Juba valisin Aadu Musta! Tasakaalustab ärikamaailma.

Aadu, ära poe Edgari ees.Kas piinlik pole, ise juba soliidses eas mees.

Ja kuhu sina juba pugenud oled?

Eestis toimuvad valimised ei ole ühetaolised ja ei vasta seega põhiseadusele.
On täiesti erinevad asjad, kas hääletada valimiskabiinis või elektrooniliselt kodus, töökohas või sõjaväes.

Muuseas, lugejakirjadesse on ilmunud kaheosaline ja sisukas "Valimistest".

väga sisuaks meeleheitel ruigamine, seda võib küll öelda. Aga see enam teid ei päästa ! Rahval ikka on oma uhkus ja mälu (meeles on see eesti ja eestlaste mõnitamine kesikute poolt)

huvitav et keskerakond ei paku ei väärt kaupa ega kena pakendit. seega see kaup läheb otseteed prügikasti.

Väga õige hr. Must - "Väga edukaks pakendiks on veel vaenlase kujund" ja seda rauda on Keskerakond pikalt ja järjekindlalt tagunud. Võtame või näiteks Savisaare hiljutise arvamusartikli Äripäeva veerudel, kus autor kulutas ligikaudu poole talle antud leheruumist vaenlase (Ansipi) mahategemiseks. Kesknädalast me parem ei räägigi.

Ja mis kirikuskandaal? Kirikuga pole mingit skandaali. Kõik teavad niigi et Edgar on venemeelne ja selge on ka see, et ta kirikule raha küsis ja seda ka sai. Aga see polegi probleem. Skandaal on see, et ta küsis raha erakonnale, mida ta paraku asja avalikuks tulemise tõttu ei saanud.

Astmelise tulumaksu positiivse mõju müüti pole isegi mõtet kommenteerida. See on präänik lollidele, kes ei viitsi või ei oska arvutada ning ei suuda vahet teha absoluut ja suhtarvudel.

Olles korduvalt külastanud A. Musta loenguid, on temast jäänud erakordselt hea mulje. Seda arusaamatum on tema propagandisti roll. Mida tal on vaja tõestada? Miks ei võiks olla lugupeedud teadusemees "mõistuse hääl"... mitte tõestamaks vastupidist. Kellele seda soperdist siis vaja oli????

No milleks selline hala???
Alles mõni kuu tagasi käis meeletu hõiskamine ja pröökamine: lõpuks ometi võtab KE Riigikogu valimistel tunduvalt üle poole kohtadest endale ning teeb ka valitsuse. Peaministri koht on seltsimees Savisaarele juba raudselt tagatud...tuleb vaid oodata märtsivalimised ära, et seda ametlikult vormistada.

Mis nüüd siis on juhtunud härrad-seltsimehed...järjekordselt panite bambusesse...vana Ets peaks nüüd juba Soesilma poole marssima, et muret samagonni klaasi uputada....järjekordselt vedas alt oma piiritaguseid natšalnikuid.

to glavlit
Ja kuidas sinu kommentaari nimetada ...

to stakanovitš
Samagonni klaasi tõstab hoopis üks Kagu - Eesti sotsdemm Internatsionaali helide saatel!

Kus täna õhtul keskerakonna peied peetakse?

Hundisilmal, seal Batja hakkab oma alluvaid ka avalikult nuhtlema, sest tema raev on täna piiritu.

Kõigile astmelise tulumaksu müüdiks kuulutajatele teadmiseks, et astmeline tulumaks kehtis EW ja kehtib ENAMIKES maailma riikides. Meiesarnane tulumaks on peale Venemaa veel vaid loetd riikides kelledest enamus on vaesed arengumaad või äsja kommunismi ikkest vabanenud, Ja veel kummaline seadusepärasus - Meie inimesed jooksevad UMMISJALU siit heaoluriigist nendesse maadesse kus kehtib seesama, siinkirutud astmeline tulumaks ja ÜLDSE EI KURDA... ei tea miks?

Tulumaksu kehtestas esimesene (ja ajutiselt) Inglismaa selleks, et rahastada sõda Napoleoni Prantsusmaa vastu. Teised tulid hiljem riburada pidi järgi, enamuses riikides kehtestati tulumaks XX sajandi alguses. Astmeliseks muutus tulumaks alles hiljem.

Euroopas kaotas astmelise tulumaksu esimesena Jersey, Eesti oli Euroopas esimene riik. Täpselt samamoodi kui Inglismaa oli esimene tulumaksu kehtestaja. Ja kui teist on vaevunud uurima maailma asju pisut rohkem kui Britney Spearsi pereelu, siis peaks ta teadma, et astmelisest tulumaksust loobumine on praegu täielik trend. Eesti järel loobusid astmelisest tulumaksust Läti ja Leedu. (Muuseas, Leedu tulumaksumäär on palju kõrgem kui Eesti oma, 33 protsenti ja seda tahetakse nüüd alandada.) Mõnda aega oli vaikus, siis loobus astmelisest tulumaksust Venemaa. Edasi tegid seda sama (riigid ei ole järjekorras) Ukraina, Sloveenia, Gruusia, Serbia ja Montenegro, Slovakkia, Rumeenia. Võibolla unustasin mõne ära. Viimane riik, kus proportsionaaline tulumaks kasutusele võeti on Iraak. Poolas ja T?ehhis on opositsioon lubanud võimule tulles samamoodi kaotada astmelise tulumaksu. Muuseas olgu veel öeldud, et Eesti tulumaksumäär on Leedu järel üks kõrgematest.

Kõigil neil riikidel on ühine nimetaja: nad on üleminekuriigid. Aga astmelisest tulumaksust loobumist arutatakse lihtsast akadeemilisest huvist tõsisemalt ka Lääne-Euroopa heaoluühiskondades. Saksamaal ja Hispaanias näiteks soovitasid seda mõlema juhul vasakpoolsed peaministri majandusnõunikud. 

Olen täiesti veendunud, et kui asjad samamoodi edasi lähevad (ja miks nad ei peaks) on umbes viie aasta pärast suurem osa Ida-Euroopast, kus sedavõrd kaalukaid reforme on tunduvalt lihtsam läbi viia ning vähemalt üks vana Euroopa riik on selle kas ära teinud või kohe-kohe tegemas.

Peamine argument astmelisest tulumaksust loobumiseks on väga lihtne: raha. Täpsemalt rohkem raha. Kõikides riikides, kes loobusid astmelsiest tulumaksust, kasvasid maksutulud pärast seda sammu hüppeliselt. 

Võrdluseks võiks tuua Eesti. Kui keegi mäletab, siis enne eelmisi riigikogu valimisi jagas Keskerakond rohelisi maksukettakesi, millega sai välja arvutada, palju kõik astmelise tulumaksu kehtestamisel võidavad. Üks rahandusministeeriumi ametnik võttis aga kätte ja arvutas natuke. Selgus, et Keskerakonna maksureformi tulemusena oleksid riigi mkasutulub vähenenud umbes (täpset numbreid ma paraku ei mäleta, aga suurusjärk peaks klappima) 500-600 miljoni krooni võrra. Kui asi ajakirjandusse jõudis, sai toonane keskerakondlasest rahandusminister pisut pahaseks ja laskis korralikud arvutused teha. Selgus, et ametnik oligi pisut pealiskaudne ja tegelikult oleksid tulud vähenenud umbes 750 miljoni võrra. Lohutuseks ütles Liina Tõnisson, et Keskerakonna maksureform on parem, kui kavandatav tulumaksumäära alandamine kuue protsendi võrra, sest riik kaotab vähem:) 

Loomulikult oli Keskerakonna maksukettake propaganda, kuid mõelge sellele, kui palju oleks tulnud määradega mängida, et kasvõi nulli saada. Ja mänguruum paraku oli ja on väike, sest suuri tulusid saavaid iniemsi on Eestis paraku vähe. 

Inglismaal muuseas on mõned majandusteadlased välja pakkunud, et üldise 20-protsendilise maksumäära kehtestamisel jääksid riigi maksutulud vähemalt samale tasemele praegusega, kuid tõenäoliselt siiski suureneksid, sest paljud maksupõgenikud naaseksid kodumaale.

Jersey (Jersey murdes Jèrri) on saar La Manche'i väinas, üks Kanalisaartest.
Jersey kuulub Inglise kroonile, praegune valitseja on Elizabeth II Normandia hertsogina. Jersey ei kuulu Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriiki ega Euroopa Liitu.

Eesti Ajutine Valitsus alustas oma tegevust peaaegu täiesti tühja kassaga (Riigi
Teataja, 63/64, 1920). Tuli võtta välis- ja siselaene ning asuda maksusüsteemi
rajamisele. 1918/19 maksuaastaks kehtestatud tulumaksuseadus oli veel puudulik ja
ebaühtlane (Riigi Teataja, 78, 1922). Kuid 12. aprillil 1920. a. kehtestatud
maksuseadus (Riigi Teataja 149, 1924) jäi mõningate muudatustega kehtima juba
pikemaks ajaks.

Tulumaksu seaduse järgi maksustati kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel Eesti
piirides oli tuluallikaid. Tööliste ja teenistujate palgast peeti iga kuu tulumaks kinni
tööandja juures. Eraasutustes oli see kinnipidamine tööandjale kohustuslik ainult
siis, kui teenistujate (vähemalt kuuks ajaks palgatute) arv oli üle kümne. Esialgu oli
maksu suuruseks 5% palgast. Hiljem aga määras protsendi igaks aastaks
rahandusminister, teatades sellest Riigi Teatajas (Riigi Teataja 67/68, 1920).
Aktsiaseltsid, aktsiaühingud, osa- ja krediidiühingud maksustati kogu tulu järgi,
sealhulgas ka see, mis saadi väljaspool Eestit.

Maksustamisest olid vabad riigikassa ja omavalitsusasutuste poolt ülalpeetava
asutused, samuti hariduslike, kunstiliste ja heategevate seltside poolt ülalpeetavad
asutused, millel polnud ärilist iseloomu, ja tööliste abikassad (Riigi Teatajas 67
1920).

1924. a.16. detsembri seaduse järgi kuulusid maksudest vabastamisele ka ühis
tegelikud asutused, kui maksustatav tulu oli alla 120 000 marga aastas. Tulu
suurusest olenemata olid tulumaksust vabastatud ühispiimatalitused. Samuti ol
tulumaksust vabastatud igat liiki pensionid (Riigi Teataja 149, 1924).

Maksustamisel ei võetud arvesse ühekordseid päranduslikke tulusid, tulu varandu
müügist (isikutel, kes ei ajanud äri), ka võlgade tasumisest saadud summad. Saa
tulust lubati teha mahaarvamisi, nagu kulud tulude saamisel, alalhoidmis
kindlustamisel, amortiseerumisel, võlgade pealt makstud protsendid; makse
pensioni-, haige-, ja matusekassadele nii maksumaksja kui ka tema
perekonnaliikmete eest; perioodilised maksed, mis põhjendatud seaduseg
testamendiga, kohtuotsusega või notariaallepinguga; sunduslikud makse
kindlustuskassadele summat piiramata ja vabatahtlikud maksed samadess
kassadesse mitte üle 10 000 marga aastas. Üldreeglina arvas perekonnapea oma
tulude juurde ka naise ja alaealiste laste tulud. Kuid olid lubatud ka erandid.