koolide ajalooõpikuis on juba kirjas tõde . Ja oli Laaril ka palju vigu kuid ajaloolane oli ta tugev . Kuipalju häid ajaloolisi raamatuid on kirjutanud

to Ants 2013-03-16 23:05:38

Aga sellest iseseisvusreferendumist võtsid juba tollal osa ka need, keda sina pead nn okupantideks!

Okupandid olid venelastest sovietid, mitte lihtsad vene inimesed .

Vastaksin nüüd ka "ajakirjanikule" Kui Saksamaa välisminister Hans Dietrich Genscher pressikonverentsi andis vastas ta õieti -Tema teada Eesti riik ei osalenud II maailmasõjas . Sest kõigepealt Okupeeriti Eesti Wabariik Nõukogude Liidu poolt ,siis Saksamaa poolt ja jälle uuesti Nõukogude Liidu poolt . Ehk nagu rahvas ütles "Röövel päästis röövli käest". Aga kui Saksamaa maksis suuri summasi repratsioone , siis Venemaa seevastu pole sentigi kellekile maksnud . Vene sõjavägi ainult röövis oma teel Berliini poole ,sellest on kirjutatud sadu raamatuid . Venelane ei ole siiani tagastanud isegi President Pätsu kaelaskantavad ametitunnust . Sest nende jutu järele oli Päts ise VABATAHTLIKULT selle pannud Stalini esindaja Zdanovile kaela öeldes mina olen tüdinud olemast Eesti riigi president -- lasin ka Uluotsa lahti, pane oma Johannes Vares pealegi peaministriks , mina lähen Leningradi puhkama . Sellise jutu peale Zdanov loomulikult saatis Pätsu trellidega erivagunis Leningradi hullumajasse . Põhjus miks saadeti oli olemas . Ja nüüd keeldub Venemaa tagastamast Eesti riigile presidendi ametitunnust kuna Päts VABATAHTLIKULT kinkinud selle Zdanovile .

to Ants 2013-03-16 23:54:31

Okupandid on kõik tsiviilisikud, kes on saabunud koos okupatsioonivägedega, ja peavad hiljem koos okupatsioonivägedega ka lahkuma.
Aga vähe sellest, nii tsiviilisikud kui ka sõjaväepensionärid said Eestis evp hinnaga elamispinna ja maa erastada, ja seda erinevalt paljudest põliseestlastest, nn sundüürnikest.

to Ants 2013-03-17 11:11:24

Seega Uluotsa 1944. aasta 7. veebruari raadioesinemist SD kontrolli all, mil eestlasi kutsuti üles astuma Saksa armee ja politseijõudude ridadesse, ei saa lugeda Eesti Wabariigi ametliku esindaja poolt öelduks.
Uluotsa raadioesinemisest ei sõltunud enam midagi, sest sundmobilisatsiooni sakslaste nõudmisel oli landesdirektor dr Mäe juba 1. veebruaril välja kuulutanud ja Ribbentrop - Uluotsa paktist lähtuv Rahvuskomitee, kuhu kuulus mitu omavahel rivaalitsevat tiiba, loodi alles 14. veebruaril.

1991. aasta 3. märtsi iseseisvusreferendum on samuti õigustühine, sest vene tankid olid Eestis ja sundisid meid NL-ist välja astuma...

Konstantin Päts muutus Moskvast sõltuvaks juba 1920. aastatel, saades konsultatsioonide eest venelastelt palka 4000 dollarit aastas.

Konstantin Päts teenis terve varanduse Nõukogude Liidule salaja teeneid osutades.

N Liidu Välisasjade Rahvakomissariaat andis Pätsi palvel käsu otsida Nõukogude arhiividest üles dokumendid, mis näitaksid Pätsi revolutsioonilist tegevust 1905.¬1907. aastal. Moskvas nõustuti lahkelt seda tegema, sest leiti, et dokumentide avaldamine Eestis tõstab Pätsi kuulsust vastaskandidaatideees.

1920. aastate algul osales Päts Nõukogude kulla lääneriikidesse vahendamises Harju Panga kaudu. Päts tegutses 1925. aastal käsikäes Nõukogude saatkonnaga Eesti välisministri Kaarel Robert Pusta lahtikangutamiseks.

Jaanuaris 1926 kartis Moskva, et Eesti võib jätkata Pusta välispoliitikat, mis oli suunatud suure Balti liidu moodustamisele. Ühes vestluses Petrovskiga 1925. aasta märtsis teatas Päts koguni, et kavatseb Pusta-sugustest vabanemiseks alustada võitlust põhiseaduse muutmise eest...

Päts arutas Nõukogude saadikuga Eesti sise-, välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi. Ta jagas teavet valitsuse liikmete vaadete ja seisukohtade suhtes. Seejuures nõudis Petrovski Pätsilt ilma igasuguse keerutamiseta Eesti valitsuse mõjutamist ühes või teises küsimuses.
Kõige üllatavam nende läbirääkimiste juures on see, et Päts informeeris läbirääkimiste ajal venelasi sellest, kui kaugele on eestlased nõus järeleandmistega minema....

Päts ei suutnud varjata oma rõõmu küsimuses, mis puudutab tema kaasamist juriskonsuldina, ja andis oma lõpliku nõusoleku, ka selles osas, et kuni ühingu vormistamiseni hakkab ta saama palka samas ulatuses (4000 dollarit aastas).

Kuidas käis maksmine? Esialgu võttis Pätsi palga vastu Renning. Võimalik, et hiljem see asi muutus. Raskolnikovi 1930. aasta detsembris kirjutatud ettekandest leiame järgmise märke:
"12. detsember. Saabus Renning. Ta oli ettevaatlikult rääkinud Pätsiga tema tasu küsimuses, mispeale see oli tungivalt nõudnud raha saamist Puhki kaudu. Päts usaldab Puhki täielikult ja arvab, et boonus seob teda lähedaselt meiega.

1990. aasta 8. mail nimetati Eesti NSV omakorda ümber Eesti Vabriigiks ja võeti kasutusele EV sümboolika: lipp, vapp, hümn jne.
1991. aasta 3. märtsi iseseisvusreferendumil osalesid ka nn okupeeriva riigi kodanikud!
Seega, 1991. aasta 20. augustil hääletas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, kellel oli olemas nii Eesti Komitee, kui ka nn okupeeriva riigi kodanike mandaat!
Riigipöördekatse Moskvas oli alanud, kuid 19. augustil rahvasaadikud iseseisvuse taastamise otsust vastu võtta ei suutnud.
Venitamise peamine põhjus oli kuue "kelamlase" (eesotsa Mart Laari ja Illar Hallastega) ning 14 "enamlase" (Jaak Allik, Indrek Toome, Mikk Titma jt) vastuseis iseseisvuskuulutusele.
Illar Hallaste: «Iseseisvus? Mis see meile annab? Kas tahate end teist korda okupeerida lasta?»
Jaak Allik: «Mis mõtet sellel on, kui rinnaga kuulipilduja pesa ette viskume?»
Ülemnõukogusse kuulus 105 saadikut ja lihthäälteenamus oli 53 poolthäält.
NLiidu konstitutsiooni järgi väljaastumiseks oli aga vajalik kvalifitseeritud häälteenamus ehk 70 poolthäält, mis jäi aga saavutamata.
Olukord oli ärev, sest Pihkvast liikus Tallinna poole sõjaväeosa, Tallinna lennuväljale oli maandunud KGB eriväeosa, mille jaoks oleks Ülemnõukogu vaid 69 poolthäälega otsus olnud tühine.
Ülo Nugis on kirjutanud, et Moskvas putš käis ja putšistide võidu korral oleks meid saanud väga lihtsalt kohtu alla anda.
Oli üks sobiv saadik, kellega peeti korduvalt läbirääkimisi, aga tulutult. Selle saadiku nimi oli Kaido Kama.
Eesti Vabariik oli ainus liiduvabariik, mille Ülemnõukogu ei saanud NL-ist lahkumiseks vajalikkke hääli kokku nagu konstitutsioon ette nägi!
Üks hääl jäigi puudu ja seega on 20. augusti 1991. aasta otsus samuti õigustühine.
Sellele vaatamata pigistas Nõukogude keskvõim silma kinni ja aktsepteeris Eesti Vabariiki 1991. aasta 6. septembril iseseisva riigina.
Mingist okupatsioonist või selle lõpetamisest polnud juttugi nagu see Austria ja Saksamaa puhul oli, õigus iseseisvuda lähtus NL-i konstitutsioonist!

Paremaks aina läheb ajaloo sogajad sovietid on juba isegi välja uurinud palju Päts palka saanud kohe 4000 dollarit aastas !? Kas ise seda möla usute, palju teile makstakse kirjutamise eest ? Kas kindral Reek sai raha Saksamaa poolt ka dollarites või riigimarkades ? Kellele seltsimehed neid tobedusi kirjutate mida kõik naeravad . Aga kui teile makstakse siis muidugi. Kuid siin oli ka õiget juttu -Okupandid on kõik kes saabunud siia okupeerivate vägedega . Aasia Nõukogude Liidu vabariigid saatsidki kõik okupandid venelased viimaseni riigist välja. Sama oleks tulnud teha ka Baltimaades, Ukrainas ja mujal okupeeritud riikides . Kuid miks ei tehtud----- KGB oli tasemel ja ka President Meril "näpud KGB sahtli vahel" mis saladus see nüüd enam on . Kuid mina olen nõus elama lihtsate vene inimeste kõrval kui nad tunnistavad Eesti Vabariiki ,oskavad riigikeelt ja teavad tõelist ajalugu .

Eesti iseisvus OSCE inspektorite järelevalve all ja pidi tegema seda, mida kästi.

Vastaks lõpetuseks veel "rahvuskomiteelasele" paistab palgalised KGB kommentaatorid on oma ülesande täitnud seda "soppa" siia kirjutades ja rahunenud . vastan nüüd ,et 7 veebr.1944 esines raadios Eesti Wabariigi seaduslik peaminster Uluots kutsudes eesti mehi oma kodumaa kaitsele--- ja mehed läksid (oleks olnud tookord läinud ka mina kuid olin veel poisike). Metsa mindi 1941 aasta venelaste mobilisatsiooni eest tuhandete kaupa kuid nüüd kui oli ohus oma kodumaa Eesti hoidsid kõrvale ainult üksikud kes liiga arad. ) 9 kuud suudeti Punaarmeed kinni hoida "Sinimägedes" hoolimata Stalini käsust ei suutnud Punaarmee "Sinimägesi" vallutada . Muidugi ei olnud eestlased üksi nendega kõrvuti olid norralased ,belglased, hollandlased ,valoonid,ja saksa III soomuskorpus. "Sinimäed" jäidki võitmatuks ja rinne murti läbi mujal. kuna nüüd polnud ka kaitsel enam mõtet lahkusid kaitsvad väeosad "Sinimägedest". Osa mehi läks laiali kodutesse osa taganes koos saksavägedega ja sõdisid kuni saabus sõja lõpp . Peale sõja lõppu osa eesti sõdureid kolonel Alfons Rebase juhtimisel läks läbi Sileesia ja andsid ennast vangi ameeriklastele ,osa langes vangi Punaarmee kätte