Miks te-keskerakondlased ei lahenda F.J.Wiedemanni 1-1 ühiskorteris tekitatud probleemi. Lahenduse leidmiseks oleme käinud majaelanikega hr K.Kallo vastuvõtul, kuid tulemusteta. Korter elab edasi Stalini ajas ja oodatakse, millal saab lõpuks kinnisvarahai kogu korteri endale. Kuigi Te,pr. Kalda, tagusite 30.05.2001 korterikomisjonis rusikaga vastu lauda, et ega meil sotsialism ei ole. On küll!

Sel teemal pikemalt Kesknädal 7.09.05." Omandireformiga kaasnevad õigusrikkumised Eestis." Nende õigusrikkumistega on seotud ka keskerakondlased. Riik pakkus Mustamäe ühikaid linnale nö. bilansist bilanssi, keskerakondlik linnavalitsus aga keeldus, seades eeltingimuseks nende majade kap. remondi.Aastaid hiljem müüs riik need majad ühele "tankistile",kes kiiresti need Fennovarale kui heausksele ostjale edasi müüs ja seega polnud linnal neid maju võimalik kohtu korras tagasi saada! Lisaks suurendasid keskerakondlased veelgi sundüürnike arvu, jättes linnavolikogu otsusega 484 elamut erastamata. Küsimus on ka selles, kas Siiri Oviir üldse andis Sundüürnike ühenduse avalduse 16.05.05.Euroopa Parlamenti?

Kõik ei kuulu "igaühe eest! hulka.

16.mail ka Siiri Oviirile yle antud Tartu kodanikeyhendus Sundyyrnike pöördumine edastamiseks see Euroopa Parlamenti,millest on nyyd juba möödunud 4 kuud,on tagasisideta?!Aga me pole LOOTUST KAOTANUD-ikka veel ootame.23.sept.tuleb taas kokku Tartu sundyyrnike ymarlaud,siis mötleme veel...

E.Tobreluts! Palun võtke siis ühendust ka meiega Tallinnas lemme.krimm@mail.ee

Valgamaalane 22.09.05. Koalitsioon muutis töövaidluste lahendamise töötajale vaenulikumaks (1) 22.09.2005 00:01 Kadi Pärnits, Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees, sotsiaaldemokraat Kommenteeri | Loe kommentaare Valitsuskoalitsiooni poolt eelmisel sügisel Riigikogule esitatud töövaidluste lahendamise uue korra eesmärk oli vähendada töötajate õigusi. Muud moodi on raske seletada koalitsiooni plaani hakata riigilõivu võtma tööalastelt (tööle ennistamine, saamata palk jms), elatisraha nõuetelt ning tööõnnetus-kutsehaiguse hüvitiste nõuetelt. Samuti plaani tühistada tööõnnetus- ja kutsehaiguste hüvitiste maksmise kord ja asendada see üksnes võlaõigusega. Lisaks võtta ka töövaidluskomisjoni pöördunud töötajalt õigus edaspidi vaidlustada töövaidluskomisjoni otsust ringkonnakohtus. Nimelt sooviti kehtestada kord, kus töövaidluskomisjoni otsuse peale oleks töötajal õigus kaevata esimese astme kohtusse ja sealt edasi üksnes riigikohtusse, kus vaidlemiseks saadakse väga harva menetlusluba ja kus esindajaks peab olema vandeadvokaat. Ülaltoodud plaanide avalikuks tulekule järgnesid Riigikogus sotsiaaldemokraatide tulised debatid, mis kulmineerusid kevadel ametiühingu ja kutsehaigete ühingu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ühise miitinguga Toompeal. Meie ühisest protestist oli niipalju kasu, et töövaidlused jäävad kohtus endiselt riigilõivust vabaks. Ja töövaidluskomisjoni otsust vaidlustav töötaja saab ka edaspidi pöörduda pärast esimese astme kohtus käimist ringkonnakohtu poole. Halb on aga see, et alates 1. jaanuarist tuleb kohtus riigilõivu maksma hakata nii tööõnnetuse kui kutsehaiguse hüvitise nõudjal. See valitsuse poolt sünnitatud absurdne põhimõte läks Riigikogus läbi seetõttu, et sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekut valitsuse tekstile ei toetanud ükski teine erakond. Seetõttu tuleb 1. jaanuarist siiani riigilõivust vabade nõuete eest igas kohtuastmes riigilõivu maksta. Kui näiteks tööõnnetushüvitise nõude suuruseks on 3000 krooni kuus, siis riigilõivu tuleb enne kohtusse minekut maksta 1750 krooni. Valitsuse algsete plaanide kohaselt pidi see summa veel kordi suurem olema. Et sellist ebaõiglust mitte lasta sündida, teeme mõistagi nüüd sügisel uue katse vana praegu veel kehtivat korda, mille järgi taolised nõuded on riigilõivust vabad, tagasi kehtestada. Samuti hääletati suures saalis selle poolt, et tööõnnetuse ja kutsehaiguse hüvitist ja õnnetuse ja haigusega seotud erinevaid kulusid saab taotleda tööandjalt kohtus alates 1. jaanurist vaid võlaõigusseaduse järgi. Senine vastav valitsuse määrus tühistati. Kuidas praktikas see asi kohtutes käima hakkab, ei osanud valitsuse poole pealt keegi seletada. Eestist on saamas üks haruldasi riike, kus nende inimeste kaitseks, kes tööõnnetuse on läbi teinud (aastas 3600 juhtu), ei jää ühtegi muud rida peale võlaõiguse sätte, et tööandja poolt neile makstav hüvitis peab olema õiglane. Selle asemel, et töövaidluste lahendamise korda töövaidluskomisjonides parandada ja nende tööd tugevdada, otsustas valitsuskoalitsioon töövaidluste lahendamise iseärasusi kärpida ja komisjonide pädevust piirata. Päris ära kaotada töövaidluskomisjone veel ei julgetud. Olulisem asi, mida töötajad peavad teadma, on see, et kui kogu nõue tööandja vastu (saamata jäänud palk, lisatasud, tasu saamata puhkuse eest, lepingu lõpetamise tasud ja viivised) on üle 50 000 krooni, siis sellist nõuet töövaidluskomisjon lahendada ei tohi ning tuleb pöörduda kohe kohtusse. Töövaidluskomisjonis saab lahendada nõudeid, mis on alla 50 000 krooni. Selline rahalise piiri kehtestamine on palkade tõustes jäik ja mõttetu. Siin jääb üle soovitada töötegijale, kelle nõue tööandja suhtes võib 50 000 krooni lähedale tulla, esitada kaks eraldi avaldust. Üks palga ja viivise, teine näiteks puhkuse tasu ja lepingu lõpetamise hüvitise nõudes. Lisaks tehti veel hulk töövaidluste lahendamise iseärasusi kärpivaid parandusi. Näiteks kui seni kehtis töövaidluskomisjonides põhimõte, et töötajate õiguste kaitsel nõude aegumist ei kohaldata ning kui töötajal on mõjuvad põhjused, miks ta nõude esitamisega hilines, siis aegumist ei kohaldata ka juhul, kui teine pool seda nõuab. Siis 1. jaanuarist need erisused tühistati ja tsiviilvaidluste lahendamisel kehtib üldine kord, et nõude aegumist kohaldatakse teise poole nõudel. Mis puutub aga ebaseaduslikult vallandatud töötaja õigustesse, siis töötajaga, kes ei soovi tööle ennistamist, tuleb uue seaduse kohaselt tööleping lõpetada omal soovil ning alates tema viimasest tööl oldud päevast. Mitte töövaidluskomisjoni otsuse avaldamise päevast või uue tööandja juurde tööle mindud päevast, nagu siiani oli. Siin jäid valitsuskoalitsiooni esindajate kõrvad kurdiks minu küsimusele, miks ebaseaduslikult vallandatud töötajaga, kes tööle ennistamist ei soovi, lõpetatakse tööleping omal soovil. See lepingu lõpetamise alus ei võimalda inimesel ju töötuskindlustust saada. Vastuseks oli, et töötaja on ise süüdi, et ta tööle tagasi ei lähe. Arvestada ei taheta aga sellega, et tegelikkuses ei ole sassi läinud suhete tõttu alati endisesse töökohta võimalik tagasi minna. Samuti hiilgas praegune valitsuskoalitsioon uues seaduses sellega, et lisaks töötajate õiguste vähendamisele tühistas ta ka õiguse karistada tööandjaid selle eest, kui nad takistavad töövaidluste lahendamist või kui nad pärast vastava komisjoni otsuse olemasolu ei ennista töötajaid tööle. Äärmiselt kummalised teod sellise valitsuse poolt, millest üks suur osa deklareerib, et seisab igaühe eest.

Koostöös Põhja-Tallinna LOV-i ametnikega tõateti elanikud tänavale. Timuti ja Roo tänava nurgal asuva maja elanikud puksiti sealt välja nutika skeemi abil. Foto: Raigo Pajula Bürokraatianõksud aitasid inimesi tänavale tõsta (8) 23.09.2005 00:01 Triin Olvet, reporter/toimetaja (Tallinn) Kommenteeri | Loe kommentaare Ühe Pelgulinna maja viimased sundüürnikud tõsteti kodust välja kavala skeemi ja jõu kombinatsiooni abil, majaomanik ja tollane haldaja väidavad, et üksikasju nad ei tea või ei mäleta. Mullu detsembris elas 16 korteriga Timuti 30 katuse all veel seitse inimest. Kuu algul tegi maja haldaja OÜ Zimmerhaus ühele sundüürnikule Tamarale ettepaneku leida perele neljaks kuuks teine elamispind, et majas saaks teha kapitaalremonti, rääkis kodutuks jäänud Tamara lugu kuulnud Põhja-Tallinna linnaosa vanem Sirje Potisepp. Tamara ja haldaja kirjutasid 16. detsembril alla ka vastava lepingu, mille kohaselt kohustus viimane tagama üürniku õiguse elamispinnale ja sissekirjutuse elanikeregistris. «Lepingut lugedes tundub, et kõik on korras,» nentis Potisepp. «Nad isegi abistasid kolimisel. Kes ei oleks nõus remonditud maja nimel paar kuud sõprade pool elama?» Samal teemal: Kuidas vabaneda üürnikust? Kaks kuud hiljem esitas omanik OÜ Artico Grupp linnaosavalitsuse rahvastikuregistri osakonda avalduse kõigi majaelanike väljakirjutamiseks. Pahaaimamatut Tamarat tabas aprillis kordatehtud kodu vaatama tulles šokk. «Omanik talle võtmeid ei andnud ja teatas, et ta enam selles majas ei ela,» rääkis Potisepp. Ei mäleta, ei tea, ei tunne REKLAAM «Inimesed võiksid tulla linnaosa juristilt nõu küsima enne allkirjade andmist, pärast võib juba hilja olla. Kui Tamara lepingu koopia linnaosa valitsusele näha toonuks, poleks olnud alust teda registrist kustutada.» Praeguseks on munitsipaalkorterit ootav Tamara maja haldaja kohtusse andnud, istung toimub oktoobris. Zimmerhausi juhatuse liige Jaanus Zimmermann kinnitas, et tal pole Artico Grupiga mingit pistmist ning firmal oli haldusleping sõlmitud eelmise omanikuga. «Kuna korterid ei kuulu haldajale, ei saa me Tamara lepingus olevaid kohustusi täita,» ütles ta. Tegelikult ostis praegune omanik maja juba kuu aega enne Tamaraga lepingu sõlmimist. Umbes samal ajal kui Tamara remondi ootuses välja kolis, tuli Timuti tänava majja oma korterit kütma teine sundüürnik Kadrin Allik, keda tervis niiskes majas pidevalt elada ei lubanud. Teda ootas aga lahtimurtud uks ja tühi kodu. «Lootsin, et saan kunagi selle korteri vastu asenduspinna ja saan üürikorteri ära anda. See oli ikkagi mu kodu, mida käisin pidevalt koristamas ja kütmas,» ütles Allik. Ukse vahele jäetud lipikult leitud numbrile helistades selgus, et Alliku asjad asuvad kokkupakituna hoiul haldaja garaažis. Zimmermanni väitel pole Allik kunagi selles majas reaalselt elanud, tema võttis lahtise uksega korterist asjad lihtsalt hoiule ja andis üle, kui naine ajalehekuulutuse peale välja ilmus. Omanik oli kadunud «Seda ma ei tea, kes ukse lahti murdis, aga korter oli pitseeritud ja kolm aastat polnud keegi seal käinud,» ütles Zimmermann. «Otsisime Allikut taga lehekuulutusega, sest oma asjade järele ta ei tulnud.» Alliku sõnul Zimmermann valetab, sest uksel pole kunagi pitserit olnud ja ta on seal käinud väga tihti. «Ise ütles mulle veel, et murdis sisse ja oli üllatunud, et korter oli väga heas korras,» meenutas naine. Ka oli naise telefoninumber olemas nii linnaosavalitsusel, majaomanikul kui naabril. Artico Grupi juhatuse liige Heigo Kendla polnud Tamaraga sõlmitud lepingust kuulnud. «Mina olen ainult andnud korraldusi ja vabad käed tegutsemiseks, olen ise asjast eemal olnud. Hakkan seda asja kindlasti uurima,» lubas ta. «Sissekanne elanike registris ei tähenda tänapäeval midagi. Kui õigusi on rikutud, võib ju kohtusse pöörduda.»

Linnaosa ametnikud saatsid elanikele päringu, et kas ollakse asjase sellise lahendusega nõus. Kuna sellina tähtis dokument saadetakse tähitamata kirjaga, siis on majaomalikul lihtne see postkastist lihtsalt ära võtta. Antud juhul elanikke seal enam polnudki ja seega ka vastata ei saanud ja kuu aja pärast rahuldas linnaosa valitsus majaomaniku nõude.

Linnaosade ametnike ametikohad peaksid olema lepingulised, mitte eluaegsed.

See ei ole nii lihtne! Oleme kaks korda ringi peale teinud kirjadega Vabariigi kõige tähtsamatele instantsidele- Mitte midagi, kõik väidavad, et asi on korras ja mingit probleemi ei ole. Ka välismaa tähtsamatele organitele on saadetud informatsioon, sealjuures Raport olukorra kohta. Sealsed vastused on, et need probleemid peavad lahenduse saama Eesti Vabariigis. Ring on suletud ja ümmargune.

Seal tuuakse ära intervjuu Helle Kaldaga, kus intervjueeritav kiidab ka oma isa, Nõo Keskkooli direktorit Kalju Aigrot. Jüri Lina toob aga oma raamatus "Öised päevad" Stokholm 2005 a. ära Aigro avalduse J.Lina kohta KGB-le 17.12.1974., kus direktor kaebab, et J.Lina peab koolis loenguid UFO-dest ja taimetoitlusest.(Viimasega kaasnes mõistagi ka antireklaam alkoholile.)

WOW mida mu silmad näevad. LEMME KRIMM. Täitsa lõpp. Keskerakond on ennem valimisi end igalepoole söönud. Matsikari muud ei midagi.

Need ühikad on ka LOV-i ametnikest sulide transiitpinnad, kuhu tassiti inimesi,kes olid makseraskustes ja kellelt saadi korter kätte.Enamjaol pettuse teel,sest venelased ju eestikeelsetest lepingutest aru ei saa.On põhjust, miks Riigikontrolli ei taheta lasta omavalitsusi kontrollima.Arvestades keskerakondlaste osa omavalitsustes ja sealt lähtuvalt ka korterisahkerdamistes, on igati loomulik, et Siiri Oviir ei anna sundüürnike avaldust EL-i edasi.

Valgamaalane 22.09. 05."Koalitsioon muutis töövaidluste lahendamise töötajale vaenulikumaks" ja EPL 12.10.05. "Valitsus kärbib töötaja valuraha"