Mäletame neid sõjaveteranide ansambleid, kus kunagised Laskurkorpuse taidlejad said oma harrastusi jätkata. Sõjakomissariaatide kaudu saadi meestele (ja mõnedele naistele; olid mõnel ansamblil tantsutüdrukudki) ehtsad mundrid selga - need laulu- ja tantsuansamblid olid täitsa kenad vaadata ja kuulata. Igatahes Riho Lindi esinemisi laval ja tema poolt veteranide ansamblitest ajalehtedes kirjutatut mäletavad paljud. Tublimate klubitöötajate hulgas oli ta üks kuulsamaid tegijaid. Kui kõik ansamblid kokku tulid ja "rindesõprade päevi" pidasid, andis esinemine paraja väikese laulupeo mõõdu välja. Publikust, näiteks Paide Vallimäe lauluväljakul, puudust ei olnud. Mõnikord kujunes sellisel rahvapeol välja omalaadne kunagiste vastaste vennastumine - ühel pool korpusemehed, teisel pool vanad leegionärid. Saadi läbi ilma tülitsemata ka siisi, kui meenutati kunagist sõda kummaltki poolelt vaadatuna. Alles hiljem, kui Eesti sai taas vabaks, kisti vanad rindemehed vaenutsema. Nüüd tundub, et manalasse varisenud mõistlike veteranide pojapojad, kellele on tehtud kõva ajupesu, jätkavad seda "viimset võitlust" üha kiledamaks kiskuval toonil ja järjest paisuva kättemaksuiha paistel - et Teine maailmasõda rahva meeltes ikka võimalikult kauem edasi kestaks.

Imeline sõber!!! Mu vend Aivar laulis ka ansamblis:)