Mulle meeldib väga M. Hindi ausameelne ja intelligentne, müütelagundav käsitlus.
Kahtlemata on see subjektiivne jne aga mina ühtin tema arvamustega.
Järeldan ühtlasi, et ju peab selles olema väga tugev objektiivne tuum kui sedamoodi arvajaid on rohkem kui üks.
Mulle on algusest peale tundunud L. Meri presidendikvaliteetide varasem peavoolumeedias kultiveerit idealiseerimine ülepingutatud, ebapädev, et mitte öelda võlts.
Ma ei pidanud L. Merist kui riigimehest kuigi palju . Meril oli väga palju Pätsulikke jooni ja nn Meri-Laari kamarilja sarnanes väga Pätsu-laidoneri omaga meie riigi ajaloos.
Mu lähisugulastest õige mitu emigreerus selle klike korraldatud vaikiva ajastu eest 1939.a.-l Läände , olen teemat pisut tudeerinud, näen selgeid paralleele.
Juba Savisaare valitsuses olles tegi Meri mitu andestamatut fopaad ja intrigeeris E.Lippmaa vastu, ajas mingeid kahtlasi enda asju jne. See oli väga nõme ja ohtlik taasiseseisvumisprotsessi kahjustav.Hakka või noid agent Nikolajevi jutte uskuma..
Minu favoriit ja lemmik(muuseas ka Ke oma) oli esimestel presidendivalimistel R. Taagepera.
Rein Taagepera oli debattides teistest kandidaatidest( Parek, Rüütel, Meri) toona klassi võrra parem-pädevam, elutervem ja riigimehelikum...mis on ka mõistetav: Taagepera on ikkagi lääne demokraatlikus väärtustruumis üles kasvanud ja hariduse saanud politoloog ja professor.
Kõige kitsarinnalisema ja nadima mulje jättis toona L.Parek. EgaL. Merigi jätnud eriti taiplikku muljet, temast suutis isegi kommunistide tippnomenklatuuri esindaja Rüütel demokraatliku riigi presidendfunktsioonide lahtimõtestamise osas pädevama mulje jätta.
Ajalugu minu arvates tõestas, et L. Meri ei näinud (eesti)asja ja kui nägi siis ta nägi pigem ennast asjas mitte asja ennast.
Meri aitas luua uut vaikivat ajastut ja soodustas pol . opositsiooni stigmatiseerimist valitseva klike poolt.
Mulle jättis ta väliselt ennasttäis suurustleva pol. marioneti mulje. Paraku.

kindlasti oli kunagi, enne taasiseseisvumist aeg, mil Taagepera soojendas eestlaste südameid; kuid presidendivalimistel esines ta autus rollis – tõkestamaks oma väliseestlase auraga A. Rüütli presidendiks saamist rahva valikul, võttes temalt need hääled, mis tol 50% künnisest puudu jäid;
mõned tema viimased sõnavõtud lähtuvad aga juba positsioonist, mis tuleneb Ameerika passist selle eestlase taskus

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=7672
Eelmisest Eesti Ekspressist ilmneb, et Toomas Hendrik Ilvese ema Eestisse sattumisel olid paberid kõik korda aetud, ehk nagu öeldakse tänapäeval – juriidiliselt oli kõik korrektne. Miks Ilves ise on rääkinud oma isale viidates Iraida Eestisse smugeldamisest, jääbki arusaamatuks. Võimalik, et kaasaegsetele tundus kogu 1927. aastal Leningradis sündinud lapsega seotud ametlik protseduur smugeldamisena.

http://www.pealinn.ee/arhiiv/usa-st-tegi-superriigi-venemaa-kuld-comments174957
President T.H. Ilves teatas omal ajal kõigile, elame võlgu, terve maailm elab võlgu. Ja loomulikult ta ise elas(b) võlgu. Kelle arvel? Eks ikka eesti vaese (vaese eesti) maksumaksja arvel, mida nimetatakse eesti rahva kiidusõnade saatel "ärmatamiseks". Siinjuures ei ole T.H. Ilvese kohta patt jätta märkimata, et ta "on õppinud New-Yorgi juudikoolis" (vt. Vello Leito. Eesti ja Geopoliitika. II osa. Tallinn, 2016, lk.168). Kas sellest koolist ongi pärit nn võlgu elamine?

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?24304
Ülevaatest Georg ja Lennart Meri sidemetest KGB ja teiste eriteenistustega peaks nähtuma, kellele on kasulik, et Eestis püsiksid võimul niinimetatud inimesed toimikuga.

http://www.kesknadal.ee/est/g2/otsing?extra=2&otsiprofiil=2&otsi=armid+ja++sidemed&tyyp=yld
Lennart Meri minevikust.

http://www.postimees.ee/luup/98/07/sise1.htm
Moskva raamatupoodides müüakse edukalt KGB erupolkovniku Jevg. Grig-i mälestusteraamatut, milles autor tuletab hea sõnaga meelde kauaaegset tuttavat Lennart Merit.

http://www.hot.ee/vaikal/georgmeri.htm
Georg Meri värbamine NKVD agendiks 1942. aastal maksis 35 eestlase ja lätlase elu.
http://arvamus.postimees.ee/1005504/lennart-meri-ja-jaan-kross-voitlesid-hullumeelsusega Meri & Kross võitlesid filmi vastu

SL Õhtulehes kinnitab Ilves veel kord, et ta ei tea, kuidas tema ema Venemaalt Eestisse toimetati. „Sellest ei olnud kodus juttu. Kahtlen, kas ema isegi seda teab või mäletab – ta oli siis ju väike laps."
Ilves jätab ema mälu ja tervise taha pugedes aga ütlemata, et tema isiklikult on blokeerinud teiste juurdepääsu oma tegelike vanavanemate nimede juurde. See seik kinnitabki oletust, et neis nimedes on midagi poliitiliselt plahvatusohtlikku.
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=7593

Eesti Ekspress paiskas avalikkuse ette "hirmsa paljastuse", justkui oleks Rüütel teinud koostööd KGB-ga. Näha on, et arhiivides on tuhnitud, kuid leitud paberite serveerimisel ollakse saamatud ja neist tehakse kärarikkalt täiesti valed, kuid Rüütlit võimalikult palju kahjustavad järeldused.

Mis värvi on Ansip, Ergma ja Kallas?

Kes on Ilves tegelikult?
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=7679

Kolmveerandliitrine viinapudel, mida varem «riigivanemaks» kutsuti, sai peale 12. märtsi 1934. aasta pööret uue nime - «isehakanu».
1937. aastal, pärast Rahvuskogu poolt Pätsile antud riigihoidja tiitlit arutleti, et Päts hoiab tõesti võimust kümne küünega kinni. 1939. aastal Kunstihoones toimunud näitusel oli väljas presidendi kaks portreed, millest ühe kohta öeldi «Mussolini & Pähklipureja ristsugutis» ja teise kohta «roosa näoga irvitav laip».

President Päts kuulutas aastal 1934 eesti rahva haigeks ja teda terveks ta ei kuulutanudki. Kaitseseisukord, tsensuur ja Pätsi diktatuur kestsid Eesti Wabariigi lõpuni. Alles juunikommunist J. Vares-Barbarus kuulutas eesti rahva oma raadioesinemises taas terveks!
Samasuguse eesti rahvast halvustava suhtumisega on esinenud ka ennast kogu rahva presidendiks nimetanud Lennart Meri.
2003. aasta 14. septembril Viimsi koolimajas hääletamas käinud president Lennart Meri avaldas arvamust, et Euroopa Liit on tore ning ühinemisele “ei” öelnud inimesed on võimetud oma peaga mõtlema. “Ükski inimene ei lähe elades lollimaks, välja arvatud need, kes ka täna hääletavad tõenäoliselt Euroopa Liidu vastu,” lausus endine riigipea. “Neile võin vaid sügavalt kaasa tunda.” Me ei soovi tagasi minna niisugusesse maailma, kus õiglust määrab sõjavägi ja saatust suuremate riikide ülekaal. Eesti tahab olla väike, vajaduse korral isepäine ja uhke.”
Aga president Arnold Rüütel ütles tänusõnu ka euroeitajatele, kes demonstreerisid tema sõnul Eesti ühiskonna demokraatiat ning juhtisid tähelepanu eesseisvatele probleemidele ja murekohtadele.

http://uueduudised.ee/arnold-ruutel-presidenti-peaks-valima-rahvas-vaid-nii-saab-president-taita-moraalse-majaka-ja-rahva-uhendaja-rolli/

http://www.postimees.ee/3824841/helsingin-sanomat-ilves-on-kahjustanud-eesti-ja-soome-suhteid