VALIMISTEL NÄEME! Kui Eesti elul lastakse samades rööbastes edasi nihkuda, võib juhtuda, et EKRE saavutab valimistel väga suure võidu. Just kiuste neile, kes püüavad seda erakonda lausa ERILISELT mõnitada ja halvustada.

Esmaspäevane EPL ehmatas kõiki - "Eesti on naaberriikide seas üks väheseid, kus vihakõne pole keelatud ega karistatav".


Kui 7. septembril postitati Facebooki gruppi „Ei pagulasmassidele” uudis, et Saksamaal põletati maha põgenike varjupaik, siis üks kommentaar oli, et „Meil on vaja sama teha”. Öösel süüdati Vao põgenikekeskuse sein.

EPL pajatab: Viimastel nädalatel on pineva arutuse all, kas ja millisel kujul tuua n-ö sahtlist välja sinna 2008. aastast jäänud vihakõne ja vaenu õhutamise keelustamise eelnõu. Paljud kardavad, et vihakõne keelamine ja karmim seadusandlus tõmbab kriipsu peale ka sõnavabadusele. Seaduseelnõu kohta on kriitikat avaldanud ka vandeadvokaat Karmen Turk.

Euroopa inimõiguste kohtust on läbi käinud lugematu hulk vihakõne puudutavaid kaasuseid, peamiselt on need kas artiklite, raamatute, lendlehtede ja muu sellise kohta. Kas tähelepanu all on olnud ka sotsiaalmeedias toimuv vihakõne?

Paljud kardavad, et vihakõne ja enda arvamuse avaldamise võiks karmim seadus justkui ühte patta panna. Kust jookseb enda meelsuse avaldamise ja vaenu õhutamise piir?

Siiski leitakse, et kui inimene on lihtsalt viha täis, aga tema kõnes puudub üleskutse, siis see ei ole vihakõne.

Kunagi karistati ka ENSV-s igasugust pahameeleavaldust kui "sotsial8ismileeri laimamist".

Tänases Postimehes aga seletab psühholoog Tõnu Ots, et "viha pole vihkamine". Tema teeb selgeks, et vale on rääkida vihast, vihakirjadest ja vihakõnedest kui vaenuõhutamisest. Paljud asjad, teravad emotsioonid seal hulgas, ajavad meid praegustes elusituatsioonides vihale, kui me just kivi- või puusambad ole. "Kuid iga vihane sõnavõtt pole veel vihkamine," rahustab Ots. "Vihkamine on teadvustatud soov hävitada."

Meil aga püütakse "vihakõneparagrahvide" abil kehtestada samahästi kui uut "vaikivat ajastut". Et olgu riigis ükskõik kui hullusti, ei tohi keegi kõvasti nuriseda. (Esialgu saab mõtteid salajas hoida.)

vaata, mina saan sellest seadusest aru nii, et mitte keegi ei keela ka edaspidi arvamust avaldada. Sulle võibolla tuleb see üllatusena, aga arvamust saab avaldada ka viisakas vormis: ähvardamata, solvamata, alandamata, räuskamata, sõimlemata.

Mis päästaks eesti rahva
Kaarel Tarand

Kui küsimus on rahvuses ja selle säilimises, siis minu meelest on ajalugu siiani väga selgelt näidanud, et kõik rahvused tekivad ning kaovad. Aeg-ajalt on perioode, kus rahvad ühinevad ja siis jälle eralduvad ning tekib suur hulk uusi keeli.
Eestlaste jaoks on küsimus selles, et niipea kui rahvuse säilitamine muutub vägivaldseks, niipea kui see pole enam iseenesestmõistetav, on parem sellest loobuda. Miks seda nii iga hinna eest päästa tuleks?
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=6284

http://www.ohtuleht.ee/694074/miks-on-eestis-tuhatkond-koduta-jaanud-inimest

Kas meie riigis on võimalik, et kodu kaotanud inimene jääbki tänavale? Vastus: jah. Kas põhjuseks võib olla, et Eesti ei ole siiani liitunud Euroopa sotsiaalharta sättega, mille järgi peab riik võtma kohustuse muuta eluase kättesaadavaks ka peavarjuta jäänud inimesele.
Tallinna sotsiaaltöökeskuse uuringu järgi elas kolm aastat tagasi pealinna tänavatel ja varjualustes 146 kodutut. Öömajateenuse kasutajatega kokku oli neid 246. Kui liita veel ka ajutise ja teadmata elukohaga ehk praegu sotsiaalelamispinna järjekorras olevate inimeste arv, paisuks number uuringu andmetel koguni 926ni.
Statistikaameti nelja aasta taguse rahva ja eluruumide loenduse andmetel elas Eestis 864 inimest, kellel puudus koht, kus püsivalt elada.

http://www.pealinn.ee/koik-uudised/jakko-vali-soovin-uue-saatega-vastu-astuda-eestit-ahvardavale-n152373

JAKKO VÄLI: Soovin uue saatega vastu astuda Eestit ähvardavale vaikivale ajastule

Kes on esimene külaline?
Erki Nool. Saate nimetus on: "Teie arvamus, palun".

http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/arvamus/peeter-kaldre-konnatiigi-hadad?id=71650917

Hüsteeria oli kummaline mitmestki aspektist. Oleme ju aastaid löönud häirekella Vene ohu teemal ja nõudnud, et ameeriklased panustaksid rohkem Eesti kaitsesse. Andke meile tanke ja baase! Ehk siis – teie kohus on meid kaitsta, meie rippumatust ja inimeste privaatsust ei tohi aga näpuotsagagi puutuda.
Täpselt sama lugu on praegu pagulaste teemaga. Itaalia ja Hispaania lenduritel kõlbab küll meie rahutaevast valvata. Aga kui Lõuna-Euroopa pagulastega hädas on, siis meie muidugi peseme oma käed puhtaks.
Rehepapp oli mõnus olla Vene ajal, sest siis olid kõik sellised. Praegu on meil aga vaba maa ning me kuulume suurtesse ja võimsatesse klubidesse, kus sellise mentaliteediga ei ole midagi peale hakata. Enamgi veel – see on suisa ohtlik, sest võib eemale peletada need, kellest meie elu ja heaolu vägagi sõltub.
Äärmuslased võivad ju räusata, et piirid kinni ja murjanid ahju, kuid sellest ei tohiks saada üldlevinud suhtumist, mis kaugele väljapoole paistab.
Nagu juba öeldud: meie kapseldumine tuleb kasuks vaid meie himukale idanaabrile, kes ainult ootab, et Eesti jääks üksi – täpselt nagu enne Teist ilmasõda.

http://epl.delfi.ee/news/lp/rein-raud-eestile-ei-kujuta-ohtu-pagulased-vaid-eestlased-kes-lopetavad-eesti-kirjanduse-lugemise?id=71878891

Rein Raud suhtub põgenike tulekusse positiivselt, sest see rikastab eesti kultuuri, mis võib muidu sumbuda ja lämbuda. Islamistide tekitatud probleeme Rootsis või siis Soomes ( seoses jaanipäeva kriitikaga imaami poolt) peab trollide väljamõeldiseks ja kui googeldada, siis selguvat, kust need pärit on. (Ilmselt siis Venemaalt?)

Küsimus: Kas nõustute David Vsevioviga, et rahvusriik on kultuuri,mitte vere küsimus?
Vastus: Rahvus on seda kindlasti, riik on aga kodanike ühendus ja põhineb kodakondsusel, mitte kultuuril. Poliitiliselt võib olla eestlane, kultuuriliselt aga midagi muud.
Riik ja ühiskond võiksid väärtustada mõtteid inimese peas kõrgemini kui verd tema soontes.

Kodakondsus ei põhine rahvusel, see põhineb lojaalsusel.