![]() Kas kannatanu ahistab vastu hakates vägistajat?
umpa
2003-04-02 12:30:51
olen nõus.
umpa
2003-04-02 12:33:08
aga mix sa siis mingit lahendust ei paku, või see ongi teie
poolt lubatud vali kord?
ekstaole
2003-04-02 16:37:10
Nõukogude ajal oli jah vaimne õhkkond parem - kodus ja
sõpradega rääkisid üht juttu avalikus kohas teist. Ja kui
eksisid, siis kgb tuletas meelde. Ja lollid paneme seina
äärde, eksole? Sest õigus olla loll pole ju inimõigus...
mati
2003-04-02 22:28:32
malle, Sul on väga õigus - hea artikkel. Sel teemal tahaks
kirjutada pikalt ja pidevalt! Ilusat kevadet eelkõige hinge!
sõber siil
2003-04-03 13:06:35
ei armasta kesknädalat aga see artikkel oli väga hea,nagu
kõik muudki asjad,mis Malle Pärn kirja pannud.Seda kuluks
mõnes suuremas lehes avaldada.
Jänis
2003-04-03 14:54:01
Malle Pärn kirjutab teemal, millest ta suurt midagi ei
jaga. Õigusriik ja seadusriik pole tõepoolest
samatähenduslik mõisted. Et riiki saaks nimetada
õigusriigiks, peab see alluma reale põhimõtetele
(õiguskindluse, õiguspärase ootuse põhimõtete tunnistamine,
halduse tegevuse eesmärgi legitiimsus ja vajalikkus, võrdne
kohtlemine jne), mida arvestavad ka Eesti kohtud.
Seadusriiki ja õigusriiki ei saa vastandada artikli autori
kombel. Eriti jabur on väide "Seaduseriigis on
inimestevahelised suhted võimalikult viimseni seadustega
ära määratletud, ja õigust on võimalik välja nõuda kohtu
kaudu" -- nimelt kuuluvad õigusriigi oluliste tunnuste
hulka arvestamine asjaoluga, et suurt hulka küsimusi saab
reguleerida ainult seadusega (nii kaitstakse inimest
täitevvõimu omavoli vastu) ja igaühe võimalus pöörduda oma
õiguste kaitseks kohtusse. On pehmelt öeldes arusaamatu,
mille poolest okupatsiooniperioodil oli "vaimne keskkond
puhtam kui praegu", majavalitsuses, poes ja taarapunktis
võis küll vastupidist tähele panna, kui mõned näited tuua.
Võõrandamatud inimõigused on igal indiviidil sünnihetkest,
oleks huvitav teada, keda Malle Pärn kujutab ette otsustaja
rollis, kes "on väärt" omama inimõigusi ja kes pole seda
mitte. Sellist inimõigust nagu õigus olla loll pole tõesti
kuhugi kirja pandud, autor aga realiseerib seda nimetatud
tõigast hoolimata üsna jõuliselt. Miks läheb ta kodust
välja ja maksab kalli hinna pileti eest, et lasta "endasse
prahti loopida" ning tormab seksfestivalidele? Hea küll,
las läheb ja ostab ja tormab, aga miks ta siis pärast
ajalehes kurdab? Mina näiteks ei läinud, ostnud ja tormanud
ja pean ütlema, et olen päris rahul...
|