Eestlased kuulasid nõukogude ajal massiliselt Ameerika Häält ja unistasid USA multikultist ka Eestis, rääkimata sellest, et põlisrahvana oleks väga tore reservaatides elada.

Tallalakkujaid on liiga palju,nad ei mahu kõik diktaatorite juurde,sestap sünnitavad igasugused kohalikud võimukesed ja kogukonnad neid juurde,et oleks,kus lakkuda.Et oleks oma sant ja saks.ja pekstud koer ja jahiloom.
Ja niikaua kui see kestab,ei saa midagi tõeliselt head,kõigiga,Elavast hoolivaga sündida.,areneda,laieneda.
Diktaator ei pea alati olema halva teenistuses,diktatuur võib olla ka ainuvõimalik heade ideede,arengute läbisurumise vorm.
Aga,diktaatoritel on see häda,et nende ümber koguneb alati kuhjade viisi lakkujaid,nagu meeletud solkmekuhjad,et see lämmatab ja oleks veel ohutu muidu,aga ei,nad on ju saama peal väljas,passivad kui hüäänid öös,kas hakkab juba nõrgemaks jääma,et lõhki rebida,oma tükk võimust saada,tühja sest ideest või arengust,mida diktaator ehk oma laia turjaga kaitses.Sestap diktaatorid vihkavad lakkujaid või põlastavad-viha võtaks jõudu-ja parajal hetkel pistavad nad sinna kus vaja.

Kunagi kui kolhooside mitte enam päris algusaegadel a nii 10 a pärast sõda,tuli üks mees tagasi sõjast.Oli vene poolele sattunud.Ka tema talu oli riigistatud.Töötas kolhoosis,oli noor ja tugev ja igati kraps.Kohalikel spordivõistlustel sai kulturniku joonistatud võidudiplomeid jne.
Oli üks (eks neid oli teisigi)vana hobune,kes oli rüganud tööd kolhoosi algusest peale,sama brigaadiga.Raske töö ja vilets toit ja pea puhkuseta,helluseta.Ühel päeval otsustati hobune ära tappa.Kusagile tapatalli saata.Brigaad oli koos,loom aga taipas ja hirmust ja ahastusest langes istuli maha.Ehk oli see tema palve.(olen näinud kuidas hooldekodusse saadetavad vanurid nõrkevad)olen näinud,kuidas tapamajja saadetavad loomad nõrkevad.Sellele palvele peab reageerima inimene,Jumal teotseb seal tema läbi.Aga mitte keegi ei astunud hobuse kaitseks välja,mitte keegi.Oleks ju võinud kusagil karjamaal ,külaga kogutud heinaraasukesega pensionil elada.Kas Stalin oleks tulnud ja selle eest laagrisse saatnud?Kohalikud lõuapoolikud oleksid suutnud lõugadega nüüd ka midagi head tekitada.Mis sest,et kolhoosiaegu oli karm kord ja alles hiljaaegu oli laagrisse saadetud,aga muude asjade pärast.Igati viksid,sõja läbiteinud,õigel poolel,tublid tõõinimesed,sportlased jms.oleksid oma sõnadega suutnud see kord midagi head teha.Aga ei!Kõik vaatasid pealt kui loom,kes oli rasked ajad kaasa rteinud tapamajja veeti.Pisarad jooksevad neil silmist.

Aastad läksid.Mees vananes.Ehitati uhked majad kolhoosi ja asjamehed ja lõuapoolikud said neis elamise.Mees jäi aga edasi Wabariigiaegsesse barakki.Eks temas oli solvumine.Edaspidi mindi temast kõiges mööda.Lõuapoolikud otsustasid.
Mees vananes.Käis metsatööl veel 80 a.Tugev oli.Aga luumurd jalal ei paranenud,arst lõuapoolik oli simulandiks nimetanud.Sellest solvus nii et enam üldse arstide juurde ei läinud ja tekkis luumädanik.Uus Eesti andis pensioni,millega ta oma väitel ära elada ei suuda ja läks metsatööle.Barakk oli külm,vamm vesistas seintes.Siis tulid valud.Luu mädanes.Vett sai vana eterniitkatuse räästa alt tünnist.Nii palju aega oli möödas,aga tema elu kjergemaks ei läinud.Mõned uued,mõned vanad lõuapoolikud rääkisid ikka oma "õiget" juttu õigel ajal "Õigete" ees ja taga.
Siis ühel päeval läks ta põlema.Kuidas,ei tea.
Suri ära.
Tal ei läinud paremini kui hobusel,keda ta oleks võinud kaitsta,kuid ei teinud seda mitte.
Kõik need,kes ka ei teinud,on eri viisidel samuti koolnud.Aga kas kõigi nende elu poleks parem saanud ja surm kergem kui nad TOOKORD OLEKSID HOBUSEST HOOLINUD.OLEKS...SIIS NAD OLEKSID ÕPPINUD KA ÜKSTEISEST HOOLIMA,JA TEISTEST ELUSOLENDITEST HOOLIMA JA MITTE LÕUAPOOLIKUTELE KUULETUMA JA ELU OLEKS PAREM MEIL KÕIGIL-INIMESTEL KUI LOOMADEL.

Miks sa sellest tegelasest ei kõnele, kes Maapangaga puhta vuugi tegi; kes praegu Tallinna linnavalitsuss hoolega askeldab ja kelle miljonärist (maapank?) õrnroosa abikaasake on ju jumalast "kerjusena".saamas patakaid...jne....

Arusaadav mõte inteligentses vormis.Kuidagi väga inim- ja eestluskauge on meie praegune valitsejate tegevus.Neid võib võrrelda meie orjaajast pärit mõisa kubjastega,kes olid küll eestlased kuid täitsid kuulekalt saksa parunite käskusid,et oma rahvast kellegi käsul nuudiga alluma sundida. See on siiski äärmine oma rahva vastu suunatud ükskõiksuse ilmne demonstratsioon.