Väärt mees ja väärt raamat! Kellel oleks midagi võrdväärset kõrvale panna?!

https://www.nelli.ee/sahin-ruutel-ei-anna-alla


Kõrgele vanusele vaatamata on Arnold Rüütel endiselt väga tegus. Järgmisel kevadel juba 90. sünnipäeva tähistav ekspresident pidi kümmekond aastat tagasi Kadrioru presidendilossist välja kolima, aga otsustas seejärel ette võtta uue kodu ehitamise. See poleks tal esimene – ühe maja ehitas ta juba nooremas eas Tartusse ja teise mitte väga ammu Saaremaale.

President Rüütel loobus aastal 2011 vabariigi aastapäeva tähistamisest koos president Ilvesega, kes oli tema kohta USA saatkonnas nii mõndagi rääkinud ja nimetanud teda kolhoosi esimehe mentaliteediga isikuks.
President Ilves jättis aga lisamata, et kolhoosid loodi NLiidus just kibutsite eeskujust lähtuvalt ja et EW - ajal oli siin 57 riigimõisat, mis Nõukogude ajal nimetati ümber riigimajanditeks ehk sovhoosideks.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ruutel-unustas-putsiaegse-reeturi-nime-ara.d?id=13665214

Rüütel unustas nime ära
Kui 1991. aasta augustiputšil poleks peale jäänud mässulised koos Boriss Jeltsiniga, vaid putšistid, oleks ka Eesti saanud endale uue juhi, teatab PM Online.
Erinevalt teistest Balti riikide kodanikest ei tea eestlased, kes oleks olnud see inimene, kes oleks putšistide käepikendusena hakanud riiki juhtima. See olevat olnud eestlane.

Vabaduse väljakul (tollal Võiduväljak), toimus 1988. aasta 24. veebruaril autokastis kontramiiting vastulöögi andmiseks USA balti päritolu senaatoritele, kes sekkuvad ENSV siseasjadesse.
Miitingul esinesid ka Tallinna RSN Täitevkomitee esimees Harri Lumi, Tallinna aukodanik Ludvig Vammus, EKP KK büroo liige Valeri Liiv, õpetaja Merle Raidma, Kunstnike Liidu esimees Enn Põldroos, TPI üliõpilane Tiit Kolk, olümpiavõitja Jaan Talts, töö- ja sõjaveteran Dmitri Kuzmin, Teaduste Akadeemia president Karl Rebane.
Võeti vastu avaldus USA Kongressile ja USA presidendile Ronald Reaganile protestiga USA sekkumise vastu Eesti NSV siseasjadesse ja kinnitati, et ei lubata kellelgi kõigutada NSVL rahvaste koostööd sotsialismi kindlustamisel.
Mati Talvik ja Trivimi Velliste esinesid Tammsaare pargis.

Tasub meenutada, et mingil hetkel süüdistati, et Rüütel olevat CIA agent.
Oleks kasulik teada, kelle kaudu väide lanseeriti.

http://www.nommevalitsus.org/?p=7562
...Tekst pakub tõsist huvi. „Rüütli asju” ajab USA-s advokaadifirma „Rogovin, Hudges & Schiller”.
Ja siis teeb välisminister Lennart Meri Eesti ajaloo ühe kõige šokeerivama avalduse. Michael Rogovin töötas CIA-s (LKA) aastail 1973-1975. Tegelikult on Michael Rogovin ja Bill Colby selle advokaadifirma omanikud!!! Legendaarse CIA agendi Bill Colby nimi on esinenud mitmes eesti keeleski avaldatud LKA brošüüris.
Välisministri järgmine järeldus on veelgi šokeerivam – Arnold Rüütel on CIA agent!!! Sest Kalle Tenno, kes Rüütlit esindab, töötab samas advokaadifirmas! See informatsioon annab Savisaarele kätte tegevuskava. Need paberid tuleb kähku anda Põhjamaade ajakirjandusele. Savisaare arvestus on lihtne, Põhjamaadest levib see sensatsiooniline teade momentaalselt Eestisse. Informatsiooni algallikat on aga juba peaaegu võimatu kindlaks teha. Rüütli tagasiastumine jääks siis juba tehniliseks küsimuseks.
„Vaba Eesti” kavatsetav võimupööre ripub lausa päevade või nädalate taga. Ilmselt taktikalistel kaalutlustel on Indrek Toome otsustanud (veel?) varju jääda. „Vaba Eesti” valitsusjuhi kandidaat on heas vormis ja särava esinemisoskusega Siim Kallas. Edgar Savisaar paistis aimatavat võitu tähistavat juba Konstantin Pätsi haua serval. Tema kõne ei jätnud kahtlust tema tegelikest soovidest „presidendina”. Pätsi 1934.aasta riigipöörde ja sellele järgnenud vaikiva ajastu ülistamine oli liiga avalik. Ilmselt oli Savisaarel juba silme ees, kuidas ta rohked sisevaenlased mättasse lööb ja tema ümber punutavad provokatsioonid juba eos nurjab. Ehk ongi õigus Jaan Kaplinskil, kes kirjutas 20.oktoobri „Edasis”, et Eestit ei saa võrrelda Rumeeniaga. Eestit võib võrrelda Albaaniaga.

kuuldavasti pole selles raamatus Edgarist üldse palju juttu- seega mõtetu raamat !

maali maalt 15:25:36 on liba.

pilt olevat isegi Kapo ninamehe kabineti seinal kõrvuti Feliks Edmundovitši omaga.

1991. aasta 24. augustil olid Moskvas Vene NFSV president Jeltsini juures Arnold Rüütel, Indrek Toome, Rein Müllerson, Advig Kiris, Arno Almann ja Leivi Šer, kes tegid Vene NFSV presidendile selgeks, miks on vaja tema poolt tunnustada Eesti iseseisvust ja kutsuda ka teisi riike üles tunnustada Eesti iseseisvust.
Jeltsin nõustus ja vastav ukaas koostati veel samal päeval. Jeltsin käis vahepeal koos Rüütliga putši ajal hukkunute matustel ja tagasi tulles kiitis koostatud teksti, lisades, las lätlased koostavad samasuguse.
Vene NFSV välisminister Andrei Kozõrev oli juba 21. augustil teinud Pariisis esinedes üldavalduse kolme Balti riigi kohta, milles tunnustati nende riikide iseseisvust.
Kui Eesti delegatsioon 22. augustil Moskvas suurriikide saatkondades käis ja tunnustust iseseisvusele ei leidnud, siis minnes nüüd uuesti ja näidates president Jeltsini poolt allkirjastatud dokumenti, oli suhtumine hoopis teine. Pärast Jeltsini üleskutset hakkasid välisriigid ridamisi Balti riikide iseseisvust tunnustama .
Eesti Vabariigi iseseisvumine toimus vastavalt NSVL-i konstitutsioonist lähtunud õigusele, mitte et oleks lõpetatud okupatsioon nagu see oli Austria (1954.a.) ja Saksamaa ( 1990.a.) puhul.
1991. aasta 6. septembril allkirjastas president Gorbatšov, kes kuulus koos 12 liiduvabariigi esindajaga NSV Liidu Riiginõukogusse, NSV Liidu Riiginõukogu nimel otsused № ГС-1, № ГС-2, № ГС-3, vastavalt Leedu, Läti ja Eesti iseseisvuse tunnustamise kohta.
Lisatud oli NSV Liidu Välisministeeriumi toetus ÜRO-le Balti riikide liikmeks võtmise suhtes, samuti Euroopa julgeolekustruktuuridega ühinemiseks.

Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi presidendi Seadlus Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse tunnustamisest

1.Seoses Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega riikliku iseseisvuse väljakuulutamise kohta tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
2.VNFSV Välisministeeriumil viia läbi vastavad läbirääkimised ning kirjutada alla lepe diplomaatiliste suhete kehtestamisest VNFSV ja Eesti Vabariigi vahel.
3.Kutsuda NSVL presidenti üles tunnustama Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja viima läbi läbirääkimisi riikidevaheliste suhete reguleerimiseks NSVL ja Eesti Vabariigi vahel.
4.Kutsuda maailma riike üles tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.

VNFSV president Boriss Jeltsin
Moskva, Kreml
24.augustil 1991