Seaduselünk jätab kutsehaige kannatama (11) Postimees 17.05.2005

Vibratsioonitõvega seotut varjasid tööinspektorid ja töötervishoiuarstid üheskoos. Sellisel juhul pole mõtet isegi anonüümst vihjet töökeskkonna kohta Tööinspektsiooni saata. Töötervishoiuarst saab aga töökohta külastada ainult siis, kui tööandja teda kutsub ja visiidi ka kinni maksab, vastasel juhul on töötervishoiuarst kõrvaline isik ja politsei viib ta "betooni peale". Pealegi on töötervishoiuarsti poolt tööandjale öeldu ainult soovituslik nagu ka töötaja tervisekontrolli tulemustest lähtuv otsus. Seda viimast püütakse tõlgendada nagu kohustuslikku, sest eeldatakse, et töötaja (meditsiini)õigust ei tunne. Tegelikult tuleb töötervishoiuarstil kohtus tõestada,et töötaja ei sobi konkreetsesse töökeskkonda töötama. See on teadmiseks kaadritöötajaile ja sekretäridele. Ka kutsehaigestumise korral valmistab vajalikud dokumendid kohtule esitamiseks töötervishoiuarst. Nii saab olema ka siis, kui hüvitist hakkab maksma mingi kindlustusselts. Ei maksa arvata, et kindlustuselt on hüvitist lihtsam kätte saada kui tööandja käest. Lihtsalt nüüd hakkab töötaja kindlustusseltsiga kohut käima. Viimane koos tööandjaga püüab kohtus tõestada, et igal juhtumil on süüdi töötaja ise. Kuna tööandja poolt makstava kindlustussumma suurus hakkab sõltuma töökeskkonna seisundist, haigestumiste ja tööõnnetuste arvust, töötajate vanusest jne.,siis alles hakatakse tööõnnetusi varjama ja töötajaid vanuse tõttu diskrimineerima. Seda viimast tehakse juba praegugi, sest tööandja peab töökeskkonna riskifaktorite korral uue töötaja tervisekontrolli saatma. Mingite huvigruppide poolt on töötaja tervisenäitajad seatud kõrgemale tema erialastest oskustest,töökeskkonna normidesse viimine jäetakse aga üldse kõrvale. Ka 3.mai Vikerraadio tervisesaates ei rääkinud OÜ Viru Arstikeskuse töötervishoiuarst Annika Küüdorf sõnagi töökeskkonna parandamisest. Teatas hoopis, et nemad teatavad tööandjale ka töötaja suunamisest eriarstile, mis on sisuliselt delikaatsete isikuandmete avalikustamine. See viimane ongi tervisekontrolli peaeesmärk- anda tööandjale võimalus töötajat tema terviseandmete kaudu santažeerida, teda lahkuma sundida ja jätta ta lähedased elatusvahenditeta. Töötervishoiuarstide üle puudub igasugune riiklik kontroll. Likvideeritud Töötervishoiu Keskus tegeles hoopis ebaseadusliku andmetöötlusega. Tervishoiuameti seisukoht on samuti ainult nõuandev ja täitmisele ei tarvitse kuuluda. Tuleb pöörduda kohtu või Andmekaitse Inspektsiooni poole. Erinevalt Tööinspektsioonist on töötervishoiuteenuse osutaja eraettevõtja, kuulub mingisse tööandjate liitu ja tegutseb teiste tööandjate huvides töötaja vastu. Eesti töötervishoius minnakse vastuollu töötervishoiu suhtes ülimuslike seadustega - Põhiseaduse, EL-i vastavate alusdokumentide, Võlaõigusseaduse ja Isikuandmete kaitse seadusega. Siin peab sekkuma juba Õiguskantsler. Seda kõike on tehtud tööandjate ja töötervishoiuarstide huvides töötajate põhiõigusi eirates. Töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest lähtuvalt puudub töötajal õigus valida töötervishoiuarsti, õigus teisele arvamusele, õigus informatsioonilisele enesemääramisele, õigus esitada kaebus, pöörduda Õiguskantsleri või kohtu poole. Eirates EL-i nõudeid on ta endiselt andmeobjekt, mitte aga subjekt. Ta on kohtuväliselt kuulutatud otsustusvõimetuks patsiendiks, kelle eestkostjaks on määratud tööandja, kes siis sõlmib tema eest tervishoiuteenuse osutamise lepingu, kogu töötaja kohta kogutud dokumentatsioon liigub töötaja kui andmesubjekti teadmata arsti ja tööandja vahet. Tegelikult ei pea töötervishoiuarst üldse teadmagi, kus ettevõttes töötaja töötab, sest tervisekontroll tehakse riskitegurite suhtes! Riskitegureid varjatakse aga töötaja eest arstiga üheskoos. On tähelepanuväärne, et riskianalüüsi teeb tööandja ise ja seega on mida varjata! Rikutakse ka võrdsuse printsiipi, sest ka omanikust tegevjuhil on riskifaktoreid piisavalt ja sellest lähtuvalt ta ei kõlba tihti oma tööd tegema, nemad aga tervist kontrollima ei peagi, sama on riigiteenistujatega - annab jumal ameti, annab ka mõistuse! Millest selline kummaliselt valikuline suhtumine inimeste tervisesse nende poolt, kes suu vahus räägivad tervisekontrolli tähtsusest? Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Piret Lilleväli lahkus ametist ja ametikoht on mõistagi juba pikka aega vaba.

sama 17.05.2005 20:35 Annika Küüdorf, töötades Tööinspektsioonis leidis kutsehaiguse põhjuste uurimisel, et töötaja on teadlikult kahjustanud oma tervist, sest pole vahetanud töökohta mis poleks tervistkahjustav. Ükski arst polnud seda soovitanud.