sai vilets ja vale oli ka selle hääletamine.
Väga palju on ebamääraseid sätteid, mida nüüd võivad võivad võimuklikid koos oma teenri riigikohtuga meelevaldselt enda kasuks tõlgendada. Osa sätteid on lihtsalt ilu pärast, neil puudub vähimgi mõte, neist ei saa kuidagi kinni võtta. Narrid on ka sellised sätted, mis algul lubavad ei tea mida aga siis on lõpus, kui see ei lähe vastuoluu ... või kui ... ei näe ette teisiti.
Ülimalt jabur olukord on tekkinud aga nüüd, kus juba kohus on hakanud seadusi tegema, põhiseadus ei saa selle vastu midagi teha, sätted on sedavõrd jobult sõnastatud. See põhjustab ka poolte kohtuotsuste mõttetuse ja vigasuse. Ja ega pärast riigikohtugi otsused pärlid ole.
Omaette lugu on põhiseaduse sätete hääletamisega, sest neid tuleb hääletada valdkonniti eraldi, mitte ühepajatoiduna koos. Samuti peab hääletamisel olema mitu võimalikku valikut, et etada saada rahva enda tahe oma elukorraldamiseks. Seda pole olnud ja ei tea täna ka ühtki pirukanoolijat, kes seda pooldaks.
Sellepärast rahvas elabki kliki ja selle tallalakkujate armust. He apõli on ainult kurjategijatel ja eestluse vihkajatel.

Põhiseaduse väljakuulutamisel on kehv maik man pärast seda, kui Ülemnõukogus käis kauplemine Iseseisvuse väljakuulutamise nimel. EKomitee mehed tahtsid saada sinna 50% kohti, sel juhul olid nad nõus hääletama Iseseisvumise eest. Kahjuks EKomitees ei olnud eriti selge pea ja terava mõistusega inimesi. Sellepärast see Põhiseadus tuli ka nii kaheldava väärtusega.
Põhiseadus tuleks nüüd ümber kirjutada.

vinge mutt, kord põrgutab lennukeid, siis paneb Poola ilmasõda valla päästma või kogub dollarile kattevara (kogu maailma nafta);
aga Põhiseaduse spetsina vilets, "kaheldava väärtusega" - no mis järeldus see on, pohlad võivad nõnda hinnatud olla (kribud ja prügised), mitte konstitutsioon; sa mine marjule ja korja uued, põhiseadusest pole sul aimugi

Valimisõigus peaks olema kõigil Eestimaa elanikel. Demokraatiast oleme veel kaugel. Meil oli Reformi tagatoa diktatuur loosungiga, kes on meie vastu peab kannatama.

Sa ,nemo jäta juba Maali kallal vingumine,see ajab südame täis.Maali annab pea ainukesena siin tõepäraseid poliitilisi hinnanguid ja on kodus paljudes küsimustes.

http://kes-kus.ee/ajaloo-kallutamine-artur-sirk-julge-poliitiku-traagiline-lugu/

Põhiseaduse rahvahääletused
Nähes valitsevate erakondade saamahimulist, partokraatlikku ja korruptiivset valitsemisstiili, kasvas rahvas järjest suurem vimm võimulolijate vastu. Oodati, et lõpuks ometi tekkiks mõni aus ja omakasupüüdmatult rahva huvide eest võitlev poliitiline jõud.
Esimeseks suuremaks proovikiviks EVL-i võitluses Eesti parema tuleviku eest oli põhiseaduse muutmise seaduse rahvahääletusele panek. Juba kevadel 1933 olid erakonnad esitanud oma põhiseaduse muutmise eelnõu, kuid seda rahvas ei toetanud. Kui siis vabadussõjalased oma eelnõuga 1933. aasta oktoobris välja tulid, võeti see valdava enamuse rahva poolthäältega vastu. Vaatamata sellele, et osaluskvoorum tõsteti riigikogu poolt enne valimisi hirmuga kibekiirelt 30%-lt 50%-le. Vabadussõjalaste põhiseadusele on ette heidetud, et see oli autoritaarne. Kuid samas erines see vähe eelmiste erakondade põhiseaduse muudatuste kavast. Samuti oli see märksa demokraatlikum kui hilisem, Pätsi poolt kehtestatud 1938. aasta põhiseadus ja võimaldas eelnõude rahvaalgatust, riigipea otsevalimist, riigipeakandidaatide vaba esitamist ja rahvahääletamise võimalust – ühtki neist punktidest ei ole tänases ega üheski teises Eesti Vabariigi põhiseaduses olnud.
Vabadussõjalaste põhiseadus nägi ette ennekõike erakondade võimutsemise piiramist ja andis rohkem võimu presidendile (à la USA mudel). Ei mingit autokraatiat, fašismi jms, millega erakondlased ja kommud-sotsid rahvast hirmutasid. Isegi Johan Laidoner väitis, et uuest põhiseadusest ei tulene mingit diktatuuriohtu (Vaba Maa, 8. okt. 1933). Uue (ja rahva seas populaarse) põhiseaduse toetajaks hakkas esialgu ka kaval Konstantin Päts, ent juba veidi aega hiljem, kui konjunktuur muutus, tembeldas ta selle riigivastaseks.

K. Päts ja tema erakonnad olid esimesed kes 1920. aasta Põhiseaduse puudusi praktikas märkasid ja neid muuta soovisid; ja nagu sa isegi ütled, erines vabadussõjalaste esitatud kavand "vähe eelmiste erakondade põhiseaduse muudatuste kavast"

Kui vähe on vähe?

nii vähe, et minu poolt tsiteeritud kommi autor pidi seda tunnistama isegi oma ebasümpaatia (K. Pätsi) kasuks

nimetule põhulõuale kell 2017-08-26 15:50:02

ilmselt oled sa nagu maakaski Koluvere hullarist lahtipääsenud konspiroloog;

kui need kolm seisukohta, mis oma kommiski ära tõin, on sinu meelest tõepärased, siis pole selles kahtlustki

EW üheparteisüsteem vastab igati ka Nõukogude Eesti parimatele ideaalidele!

Lissaboni leping on Eesti PS- i suhtes ülimuslik. Kui on vastuolu, siis tuleb PS-i tõlgendada nii, et vastuolu ei oleks.