Kui ei teata, mis nimekirjad olid, siis mis pagana p2rast te kaagutate sellest?

See on nyyd kyll huvitav lähenemine. Tunnistame kodutütarde jama (sigadust), aga ytleme, et nii võib, sest kaitseliit ise on ka pähh. Lapseloogika enda ja oma tegevuse õigustamiseks. Sobib edukalt 1a klassi. Tubli kesikud - jätkake samas vaimus ja varsti ei kahtlusta isegi lumpen Teid ajude ( ja ka IQ ) olemasolus. Jõudu.

Kaitseliitu pole Eestile vaja, ainult jamad ja pahandused.

No millised on siis need poliitpatud? kirjas polnd ju midagi teil siin.

ja tegemist oli ju endiste kgblastega, seega liigitub see "projekt" riigikaitselise tegevuse alla, mitte poliitilise. Oleks kästud näit. opositsioonipoliitikute järgi kuhkida(hihih, lindistada kõnelusi) siis jah, oleks põhjust neid sarjata.

Väike Vemmal olen sinuga nõus.

järjekordne keskerakonna abitu katse Kaitseliitu rünnata. Kulla kesikud - rüünake A) seda vastast kes võiks Eestile tõepoolest ohtlik olla (neid peaks nagu jaguma) B) vastast kes on teile jõukohane Õnneks on Kaitseliit tänaseks juba nii kaugele arendanud, et pasapritsimisega stiilis " kaotage ära, nad kõik on vist pätid.." ei kõiguta enam kedagi.

http://www.epl.ee/news/arvamus/heiki-suurkask-kes-kaitseks-kaitseliitu.d?id=51005212&no=40&s=1&com=1
Tuvastamata Kasutaja, 04.03.2005 14:35
Suured KL kaitsjad võiksid valgustada rahvas omal ajal Põlva kohalikus lehes Koit avaldatud oma mustast nimekirjast kuhu olid kantud pensionil olev endine miilitsaülem ning mitu traktoristi ja isegi mälu järgi üks lüpsja, kes kuulusid eriolukorras erikohtlemisele, paraku millisele sellest juttu ei olnud. Tahaks teada, kas mustad nimekirjad veel eksisteerivad ja kes oli omal ajal nende autor.


http://www.epl.ee/news/arvamus/vallo-toomet-joped-omadele-jopedele.d?id=51072944&com=1&s=2
Tuvastamata Kasutaja, 26.01.2007 17:42
See Tammsaar tuleks üldse Kaitseliidu Vanematekogu hulgast minema peksta, 90-ndate alguses oli
ühe teatud isiku nimi ka nn. "kaitseliidu mustades nimekirjades", ehk siis: sõja korral Venemaaga kuulus hävitamisele.

_nimekirja koostamise eesmärk oli ekskagebiitide jälgimine_

Endisi “kagebiite” hakati “organisse” tööle värbama Mart Laari isamaaliseks kutsutud valitsuse ajal, mil siseministri koht kuulus ERSP-le (Parek, Arike). Sel ajal tehti endiste KGB-laste töötamisest kaitsepolitseis riiklik saladus, millest üldsus ei tohtinud midagi teada. Huvitav oleks teada, kas Laar ja Parek võtaksid endale julguse garanteerida endise N. Liidu repressiivorgani töötajate lojaalsust Eesti Vabariigile. Kaitsepolitsei juht ei ole varjanudki, et tema asutuses leiab tööd kümmekond endist KGB ohvitseri. “Endiste KGB-laste töötamine kaitsepolitseis tekitab paksu verd. Ajal, mil ligikaudu 500 endist ENSV KGB ohvitseri ja kümned tuhanded KGB-ga koostööd teinud inimesed peavad viima 1. aprilliks ülestunnistuse, et mitte “Riigi Teataja” häbistavasse nimekirja sattuda, võivad nad raske südamega Toompuiestee 3 koridoris oodates kokku saada endise kolleegiga Pagari tänavalt, nüüdse kapo töötajaga,” kirjutas “Eesti Ekspress” 9. veebruaril 1996. Eesti riiklikku suveräänsust kaitsvas salapolitseis töötasid 1996. aastal järgmised KGB töötajad: Vladimir Veitman, Valeri Titov, Uno Puussepp, Aleksandr Repkin, Tatjana Valtbach, Aleksei Posledov, Vladislav Preitlov jt. Eesti Vabariigi valitsus on neile endistele “kagebiitidele”, kel kodakondsus puudus, selle loomulikult andnud - “eriliste teenete eest”.

Näiteks Eesti Komitee poolt koostatud nimekirju said kasutada mõlemad pooled - nii putšistid kui ka Eesti kaitseliitlased. Viimaste jaoks oleks olnud kahtlane see, kui isikut selles nimekirjas polnud.
1993. aasta oktoobris ilmusidki avalikkuse ette kaitseliidu nn mustad nimekirjad, mis põhiliselt olid koostatud Põlva - ja Võrumaa kohta
Aga aastatel 1988 - 91 külvati kohalik KGB kaebustega nii üle, et ei suudetud selle kõigega tegeledagi.
1991. aasta 19. augustil maandus Tallinna lennuväljal KGB eriüksus.
Eesti Vabariik oli ainus liiduvabariik, mille ülemnõukogu ei suutnud kvalifitseeritud häälteenamust kokku saada, et astuda de jure NSV Liidust vastavalt selle konstitutsioonile välja. Üks hääl jäigi puudu, kuigi Kaido Kamaga peeti korduvalt läbirääkimisi. Seega oli ülemnõukogu otsus tühine ja selles osalejad oleks ilmselt arreteeritud.

Eks mingid "mustad nimekirjad" on olemas ilmselt igas riigis, küsimus on vaid selles, et neid koostavad vaid julgeolekuasutused, nimekirjad on kaetud riigisaladusega, ja need ei tohi avalikkuse ette lekkida.(Eestis on julgeolekuasutusteks teabeteenistus, kaitsepolitsei ja sõjaväeluure. Kapole on antud lisaks veel mõned politseifunktsioonid.)
Seliste nimekirjade alusel teostas nõukogude võim küüditamisi, sama ka USA-s, ja sakslased jälitasid jällegi omakorda neile ebasobivaid isikuid.

http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=33227
Tagasivaates Eesti taasiseseisvumisele 1991. aasta augustis kinnitab tollane Saare maavanem Ants Tammleht, et vastab tõele kuuldus arreteerimisnimekirjade kohta, kus sisaldus ka tema nimi.

http://www.meiemaa.ee/index.ph...

Ants Tammleht mäletab, et kolm päeva 20 aastat tagasi olid täis teadmatust ja muret tuleviku pärast.

Need olid nõukogudemeelsete tšinovnikute “Schindleri nimekirjad” neist juhtivtöötajaist üle Eesti, kes tõenäoliselt polnud lojaalsed NSV Liidu korrale ja kes tuli pärast sõjaväelist riigipööret arreteerida või ametist kõrvaldada.

“Sain neist nimekirjadest teada pisut hiljem. Tean veel niipalju, et arreteerimisnimekirja kuulusid ka kõik teised Eesti maavanemad. Ülejäänu osas liikusid ainult kuuldused,” ütles Ants Tammleht.

Näiteks ka Saksa okupatsiooni ajal läks selliseks pealekaebamiseks, et Saksa võimud pidid esinema eriavaldusega, "see jant lõpetada".
Aga suures osas eesti vabatahtlikest koosnenud "Julgeolekupolitsei ja SD" nö huvisfääri kuulusid peale juutide veel mustlased, rotaryd-lionsid, kommunistid ja vabamüürlased, geid - lesbid ja prostituudid, anglo - ja frankofiilid, eesti rahvuslased, sundmobilisatsioonist kõrvalehoidjad, saksa okupantidesse halvasti suhtunud isikud, tervisepuudega isikud, sõjavangid, jehoova tunnistajad, mormoonid, isikud kes olid töötanud nõukogude asutustes või ettevõtetes, uusmaasaajad, käskjalad, kes olid viinud suurmaaomanikele maakorralduskomisjoni teate jne, esperantistid, saksofonimängijad kui ameerikaliku ja neegrite muusikastiili esindajad.

http://www.kesknadal.ee/est/g2/otsing?lk=2&extra=2&otsiprofiil=2&otsi=j%C3%BCri%20kadak&tyyp=yld
Eestlase ajalugu on üks suur müstika

Erukolonelleitnant Jüri Kadak sai avalikkusele laiemalt tuntuks 1999. a. talvel, kui ta tolleaegses Sõnumilehes avaldas 42-osalise skandaalse järjejutu "Mängusõda". Ehkki selle tegelased ja nende kaasajooksikud olid huvitatud, et teha kirjapandu autor maatasa ja tunnistada ta debiilikuks, ei osanud ka kohus esitatud süüdistusmaterjalidega muud teha, kui otsida sõnavääratusi ja neid suvaliselt tõlgendada. Jüri Kadakuga ei juhtunud midagi – ta töötas järgnevalt nii juhtivatel kohtadel kõrgkoolides kui ka valitsusvälise julgeoleku- ja poliittehnoloogia eksperdina. Hiljuti kaitses ta doktoriväitekirja rahvusvahelise julgeoleku valdkonnas. „Mängusõja" asjaosalistel tuli aga hüvasti jätta kõrgete riiklike ametikohtadega.

1992. aasta septembris loodi salajane infokeskus KL-i tegevuse uurimiseks, mis tegutses aastani 1996, sest KL-i enda luure ei jaganud tõepärast infot.

Enne Riigikogu valimisi 1992. aasta 20. septembril oli Eestis sõjaväelise riigipöörde pooldajaid, et viia valimised läbi kaitseliidu range kontrolli all. Olukorda riigis destabiliseeriti ka kütuse ja toiduainete kriisi tekitamisega.
1992. aasta 2. veebruaril toimus Estonia kontsertsaalis Eesti Kongressi istungjärk, mida juhtis Eesti Komitee. Üheks eesmärgiks oli kukutada Tiit Vähi valitsus.
Kongressi tervitas nn eksiilvalitsuse välisminister Jüri Toomepuu. Osalesid 127 osaliselt relvastatud kaitseliitlast. kel oli teiste malevate toetus ja oodati vaid käsku Toompeale minekuks.
Ettevõtmine jäi pooleli, sest kongressil esinenud Tiit Vähi kõne võttis ajutiselt pinged maha, pealegi oli peamine vaenlane Savisaar 30. jaanuaril valitsusjuhi ameti maha pannud.
Aga 1992. aasta 2. juunil alustas välismaalt finantseeritud Kaitsealgatuskeskus (ülem Kalle Eller) Kalevi pataljoni juures õppekompanii loomist, mis sai tuntuks Jäägrikompaniina ja oli mõeldud riigipöörde läbiviimiseks enne Riigikogu valimisi septembris.
Presidendi kandidaadiks oli Kanada väliseestlane Uno Ruus.
Takistuseks sai aga nõukogude - aegsete ohvitseride ja politseistruktuuride vastuseis.

„Päevaleht” 26.08.1993
Eksiilvalitsuse peaminister Heinrich Mark:
Uno Ruus tegi ettepaneku võtta Eestis võim relvadega

Eksiilvalitsuse minister Mihkel Mathiesen tegi koos Uno Ruusiga Kanadast riigipöörde ettepaneku Eesti Kaitseväe staabiülemale Ants Laaneotsale, kirjutas Tiit Vähi valitsuse kaitseminister Ülo Uluots 9.augusti 1993. a. „Postimehes”.

Õhtuleht, 28.12. 1998

Sama aasta juunis tulid ärevad teated Kuperjanovi pataljoni kiirmarsist Võrust Tallinna poole.

Veebel (eksiilvalitsuse major – H.L.) Jaan Mosin võttis võimu üle ja pani staabiülema oma käske täitma. Umbes neljasajamehelise pataljoni ülem Johannes Kert kohtus sel ajal Tallinnas ERSP erakonnakaaslastega.

“Asjaolude kokkulangemine laseb arvata, et Kert teadis asjast ja ootas pataljoni Tallinnas,” arutab Kadak. “Tema pidi juhtimise alles pärast Toompea lossi vallutamist üle võtma. Nii oli Kerdil parem end läbikukkumise puhuks kindlustada.

Tartus pidasid Kaitseliidu juhid ja poliitikud mehed kinni ja tegid neile selgeks kiirmarsi mõttetuse, sellal kui Tallinnas on Vene väed veel sees. Asi kukkus läbi.”

1992. aasta 20. septembril toimusid Riigikogu ja 5. oktoobril presidendivalimised. Valitsust polnud Meri veel jõudnud paika panna, riigis oli võimuvaakum.

9. oktoobril tahtsid Lõuna-Eesti malevate kaitseliitlased Uuel tänaval asunud peastaapi jõuga ära võtta, kuid Kadak sattus peale ja segas operatsiooni õnnestumist.

“See oli nädal pärast Elva-Otepää sündmusi, kui Kaitseliidu juhtimist püüti relvajõuga üle võtta. Juhuslikult sattusin hilisõhtul peastaapi tulema. Nägin võõraid, automaatidega mehi täis maja. Need olid Lõuna-Eesti, põhiliselt Otepää Kaitseliidu mehed. Nõudsin relvade äraandmist, nemad keeldusid.

Ka maja ümber liikus relvastatud mehi. Teatasin asjast kohe peastaabi ülemale Ants Laaneotsale, kes saatis mulle viivitamatult rühma automaatureid. Andsin kirjaliku käsu vajaduse korral tuli avada. Tol ööl seda vajadust ei tulnud.”

http://www.hot.ee/patrioot/ajalugu/kl_1990/kl_1990_9.htm Kaitseliidu tegemistest aastal 1990

http://wwx.postimees.ee/050906/esileht/olulised_teemad/15_aastat/213905.php
Sündmused aastal 1991

http://www.postimees.ee/leht/96/05/10/uudis.htm
FSB rahvusvaheline avaldus KLi relvatehingute kohta

http://et.wikipedia.org/wiki/SOG
Ka Kaitseliidust värvati mehi SOG-i.
1999. aasta 15. mail pani eriüksuse ülema k/t Indrek Holm koos kahe kaasosalisega Jõelähtmel toime relvastatud röövimise.

Kn, 22.08.2012

algusaastad 2012-08-24 17:55:11
Algusaastatel oli Kaitseliidu ideoloogiajuhiks Jaak Mosin, Kuperjanovi pataljoni mässukatse juht ja Pullapää sündmuste tegelik juht. Asso Kommer oli küll ametlik juht aga.... Tegelikult isegi ei tea, mis sellest tegalsest saanud on.
Hästi väike ja kiire copi kaitseliidu materjalidest, õigemini ainult ühes dokumendist. Kellel huvi ja tahtmist, Antsul selleks huvi puudub, võiks tutvuda, millise KL-ga tegemist oli:
KL Keskkogu 12. juulil, 1991.a.
Rakveres, kell 19.00

Samuti teadvustas hr. Kasepõld üldsusele hr. Jaak Mosina ülendamisest EV Kaitseliidu Propaganda pealikuks.

Edasi sai sõna hr. E. Tarto. Hr. Tarto rääkis poliitilisest olukorrast vabariigis. Tegi teatavaks kahekordse okupatsiooni olemasolust, kus üheltpoolt kohalikud enamlased ja teiselt poolt N. Liit. Kohalolijad said teada, et tänu hr. Kaido Kamale on ÜN vastu võtnud enam - vähem rahuldava omandiseaduse, kus on järgitud järjepidevuse aluseid.

Hr. Mosin tegi teatavaks tõsiasja, et seni kuni pole vabariiki, allub praegune kaitseliit ainult eksiilvalitsusele, sest praegune valitsus on siiski okupatsioonivalitsus. Ja kui tõesti soovitakse meid allutada mõne okupatsiooni organile, läheb Kaitseliit põranda alla.

Tuleb seda teadustada kaitseliitlastele ja välja töötada põranda all töötamise juhend. Rahvarinde klikk on teinud ettepaneku Kaitseministeeriumi loomiseks.

KAITSELIIT ON RAHVUSPOLIITILINE ORGANISATSIOON.

Kaitseliidu Keskkogu leiab, et praegustes üleminekuperioodi tingimustes on vajalik KL välikohus. KL Keskkogu teeb KL pealikule ülesandeks kohtu vajadusel määrata KL välikohtu koosseis.
...................................................
Kaitseliit ei olnud EW kaitsmiseks vaid tegemist oli rahvuspoliitilise organisatsiooniga, mille ideoloogiliseks juhiks kriminaal Jaak Mosin. Selge sõnaga on öeldud, et üleminekuperioodil on vajalik välikohus, kelle üle see organisatsioon siis kohut mõistnud oleks? Milleks nimekirjad? Jutt ei käi mitte välisvaenlastest ja riigikaitsest. Jutt käib teatud seltskonna jaoks ÕIGE VALITSUSE paikasaamisest ja segajate likvideerimisest.

Kui tollal oleks kaitseliitlaste plaan õnnestunud, siis oleks hiljem palju eesti kaitseliitlasi Haagi kohtu alla läinud, ja istuksid ilmselt vangis siiani!