looga on üheselt ära näidatud, et Eesti EI OLE kultuurriik ja seaduse tegijad on matsid, kes endale roosid rinda ja nodi pangaarvele saanud kaasinimeste paljaks varastamisega!

Kui Eesti iseseisvus, tuli ette võtta rida majandusreforme, mis pidid baseeruma Lääne demokraatia printsiipidel ja olema kooskõlas Eesti Vabariigi seaduste koguga.
Nagu nüüd on selgunud, oli omandireformi sisuline eesmärk poliitiliste otsuste alusel õigusjärgseteks omanikeks tunnistatud isikutele kompenseerida väidetavaid anneksioonikahjusid siinsete eestlaste vahendite arvel, et vältida mistahes nõudmisi Venemaa ja tema tollaste liitlaste USA, Prantsusmaa ja Inglismaa vastu.

Riigikogu, võttes 13. märtsil 1996. a vastu seaduse “Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kait­­se konventsiooni ja selle lisa­proto­kollide ratifitseerimisest”, tegi reservatsiooni, et konventsiooni ja selle lisaprotokollide sätted ei laiene Eestis omandireformi seadustele!
Sellega seadustati Ees­tis euroopalike inimõiguste ja põhivabaduste rikkumine oman­­direformi läbiviimisel.
Eesti jaoks on väga iseloomulik seegi, et riigikontroll, kapo ja õiguskantsler said õiguse kontrollida omavalitsuste tegevust alles peale omandireformi lõppu. Omandireformi viisid läbi omavalitsused ja ainus kontrollorgan oli sisekontroll, mis allus kohaliku omavalitsuse juhile!

Vastavalt 1940. aastal kehtinud Balti Eraõiguse järgi pärandasid kunagised omanikud oma pärijatele võõrandamatu kohustuse maksta oma võlad. Selles osas Balti Eraõigust ei tunnistata, kuid juhtudel, kus see vastab endiste omanike huvidele, Balti Eraõigust rakendatakse.

Omandireform ei ole tänaseni lõppenud. Alles sel kuul tehti Riigikogus järjekordseid muudatusi Omandireformio aluste seadusesse. Ja see ei lõppegi kunagi, sest ebaõiglusest lihtsalt ei sünni õigust!

http://www.nommevalitsus.org/?p=4701
Mõningaid stiilinäiteid kuldsest perioodist.

http://paber.ekspress.ee/viewdoc/0E5D2A04F2AECC77C2256D64005A5D21
Hüvitusfondi ajalugu on kriminaalasjadest kirju nagu rosinasai.
Sundüürnikele korterite ehitamiseks mõeldud Hüvitusfondi rahaga (summad märksa suuremad kui SEC-i süüdistuses) kaeti börsisullerdaja Ühispanga hiigelkahjud.
http://vaher.blogspot.com/2005/11/meedia-silmakirjalik-hukkamist.html

+10
Ü. Ennuste 17.06.2010 09:37

Veel enam kui masu rohkendab võimkondade seadusrikkumisi, veel enam võimendavad nende seadusrikkumised masu

Seda viimast nii otseselt kui kaudselt ning nii põhiseaduse/välislepete kui ka alamastme seaduste puhul, seda nii parlamentide, valitsuste kui ka igas muus kaliibris alamastme võimkondade poolt.

Otseselt valitsuse poolt välislepingu rikkumise kahjude markantseks näiteks on „suhkrutrahvi” epopöa: paušaalselt kaotus eesti maksumaksjatele ligemale miljard (kümned rahvusliku väärtusega sambad), seda nii majandusliidu turureeglite solkimise kui ka brüsseli ametkondadele moonutatud andmete esitamise eest.

Samasse kategooriasse kuulub majandusteoreetiliselt ka Riigikogu poolt 0-kasumimaksu kehtestamine, mis esiteks on euroliidu direktiivide mõtte järgi kõlvatu konkurentsi võte välisinvesteeringute alal partnerriikide suhtes, ja mis veelgi hullem, seoses majandusseaduste sisulise ebakompetentse rikkumisega, ka otseselt kahjustanud Eesti majandusarengut kümnetes miljardites, seda nii eelarvelaekumiste kängumise kui ka otseinvesteeringute väljavoolu mõttetu stimuleerimise kaudu (EP statistika järgi mullu väljavool ca 20 miljardit ehk samas kaliibris eurotoetustega).

Meie Põhiseaduse vaimu otseseks rikkumiseks on eeskätt varade konfiskeerivad maksustamised. Nt kuuluvad taoliste hulka eramumaade maksud (ilma tuludeta varale pannakse maks peale, mis sisuliselt on järk-järguline konfiskeerimine, kusjuures Põhiseaduse järgi võib konfiskeerida ainult kohtulikult). Kõige naljakam on aga see, et isegi EU Keskpanga president Trishet lõppude lõpuks on jõudnud arusaamisele et inflatsioon on maks (intervjuu Der Spigel mais). Tõepoolest, see on maks eeskätt hoiustele, seega suures osas konfiskeeriv maks, muide ainuüksi 2008 kaotas selle maksu tõttu meie sisemajanduses hoiustajad kümneid miljardeid.

On pikemata selge, et eriti konfiskeerivad maksud ja muud kõlvatud maksud vähendavad oluliselt meie tilluriigi (majanduslikult osakaalult tuhandik euroliidust) kui terviku usaldusväärsust rahvusvaheliselt kuid eriti ka sisemajanduses toimijate/osaliste vastastikkust usaldust (suurendavad usaldamatust, seda meil eriti võimendatult etnilise killustuse tõttu) ning sellega kaudselt vähendavad rahvusliku arengu jätkusuutlikkust (nt äsja Ateena Ülikoolis tehtud uuringu järgi on meil sotsiaalse usalduse tase nt kaks korda madalam Põhjala rahvaste omast ehk kreeklastega samal tasemel, sama majandusliku võrdsuse osas, koos sellest tulenevate sotsiaal-majandustegevuse vaegustega (vt ajakirja JOIE 2010 6-2 Asimina Christoforou).

https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=14860
Tallinnas jäeti erastamata 484 elamut. Seda tehti Tallinna Linnavolikogu 5.mai 1994.a. otsuse nr.62 lisaga. Linnavolinik Liilia Möldri sõnul on erastamisele mittekuuluvate hoonete elanikel õigus osaleda vabade elamispindade erastamiseks korraldatavail enampakkumistel! (vt. Eesti Sõnumileht 11.05.1994 ja Õhtuleht 18.08.1995). Vot nii täideti Eestis põhiseaduse võrdõiguslikkuse printsiipi! Huvitav, milline on nüüd nende majade staatus?
Kuhu kadusid Punaarmeest maha jäänud korterid?
Tallinna Linnavolikogu esimees oli tollal Tiit Vähi ja linnapea Jaak Tamm.