Mis on selle artikli mõte? Milline on Keskerakonna puutumus au, väärikuse ja ustavusega? Au ja väärikust pole kesikutel eales olnud ja ustavus on neil ainult oma jõugu liidri suhtes. Palun ärge devalveerige ilusate eestikeelsete sõnade tähendust!

Valitsevad imagokujundajad, kahjuks. Ja üle laipade eesmärgile pürgijad, kellele eesmärgile jõudmiseks ühtviisi head mis tahes vahendid. Olukord sant, kuid selles kirjatükis briljantselt fikseeritud! Lohutus: mõnd inimest võib lollitada kogu aeg, massi aga tunduvalt vähem.

Raivo Raavel on siin täitsa huvitavad mõtted.

Mul on sügavalt kurb, et näen teie artiklit väärikusest alles nüüd. Kuid kommenteerin sellegipoolest. „Minule seostub väärikus sirgeselgsuse ja aristokraatlike maneeridega“ (jutumärkides on siin ja edaspidi teie, Raivo J. Raave, sõnad) Aristokraatlikud maneerid on jumalavallatuse ja kitši ülim näide. Selles ei ole midagi halba, vastupidi, aga lihtsalt minu meelest läheb see vastuollu teie definitsiooniga väärikusest. „Auküsimus on ustavus teatud väärtustele, mida inimene peab kõrgemaks elust siin ja praegu. Sageli on need traditsioonilised ja religioossed ning kasti või ühiskonnakihi väärtused. /.../ Väärikust on määratletud ka kui ustavust just omaloodud väärtustele. Ja olgu need isetehtud väärtused nii lollid kui tahes.“ Arenemine ja eneseotsingud ei ole võimalikud piirides, mida ma olen endale loonud – me kõik saame ajajooksul targemaks ja hindame pidevalt ümber oma väärtushinnanguid. Ainult loll jääb ustavaks oma kinnistunud arusaamadele. Veel hullem, kui lähtume traditsioonilistest või religioosetest väärtustest, sest just need „kaunid asjad“ külvavad viha ja vihkamist. Iseseisev, mõtlev inimene on vaba ja ei piira ennast põhimõtetega. Väärikas inimene ei ole kivi sarnane. Vaid on paindlik ja pidevas ennast otsivas seisundis. Muidugi on ka kivi pidevas muutumises, aga kõik muutused on tingitud välisjõududest. Pigem on õigus Sokratesel, kes ütles, et väärikad on need, kes õigesti armastavad teadmisi. „Väärikuse võtmesõna on "ei"“ Teie väärikus on kõrk ja ebasiiras – andestamatu „voorus“