![]() Välispoliitika ja ajalugu sisepoliitika teenistuses
Ants
2012-11-18 16:01:13
sini-must valgele seltsimehele kes nii hästi teab minu elulugu -ega Sa äkki mõni endine KGB-lane ole ,et nii põhjalik info . Olin muidugi kunagi kolhoosi esimees sest minul oli kõrgem põllumajandus haridus, EPA eks siis ka organiseerimisvõimet ,et esimeheks pandi ja kolhoosi "põhjamudast" paremate hulka viisin . . Ohvitseri perekonnast olen samuti nagu seltsimees mainis ja isa töötas sõjaministeeriumis sõjaministri käsundusohvitserina . Mina olin 7 aastane aga palju meeles ka seda mida rääkisid meil tihti külas olnud kõrgemad eesti ohvitserid. Ja mäletan selgelt Hitleri vaenulikust ja ,et loodeti Inglismaa aitab meid . --- Ei kordagi ,et Saksamaa. Aga siin seltsimees eksib -minu isa Punaarmees ei olnud ,kuigi korraks pidi selga panema sellise vormi . Isa arreteeriti esimeste hulgas koos kindral Laidoneri ja teiste eesti kolonelide ja majoritega sõjaministeeriumist . Ja lasti ka kiiresti maha kuna algas sõda . Absoluutselt on välistatud mingisugune "saksameelne " riigipööre ---milleks !?. Ja kes selle oleks teinud kas mõni üksik eesti ohvitser nagu kolonel Maasig kes olevat pooldanud saksamaad ? Sakslased olid Vabadussõja aegne vaenlane ja ei sallinud eesti rahvas neid üldse . 180 kraadise pöörde rahva meelsuses toimus tänu venelaste metsikute mõrtsukatöödele Eestis 1941 aastal . Küüditamised, tapmised ,põletamised ja vägistamised millega venelased tookord hakkama said jäävad rahva mällu sajandeiks . Ja terves maailmas kui võõrriigi tankid sõidavad Pealinna ja võtavad võimu omakätte nimetatakse seda OKUPATSIOONIKS -mis tähtsus on kas veretult või verega . Ja ikka ei vasta keegi milleks saatis Stalin Zdanovi Eestisse kui mitte organiseerima siin riigipööret . Need sadakond karjujat Toompea lossi ees polnud mingid "riigipöörajad " kui nendeseljataga poleks vene tanke oleks politseil kulunud 5 minutit platsi puhtaks tegemiseks. Iga loogiliselt mõtlev inimene mõistab --milleks oleks eestlastele vaja Riigipööret kui elasime paremini jõukamalt oma naabritest . Venemaast aga kordades paremini . Oleks keegi naaberriikidest Eestit lubanud toetada poleks Venemaa ultimaatumit vastu võetud .Kuid abist keeldusid nii Inglismaa kui Saksamaa,ka Soome ja teised Balti riigid kes ka Venemaad kartsid . Tookord polnud valikut kuigi kaitsetahe rahvahulgas oli ja erinevalt seltsimehe arvamusest oleks "PÄTSU TAHA" kogunenud kogu eesti rahvas . Selle pauguta alistumise aga pesid eesti mehed verega "Sinimägedes" koos teiste rahvastega (Norralased,taanlased ,hollandlased ,belglased ja sakslased) kaitsti 9 kuud "Sinimägesi" ja STALINI käsk läbimurda jäi venelastel täitmata.Kõik eesti mehed kes jõudsid püssi kanda olid seal . Ka mina oleks seal olnud oma kodumaad Eestit kaitsmas kui oleks täismees juba olnud . Pole mingit tähtsust milise riigi vormis kas või Hiina omas --tähtis oli kaitsta kodumaad kodusi .
kiin
2012-11-18 16:48:50
Müüt eesti ja saksa ohvitseride koostööst pärineb Leonid Barkovilt - KGB keskastme ohvitserilt kes ajaviiteks ajaloolast mängis. Enamus tema poolt esitatud väiteist on ajaloolaste poolt ammu ümber lükatud - puuduvad viited või kui need ongi siis pole neid võimalik leidas jne. Barkovi raamatud ilmusid üheaegselt nii eesti vene kui ka inglise keeles - sealt läksid need tema poolt loodud müüdid ka lääneilma. Tema raamatute eesmärgiks oli lääne ühiskonna silmis diskrimineerida balti pagulasi - eestlasi, venelasi ja leedukaid - ja mis selleks siis veel paremini oleks sobinud kui mitte nende väidetav seos natsidega.
Paneb imestama et sel KGB provokaatoril on siiamaani nii palju jüngreid, sealhulgas ka eestlaste seas ja siinsamas kommentaariumiski.
kiin
2012-11-18 17:20:06
Peab lugema eelnevast tekstist.....eestlasi, lätlasi ja leedukaid....
tommy
2012-11-18 17:24:00
Documents of British Foreign Policy; vol.VI – 1939, London 1953
Kirjeldatakse Saksa luure vabat tegutsemist Eestis nii Inglise kui ka Nõukogude luurete huvide vastu. EW kindralstaabi 2. osakond muutus Saksa sõjaväeluure Abwehr filiaaliks. Eesti ja Soome eriteenistused olid enne II maailmasõda peamisteks Abwehri infoallikateks. Tihe koostöö oli polpolil (kapol) omakorda Saksa Gestapoga. Eesti suunal tegutsesid ka Abwehrstelle Königsberg ja Kriegsorganisatsion Finland ehk Cellariuse Büroo, mis rajati Soome 1939. aasta keskpaiku. Koosseis oli Cellariusel kirev: venelased, baltisakslased ja eestlased (Vellner, Kurg, Horn, Kristian jt). Lisaks asus Mannerheimi peakorteri juures Saksa luure osakond – “Gruppe Bertha”. 1939. aasta novembris saabus Kaunasesse Gestapo emissar Graefe. Nõukogude baasid kujutasid Saksamaale ohtu ja vajalik oli koostöö Balti riikide eriteenistustega. 1939. aasta juunis lõi Abwehr sideohvitseri (fregatikapten Cellarius) koha EW kaitseväe staabi 2. osakonnas. 15.06.1939 “The News Review”: natsionaalsotsid näevad Eestile vaadates juba riiki, mis on nii poliitiliselt kui ka majanduslikult nende pihus. Prantsuse luure ettekanne Tallinnast 1939. aasta lõpul. Kindral Nikolai Reek (Bazõkov) sai Saksa luurelt palka. Eesti ja Saksa luured tegid koostööd ka Inglismaal, Prantsusmaal, Poolas jt maades spioneerides. Eesti rahvas peab täitma valitsuse otsuseid, mida on dikteerinud Saksamaa. Saksa luure on seega saavutanud Eestis suurepäraseid tulemusi. Reichssicherheitshauptamt 10.01.1940 Dokumendis tuuakse ära, et EW on andnud korduvalt Abwehrile NL-i kohta sõjalist informatsiooni. Teade Ausland Abwehri tegevusest Eestis 23. 01. 1939 Abwehr paigaldas Eesti – Vene piirile kaugvaatlusseadmeid ja seadmeid Punaarmee ja laevastiku side jälgimiseks. Aastatel 1939 - 40 saadeti EW kaudu Nõukogude Liitu mitu Abwehri luuregruppi. Eestit külastasid nii Abwehri ülem admiral Canaris kui ka Wehrmachti maavägede staabiülem Halder. Eesti kindralstaabi ülem Nikolai Reek kutsusti kahel korral ka Hitleri sünnipäevale. Hitlerjugend demonstreeris oma marsisammu skautide Rannapungerja laagris. 1940. aasta märtsi alguses saabus Politseitalituse direktor Johan Soomani juurde ta endine alluv ümberasuja parun Uexküll, kes vahendas Saksa sõjaväeluuret Abwehr. Abwehri ohvitserid Klee ja Remmelmeijer saabusid aprillis, kohtusid siseminister Jürimaga, informeerides eestlasi ka sellest, et peale sõja lõppu Läänes alustab Saksamaa sõda NL-i vastu.
story
2012-11-18 17:31:48
Konstantin Päts loovutas 21. juulil igati rahumeelselt oma ameti Johannes Varesele, kutsudes rahvast üles valitsust igakülgselt toetama. Oma viimases ametlikult avaldatud pöördumises Eesti rahva poole ütles Päts: „Ühtlasi pöördun mina kõigi Eesti Vabariigi kodanikkude poole üleskutsega suhtuda täie usaldusega ja anda täit toetust Vabariigi Presidendi asetäitjale kõigis sammudes, mida ta peab tarvilikuks ette võtta Eesti riigi ja rahva üldiseks heaoluks”. President Päts ütles seda 21. juulil 1940. aastal.
President Päts lahkus Eestist erivagunis ja Leninigradis korraldas kohalik parteiaktiiv talle vastuvõtubanketi.. Pätsi ei arreteeritud ega pandud vangilaagrisse. Päts interneeriti ja ta oli üsna heal pidamisel. Aastal 1953 saabus Eesti sotsiaalkindlustusminister Dimitri Kuzminile Moskvast kiri: "Saadame teile Vene Föderatsiooni tähtsusega personaalpensionäri seltsimees Konstantin Pätsi pidamisele Eestis." Kuzmin oli rabatud ja uuris siis, mille eest seltsimees Konstantin Pätsile personaalpension oli määratud. Ja sai teada, et personaalpension oli määratud 1905. aasta revolutsioonist aktiivse osavõtu eest - mida ta tegelikult ka tegi. Kui poleks puhkenud sõda, oleks K. Pätsi autasustatud Lenini ordeniga. V. Molotovi poolt olid vajalikud ettevalmistused juba tehtud. President Päts ja Stalin olid samaaegselt aastal 1910 Peterburi Krestõ vanglas. Stalin oli vahistatud kui Peterburi bolševike ajalehe “Pravda” toimetaja. Päts oli ajalehe “Teataja” vastutava toimetajana avaldanud 1905. aastal sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutseid, mille eest ta algselt koguni surma mõisteti ja oli sunnitud põgenema välismaale nagu paljud bolševike liidridki.
no nii
2012-11-18 18:00:17
NL-i luure üks juhte Pavel Sudoplatov kirjutab oma mälestustes: «Vahest kõige muljetavaldavam oli meie residendi V. Jakovlevi korraldatud koostöö Eestis. Ehkki Eesti president Konstantin Päts ei kirjutanud 1930. aastal alla värbamiskohustusele koostööks GPUga, oli ta sellest hoolimata meie rahalisel ülalpidamisel kuni 1940. aastani. Kui ma õigesti mäletan, oli selle kohta koguni NSV Liidu valitsuse eraldi otsus.
Jossif Stalin oskas talle osutatud teeneid hinnata. Nii K. Päts, kui ka J. Laidoner elasid kauem, kui Stalin ise. Pätsusid ei sünnita rahvas oma häältega (Päts sai riigivanema valimiste allkirjakogumisel 1934 haletsusväärsed 15%). Sellised tegelased sünnivad sellest, kui puuduvad otsevalimised Päts võttis võimu vägivaldselt, seadusevastaselt!
Ants
2012-11-18 18:59:11
Neid "Luulusi" mis KGB väljamõelnud olen siin ikka ja jälle korduvalt lugenud --- Kas ei ole aeg juba see ajaloovõltsing visata prügikasti !? Kas tõesti keegi seda usub -lausa solvav on ka sellist eesti patriooti nagu kindral Nikolai Reek mingiks "saksa agendiks" teha . Kindral Reek oli tihti isa sõbrana meil külas. Ei imestaks enam kui ka minu isa kes lausa vihkas sakslasi ka ei püütaks teha mingiks saksa palgaliseks . Tahaks kohe väga neid "tarku ajaloolasi " näha näost näkku . kolonel Maasingut ei mäleta küll aga hästi kindral Nikolai Reeki . Mina poisike kuulasin aukartusega mida ohvitserid rääkisid kõigest aru saamata , kuid selgelt jäi meelde saksavaenulikus ja kiruti kui Saksamaa kiirelt vallutas Pransusmaa ja teised väikeriigid läänes. Miks USA ja Inglismaa ometi juba Hitlerile "õpetust" ei anna . Nende arvates oli Inglismaa koos USA-ga võrratult tugevam Saksamaast . Kogu see väljamõeldis Eesti ja Saksamaa luurete koostööst oli selleks nagu "Kiin" juba kirjutas. Ja ärge rohkem palun selliseid väljamõeldisi propaganda jutte siin kirjutage vaid seda mis keegi ise kogenud või täpselt teab . Ka lõpetage juba jutt president PÄTS andis võimu VABATAHTLIKULT üle Zdanovi poolt nimetatud Varesele . Iga terve mõistusega inime saab aru ,et temal oli piltlikult "kuklas nagaani toru" . Ja naiivselt lootis venelased täidavad oma lubadusi kui ta kuulekalt täidab mis kästakse jäetakse tema ja tema pere vabaks . Vale ka siin näitasid kohe venelased mis maksab nende lubadus --- Päts pandi kohe kui Eestist väljaviidud kinnisesse hullumajasse . See oli vabadus KGB moodi . Nüüd olla veel kohe nagu Stalini "sõber" huvitav miks siis kohe hullumajasse pandi mis on võrdne vanglaga ? Laidoner elanud kauem kui Stalin ???? .Kindral Laidonerile mõisteti surmanuhtlus kuid seda ei saadud täideviia sest ta suri ise enne ära vanglas . Vaja natuke ka tõelist ajalugu tunda .
saksa eri
2012-11-18 19:17:51
Hitler teatas 1932. aastal peetud kõnes, et kui poleks olnud Balti parunite upsakust, oleks Baltikum juba ammu saksastatud ja Saksamaa osa.
1933. aasta 3. veebruaril kohtus Hitler Saksa sõjaväe esindajatega ja teatas, et valmistuge sõjaks idas. Vihjeid sellisele tegevusele võis lugeda juba “Mein Kampfis”. 1933. aasta aprillis kohtusid Genfis Goebbels ja Poola välisminister Beck. Leiti, et Saksamaa ja Poola huvid Ida – Euroopas langevad kokku. Mõlemad riigid võivad oma territoriaalprobleemid lahendada Nõukogude Liidu ja Balti riikide arvelt. Poola võib saada Danzigi koridori eest Leedu ja väljapääsu Mustale merele, Saksamaa pretendeerib Lätile ja Eestile. 1933. aasta 12. mail saabus Saksa sõjalaev „Essen“ Tallinna propagandaüritusi pidama. Eestis oli 160 saksa ühingut ja seltsi. Baltisakslastel oli soov ühendada Eesti Saksamaaga. 1933. aasta juunis põllumajandusminister Hugenbergi memorandum Baltimaade suhtes, mis käsitles neid Saksamaa osana. Samal seisukoht oli hiljem ka Darre’l. Saksa orientatsioon tekkis EW sõjaväes 1935. aasta teisel poolel, kui Saksamaal erinevaid sõja – ja luurekoole või kursuseid lõpetanud ohvitserid eesotsas sõjaväeluure juhi kolonel Richard Maasinguga said juhtivatele ametikohtadele. (Eks see orientatsioon jõudis sõja ajal ka muutuda ja tihti sõditi nö alati võitja poole peal.) 1936. aasta 14. novembril algas kindral Reegi ja kolonel Maasingu kaks nädalat kestnud salajane visiit Saksamaale. Sõlmitud kokkulepe andis Saksamaale õiguse kasutada Eesti territooriumi Nõukogude Liidu vastasteks sõjalisteks operatsiooonideks. Saksa pool andis garantii, et Eesti iseseisvust ei likvideerita ja Saksa väed lahkuvad peale sõjalise operatsiooni lõppemist. 1937. aasta 3. detsembril teatas sõjaväeluure juht Richard Maasing Briti sõjaväeatašee Westile, et Saksamaa on teatanud valmisolekust garanteerida Eesti iseseisvust, mitte aga Läti ja Leedu oma. 1938. aasta märtsis enne Memeli piirkonna okupeerimist teatas Saksamaa esindaja, et Balti riikide erapooletus eelseisvas sõjas on „undenkbar“ ja soovitas Leedul langetada otsus – „entweder – oder“, lisades, et Eesti on selle küsimuse juba lahendanud positiivselt. Võimupoliitikute valimispettuste “solvav” paljastamine ja Hitleri pilamine lõpetasid märtsis 1938 Eesti ühe mõjukama ajalehe Vaba Maa ilmumise. Ka Poola polnud rahul, et EW ajalehed kritiseerisid Tšehhoslovakkiale kuulunud Tešini piirkonna okupeerimist Poola poolt. Karikatuuride avaldamine diktaatorite kohta keelati ära. Suleti ka sots.demmide ajaleht “Rahvas Sõna”.
saksa eri
2012-11-18 19:41:57
1938. aasta 27. septembri Itaalia Tallinna saadiku memo Rooma.
Eesti, Läti ja Poola on valmis võtma enda peale Saksamaa kaitsmise, kui Nõukogude Liit peaks ründama Saksamaad läbi Balti riikide. 1938. aasta detsembri keskel kohtus Maasing Saksa mereväeatašee Boniniga. Otsustati, et Eesti ja Soome püüavad säilitada näilist neutraliteeti, et vältida Nõukogude enneaegset rünnakut, samas peab ajakirjanduses vältima Saksa vastaseid avaldusi. Maasing ei pidanud Rootsist saabuvat abi millekski: vabamüürlaste keskus, kust põhjasugulase maski varjus destruktiivsed sotsialistlikud ideed Balti riikidesse levivad. 15.06.1939 “The News Review”: natsionaalsotsid näevad Eestile vaadates juba riiki, mis on nii poliitiliselt kui ka majanduslikult nende pihus. 1941. aasta 2. aprilli nn Rosenbergi memorandum. Eesti, Läti, Leedu Nende piirkondade suhtes kerkib küsimus, kas ei peaks neist tulevikus saama Saksa asustusala rassiliselt kõlbulike elementide saksastamisega. Tuleb hoolitseda selle eest, et suur osa intelligentsist (eriti läti haritlaskonnast) asustataks ümber põlistele Vene aladele. Tuleb näha ette saksa maaelanikkonna suurearvulist ümberasustamist Eesti, Läti ja Leedu territooriumile; võimaluse korral võiks tõmmata neile territooriumitele suurema kontingendi selleks eesmärgiks kõlblikke saksa asunikke Volga sakslaste seast, kõrvaldades eelnevalt ebasoovitava elemendi. Peale selle tuleks mõelda taanlaste, norralaste, hollandlaste ja pärast sõja võidukat lõppu ka inglaste ümberasustamisele neile territooriumitele, et ühe või paari põlvkonna vältel võiks Eesti, Läti, Leedu liita uue saksastunud maana Saksamaa põhiterritooriumiga. 1941. aasta 13. juunil ilmus TASSi teade, milles välisminister Molotov ja Saksa suursaadik Moskvas Schulenburg teatasid, et vaenulikud jõud soovivad Saksa – Nõukogude sõda. Samal seisukohal oldi ka 1942. aasta 20. – 27. veebruaril toimunud rahuläbirääkimistel Mtsensk’is. 1941. aasta 17. – 18. juunil tungisid Nõukogude väeosad korduvalt Saksamaa poolt kontrollitavale territooriumile. 1941. aasta 22. juunil alustasid Saksamaa ja Rumeenia sõjategevust NLiidu vastu. 1941. aasta 22.juuni varahommikul teatas Saksa suursaadik Moskvas Schulenburg Molotovile sõjakuulutamisest Nõukogude Liidule. Sama teatas von Ribbentrop Berliinis Nõukogude suursaadikule Dekanozovile. Kirjas süüdistati NLiitu koostöös Inglismaaga, diversioonis, propagandas ja vägede koondamises piirile. 1941. aasta 24. juunil senaator Harry Trumani üleskutse NY Timesis: toetame mõlemat sõdivat poolt, et sõda kui hea finantsprojekt kauem kestaks, ja et sakslased ja venelased teineteist rohkem tapaks. 1941. aasta 16. juulil teatas Hitler, et Koola poolsaar, Baltikum ja Krimm peavad kuuluma Saksamaale ja sealt ei taganeta enam kunagi. Samal kuupäeval alustas landesdirektor dr. Mäe Riias tulevase Eesti Direktoraadi omavalitsuse loomist…
kiin
2012-11-18 19:44:53
Mis on kõikide nende lolluste mõtteks? Tekitada lugejais arusaam et kui NL poleks Eestile oma seltsimehelikku sõbrakätt ulatanud oleksid siia tulnud sakslased. Selle sõnamulina põhjuseks on tahtmine näidata kolmekümne üheksanda ja neljakümnenda aasta sündmusi positiivses võtmes.
Selle möla ajajad räägivad täpselt sedasama ja täpselt neidsamu argumente kasutades nagu Kremlgi
Ants
2012-11-18 19:45:50
Karikatuuride avaldamine diktaatorite kohta nagu Stalin ja Hitler keelati muidugi ära sest Eesti püüdis igati olla ainult NEUTRAALNE riik . Kes nagu Sveits ei taha kellegi poolel sõdida . Mis puutub "valimis pettusesse" siis usun see on samasugune kaotajate hädakisa nagu nüüd kesikud vinguvad E-valimine "puha pettus" Ja ikka see pikk mahakirjutis mõnest propaganda võltsingust . Vist kirjutaja unustab ,et Saksamaa ja Nõukogude Liit olid sõbrad ja liitlased . Alles siis kui ahne Stalin ei leppinud sellega mis temale Saksamaa poolt jäeti tegi Hitleri "seljataga " teise salajase "kolmikpakti" kus lubas rünnata Saksamaad seljatagant ja juba koondas selleks piirile vägesi . Siis ründas Hitler ise esimesena ja see oli venelastele täiesti ootamatu. Midagi poldud tehtud kaitseks --- nemad ise pidid ründama . Ei valmistunud Hitler sugugi sõjaks idas -Venemaaga , ärge jälle jamaajage . Alles siis kui Hitler luges seda "kolmikpakti" keerati püssitoru ida poole . Stalin ja Inglismaa ei aimanudki ,et see äsjasõlmitud "kolmikpakt" juba sakslastel teada on. .
kindrali lugemissoovitus
2012-11-18 19:47:36
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=10620
Soome ajaloolase Martti Turtola raamat „Kindral Johan Laidoner ja Eesti Vabariigi hukk 1939–1940“ selgitab, miks 1939. aastal Nõukogude sõjaväge võeti Eestis vastu mingi vastupanuta ning Eesti sõjaväeorkestrite muusika ja auavaldustega. Eesti kaitsevägi integreeriti Punaarmeega ning sõdis Teises maailmasõjas Eesti rahvusüksusena võiduka lõpuni koos tolleaegsete Nõukogude Liidu liitlastega, eesotsas USA-ga. See muidugi tekitab väliseestlaste hulgas palju poleemikat, sest tõde on raske alla kugistada peale poole sajandi kestnud vastupidiste väidete ja müütide levitamist Pätsu ja Laidoneri suhtes.
poola värk
2012-11-18 19:59:53
1933. aasta aprillis kohtusid Genfis Saksa propagandaminister Goebbels ja Poola välisminister Beck. Leiti, et Saksamaa ja Poola huvid Ida – Euroopas langevad kokku. Mõlemad riigid võivad oma territoriaalprobleemid lahendada Nõukogude Liidu ja Balti riikide arvelt. Poola võib saada Danzigi koridori eest Leedu ja väljapääsu Mustale merele, Saksamaa pretendeerib Lätile ja Eestile.
1934. aastal ilmus Berliinis E. Von Reibnitzi brošüür „Der deutsch – polnische Ausgleich“. Selles teatati, et Saksamaa ja Poola ei saa jääda ükskõikseks Kaug – Idas ja N.Liidus toimuva suhtes, ja et ühiseks võitluseks kommunismi vastu tuleb luua Poola – Saksa blokk. Soovitati anda Ukraina ja Leedu Poolale. Saksamaa saab vastutasuks Danzigi koridori, Ülem – Sileesia, Pomorze ja Poznani. 1934. aasta 26. jaanuaril sõlmiti Saksa – Poola mittekallaletungipakt. Pilsudski aegne Poola oli Saksamaa liitlane ja Pilsudskit kavandati kuni tema surmani 1936. aastal Poola - Saksa ühendarmee etteotsa kallaletungi korral Nõukogude Liidule. 1938. aasta 14. märtsil kutsus Poola Seim rahvast üles marssima Kaunasesse. NLiidu hoiatus takistas plaane ellu viimast. 17. märtsil järgnes Poola ultimatum Leedule, milles nõuti diplomaatiliste suhete sisseseadmist 48 tunni jooksul. 1938. aasta 28. mail teatas Hitler kõrgematele ohvitseridele, et kõigepealt ajame asjad Idas korda, seejärel annan teile 3 – 4 a. aega Läänes suuri tegusid teha. Kaaluti variant rünnata NLiitu, minnes Poolast mööda kahes suunas: Balti riikide ja Rumeenia kaudu. 1938. aasta 29. septembri Müncheni sobingu taustal said ka Poola ja Ungari oma osa Tšehhoslovakkiast. Poola esitas nõude ka Lätile kuulunud Dvinski (Daugavpils) piirkonna kohta. Poola oli ainus riik, kellele Saksamaa teatas Austria Anschlussist ja soovitas Poolal sama teha ka Leeduga, ainult Memeli piirkonna tahtis Saksamaa endale saada. Hiljem “tulid” Poolas võimule Inglise orientatsiooniga poliitikud ja Danzigi koridori suhtes kokkuleppele ei jõutud.
mõningaid mõtteid
2012-11-18 20:11:47
Hitler ütles 1932. aastal peetud kõnes, et ebavõrdsust ei pea kõrvaldama, vaid suurendama, ja see tuleb tagada seadusega. Marksistide klassideta ühiskond on meeletus, samasugused on ka demokraatlikud ideed.
Tuleb teha lõpp üldharidusele, mis on mürk, mille leiutas liberalism enda hävitamiseks. Hariduse andmise üle otsustab igal konkreetsel juhul eliit. Teadmised on elu abivahend, mitte aga mõte. Me oleme konsekventsed ja laseme alamatel seisustel kirjaoskamatuse heateost osa saada. Meie ise vabastame end humaansetest ja teaduslikest eelarvamustest. Härra on üle surmast ja elust, inimesekartusest ja ebausust. Natsionaalsotside ladvik lähtus ka Tiibeti vanast bön´i usust, mis tähendas kastisüsteemi kehtestamist nagu see aarialaste ja nende religioonide puhul läbi aegade ikka on olnud, ja valimised oleks toimunud vaid vastava kasti piires. Kõrgemasse kasti oleks kuulunud Reichi teenekad isikud, keskmisse parteigenossed ja alamasse sakslastest või saksastatud tööliste, talupoegade, käsitööliste, kodanluse ja aristokraatia esindajad. Selle viimase kasti mittesakslastest esindajad aga moodustasid paaria ehk nn moodsate orjade kasti.
Ants
2012-11-18 20:42:21
Ma ei tea kas kirjutaja on loll või palgaline provokaator .---- Eesti sõjavägi integreeriti Punaarmeesse ja sõdinud võiduka lõpuni Punaarmees "Suure Stalini" juhtimisel . JAMA -- Eesti armees tehti "suurpuhastus" kus enamus ohvitsere arreteeriti. Asendati vene ohvitseridega ja täiendati venemaa -eestlastega . Nimeks sai "Eesti Territoriaal Korpus" . Juba esimeses lahingus "Staraja-Russa" all läks 84 % selle Korpuse kooseisust sakslaste poole üle ja Korpus lakkas olemast .
Eesti mehi aga kes sundmobilisatsiooniga Venemaale viidi sõdima enam ei usaldatud . Saadeti hoopis kaug-põhja töölaagrisse kus tuhanded nälga surid . Kui venelasel raskeks läks ,sõdureid ei jätkunud toodi ellujäänud mehed õppelaagrisse ja täiendates Venemaa-eestlastega loodi Eesti Korpus . Keda usaldati AINULT SINNA sõdima kus sakslane oli ümberpiiratud ja üleminek mõttetu seda sõja lõpuni . Ka Kuramaal olid sakslased ümberpiirarud .Isegi "Sinimägetesse" Eesti Korpust ei usaldatud-- kui sakslane juba Eestist põgenes lubati ka Eesti korpus "Eestit vabastama". Selline oli Punaarmeega koos sõdimine sõja võiduka lõpuni . Ja miks pidigi eestlane mõrtsukas Stalini eest sõdima ???
alati võitja poole peal
2012-11-18 21:54:39
1944. aasta sügisel joosti juba Saksa sõjaväest üle Eesti Laskurkorpusesse!
Enn Oja
2012-11-18 23:04:22
s'iinsete lehest lehhte öhe võj tejse anastaja õjgustajad ja süüdistajad kipuvad oma musstvallges vihas unustama (mikks ?) et kumppki anastaja oli Eesti v'aenlane . Eesti oli vajd sobiv tallerma kumalegi oma välljam'õeldud õjjguste j'õuga kehtestamiseks .
samuti liigitusid emmakumma võjmu'allasattund eesstlased . öhed valisid öhest pahest nendearvates vähämalvema, tejsed tejse . mujdugi oli ka nejjd kess ejj "eelistand" kumbagi vajd 'allusid t'oorele j'õule . osa pages sellegieesst . ka täna on l'iigagi palju nejjd kes soovivad vennatapusõja jättkumist üksk''õjkk kummal poolel et aga minngi anastaja võjdaks ning tulemuseks oleks taas kellegi tejse võjjm mejjeüle . kahjuks on mejjeseas t'aoline vihaõhutav rämpps küllaltki eluj'õuline, p'ääläkasvatatakse samas vajmus ka oma lappsi ja lapselappsi .
Ants
2012-11-19 00:13:44
See ,et keegi saksa vorm seljas oleks läinud üle venepoolele pole isegi kuulnud ainsatki juhust ,vastupidi aga massiliselt . Kuid oli nii kui sakslane Eestist välja taganes ja oli selge eestlased üksi rinnet ei hoia läksid paljud eesti sõdurid metsa ja sealt kodu . Kodus aga mobiliseeris venelane nad uuesti kui eraisikud oma sõjaväkke , nii juhtus küll . Kuid ,et keegi ise jookseks mõrtsukas Stalini armeesse --ärge ajage naerma .
muigaja
2012-11-19 09:55:24
Ants.Paistab, et teil on kinnisidee 1940.a. sündmuste kohta ja minu arvamusi olete te eiranud. Seepärast ei saa ma teid rohkem aidata, sest kirjutasin küllaltki selgelt tolle etenduse kohta, mille Ždanov eeskujulikult läbi viis.
Ants
2012-11-19 11:47:46
Muigajale --kahju ,et mind aidata ei saa, kuid mina ei räägi neist 1940 aasta sündmustest ainult kusagilt loetud raamatu põhjal vaid on ka oma isiklikud mälestused . Kuigi olin siis kui see kõik toimus alles 7 aastane mäletan nii vene tanke Tallinna sissesõitmas ,kui ka seda mida rääkis isa kodus külas olnud ohvitseridega . Isa oli minule suur eeskuju ja minu eluunistus oli ka saada Eesti ohvitseriks . Läks palju aastaid enne kui see unistus tõeks sai . Ja mina kirjutasin juba varem Sinu jutus on puhast tõtt kui ka propaganda kirjandusest loetud . Kuidas Sa minust tunduvalt noorem saad vaielda mida ise nägin või kuulsin eesti ohvitsere minu kodus rääkimas isaga .
|