http://www.postimees.ee/?id=412146
Psühhiaatriahaiglates hääletati Reformierakonna poolt...

Mina kuulsin vastupidist alaline patsient Lemme Krimm käis mööda palateid ja korjas hääli "Batja Eedikule" -kes hoolib hulludest

Kuuldavasti kaevatakse nüüd edasi Euroopa kohtusse...

Ma ju ütlesin...Ahvil tekib reflex kolme korraga, kesikute arengutase pole veel jõudnud selleni.

Üsna huvitav, KUI naeruväärseks nad VEEL muutuvad. Minu arvates rohkem enam võimalik ei ole. Aga mine tea, juppjumala käsul ehk annab veel minna kuskile.

to jälle vale 2011-04-01 13:26:13
Selles haiglas oli sinu Andrjuuša peale liiklusõnnetust.

Aastal 1936 korraldas Päts kehtivat põhiseadust eirates rahvahääletuse Rahvuskogu moodustamiseks, mille ülesanne olnuks muuta põhiseadus. Kummaliselt läbiviidud hääletusel sai Rahvuskogu 75% poolthääli, mida Pätsi poolt kontrollitav ajakirjandus tõlgendas kui suurt poolehoiuavaldust Pätsile. Fakt on aga, et see hääletus ei olnud demokraatlik. Vahepeal oli viidud vanglatesse veel üle 700 inimese ja kogu riigi propaganda- ja administratiivmasin pandi tööle poolthääletamise kasuks. Igasugune poolehoid vastuhääletamisele oli keelatud ja vastu hääletama kutsujaid koguni karistati. Esimest korda tuvastati Eesti valimistel ka laiaulatuslikku võltsimist. Need valimised olid seetõttu mõnevõrra sarnased Nõukogude-aegsete valimistega.
Rahvarinnet tunnevad tänapäeval eestlased laulva revolutsiooni ajast. Aga juba 1936. aastal moodustas valitsus Rahvuskogu liikmeskonna valimiseks “Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde” (RR).
Oma kandidaatide tutvustamiseks ja kiitmiseks ning teiste halvustamiseks oli RRil täielik sõna-, koosoleku- ja trükivabadus. Kõikide teiste kandidaatide suhtes jäid kehtima kõik eneseavaldamise kohta varem kehtestatud kitsendused. Valimiseelne olukord muutus nii ebademokraatlikuks, et neli endist riigivanemat esitasid selle kohta Pätsile memorandumi, mis avaldati Helsingis. Suurelt osalt boikoteerisid demokraatiat nõudvad Pätsi vastased valimisi. Nii kujuneski olukord, kus kaheksakümnest valimisringkonnast viiekümnes oli üles seatud ainult Pätsi Isamaaliidu kandidaadid. Valimised toimusidki ainult 30 ringkonnas. Oponeerimata kandidaadid loeti valituks ilma hääletuseta.
Rahvuskogu valmistaski uue põhiseaduse ja see pandi maksma Pätsi dekreediga, ilma rahvahääletuseta. Uus põhiseadus astus jõusse 1. jaanuaril 1938. Seda võib nimetada Pätsi põhiseaduseks. Tema toimetamisel ja tema poolt kehtestatud valimisreeglite alusel loodi Rahvuskogu, põhiseaduse kava, tema juhtimisel võeti see Rahvuskogus vastu ja tema dekreediga see kehtestati. Võrreldes eelnevaga, vähendas see rahva õigusi, suurendas riigipea võimu ega garanteerinud enam kategooriliselt kodanike põhiõigusi. Nõnda kehtestatud riigikord ei olnud enam rahvavalitsuslik-parlamentaarne. See oli uus riigikord millele peaminister Eenpalu pani nimeks “juhitav demokraatia”.

http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=31504
valimised Eestis kui poliitiline tsirkus I osa
http://www.baltische-rundschau.eu/2011/02/27/parlamentswahlen-in-estland-2-direktkandidat-aus-der-cyberraum/
II osa

http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/ajalugu/kui-sona-ei-kuula-loome-suu-lukku.d?id=36285455
Võimupoliitikute valimispettuste “solvav” paljastamine ja Hitleri pilamine lõpetasid märtsis 1938 Eesti ühe mõjukama ajalehe Vaba Maa ilmumise.

http://www.pealinn.ee/index.php?pid=132&lang=5&nid=8507
E-hääletamine ei paku ainsatki meedet, mis peidaks valija isikut ja tehtud valikut!

Peaaegu kohe pärast 1934. aasta 12. märtsi riigipööret, 8. aprilli ettekirjutisega, määrati kindlaks, et poliitilise politsei komissaride ettekanded rahva meelsusest pidid Tallinnas olema iga esmaspäeva hommikul kell 8.
Neis tuli ära näidata valitsuse sammude mõju rahva meeleolule, põletavamad päevaprobleemid, elanikkonna erinevate gruppide arvamused aktuaalsetest poliitilistest sündmustest jne.
Tänapäeval on ka e - hääletus see, mis aitab eriteenistustel inimeste meelsust kindlaks teha.

Ebausaldusväärne on Edgarile antud venelaste häältekogus. Üpris tõenäoliselt anti talle võltsitud hääli valimisõiguseta venelaste poolt. Mäletan eelmisi valimisi, kus peale valimisi oli terve hulk valimiskaste keskerakondlaste poolt ära peidetud. Ilmselt likvideeriti topeltpõhjade jälgi ja kasutamata võltsitud hääletussedeleid.

http://www.litru.ru/bd/?b=14225
Kuidas võltsida valimisi!

Kas e- hääletusel osales kõige arvukamalt vanusegrupp 18 - 20 a., ja siis vanusegrupp 65 - 100 a.?

http://www.pealinn.ee/index.php?pid=132&lang=5&nid=8478
Miks teised arenenud riigid ei vaimustu e-hääletuse rakendamisest? Sest nad leiavad, et nii pole tagatud valimiste privaatsus ja korruptsioonikindlus ehk tulemustega saab hõlpsasti manipuleerida.

Eestis toimuvad valimised ei ole ühetaolised ning salajased ja ei vasta seega põhiseadusele.
On täiesti erinevad asjad, kas hääletada privaatselt valimiskabiinis või elektrooniliselt kodus, töökohas või sõjaväes, olles mõjutatud teistest. Seega saab valimiste kohta öelda, et need olid õigustühised.
Kui elektrooniliselt hääletada, siis tuleks valimiskomisjoni liige kohale kutsuda ja tagada hääletamise sõltumatus ja salajasus.
Ka Eestis on vägivaldseid perekondi, gänge ja sekte, kes võtavad oma liikmete ID kaardid ja hääletavad nagu peab. Ja ei lähe midagi jaoskonda, kui dokumenti pole. Kodurahu nimel vaikitakse asi maha.
Lisaks saab hääletada oma vanavanemate, hoolealuste või puuetega inimeste eest nende soove eirates ja neile valetades jne.
Fakt on ka see, et selline e - hääletus võimaldab antud ametiasutuse adminidel väga lihtsalt konkreetsete inimeste poliitiline meelsus teada saada.

Teiste riikide arengutase selles valdkonnas on pehmelt öeldes antiikne. Puuduvad vajalikud tehnovõrgud, puuduvad vastavad programmid ja puuduvad kompetentsed arvutikasutajad. Küll nad ka lähevad mõne aasta pärast üle e-valimistele. Ka Eestis alustatud mobiil-parkimine ja -piletiost on tasapisi teistes riikides juurdunud. Kui teistes riikides väljastatakse ühesugused kiibistatud id-kaardid, siis ongi järgmine samm E-valimised.

Kastihääletusel saab valimiskast panna pakkide viisi võltsitud hääletussedeleid nende inimeste arvel, kes ei viitsinud hääletamas käia. Pole midagi lihtsamat, kui vaadata raamatust allkirjata kohti ja sama arvu võrra ise täita kasutamata sedelid soovitud numbriga.
Arvatavasti selle petuskeemi järgi saigi Savisaar oma tuhanded hääled. Kui selgus, et eelhääletusel jäi asi nutuseks, siis ustavad jüngrid tegid asja ära.

Keegi debiilik nagu katkine grammafoni plaat korrutab siin "Kesknädalas" oma Nõukogude aegset propaganda juttu mingist "suures" võltsingust "Esimeses Eesti Wabariigis"--mida SA "sogad siin vett" kui ise midagi ei tea --- lugesid mingist Nõukogude ajal ilmunud raamatust ?? . Kas ise ka mõistad kui idiootlik Sinu jutt on mida keegi ei usu peale Sinu enda ?.

1934. aasta 12. märtsil ebaseaduslikult haaratud võimu legaliseerimiseks kutsus valitsus 1937.a. kokku ebademokraatlikult valitud Rahvuskogu, mis Pätsi juhiste järgi koostas uue põhiseaduse. See seadustas autoritaarse valitsemisviisi: riigipeaks pidi saama laialdaste õigustega president (kes võis seadusi välja anda, parlamendi laiali saata, Riigikogu seadused tühistada jne), kahekojalise Riigikogu 40-pealine ülemkoda (poliitbüroo), kelle tahtest sõltus, kas rahva poolt valitud 80-liikmelise alamkoja otsus jäi jõusse, määrati osaliselt riigipea poolt. 1920.a. põhiseadusega võrreldes olid parlamendi õigused tugevasti piiratud. Peaministri poolt juhitud valitsus pidi ellu viima presidendi tahet. Ka rahva õigusi vähendati: kaotati rahvaalgatuse ja streigiõigus, piirati oluliselt rahvahääletust ja valimisõigust.
1938.a. veebruaris toimunud parlamendivalimistel õnnestus ka opositsioonimeelsetel saada kohti Riigikogus, kuid valitsuse tegevuse tulemusena läks absoluutne ülekaal siiski Pätsile lojaalsete kandidaatide kätte. Presidenti üldse ei valitud ning aprillis 1938 kinnitas Riigikogu ja omavalitsuse esindajatest koosnev valimiskogu Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Pätsi. Valitsust juhtis Kaarel Eenpalu.
Erilisi muudatusi riigivalitsemises ei toimunud, säilis üheparteisüsteem ja valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu võis tegeleda vaid kolmandajärguliste seadustega, tähtsamad andis president välja oma dekreetidega. Mingist demokraatiast ei olnud juttugi