Täielik demagoogia, millel on vähe pistmist väärtustel põhineva õigusteadusega.

Kes oli küll see geniaalne, aga samas ka anonüümne jurist, kes selle jutu kokku keeras? Või on Kesknädalal Keskerakonna juhatuses oma koht? Mis asi on riive? Kas see tuleb nimisõnast RIIV (toiduvalmistamise abivahend)?

juusturiive - riivitud juust

Mõistet -riive- kasutab õiguskantsler oma pöördumises riigikohtu poole.See on konkreetne õigustermin, mille üle pole võhikutel mõtet ilkuda.

1. Ei saa nõustuda. Segi on aetud VÕIM üldiselt ja VÕIMU ASUTISED. §154 kõlab nii: "Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega..." Kõik oleks nagu paigas aga pange tähele "SEADUSTE alusel". Seadusi ei võta vastu mitte KOV ega KOVi elanikkond, vaid riigikogu! Viimane on valitud aga teadagi kuidas: ebavõrdeliselt ja hääli üle riigi üle kantides - põhiseaduse vastaselt (vot siia tasuks õiguskantsleril kivi visata!). Seega ei korralda KOVi elu sugugi mitte oma elanikkond ning kohalik võim ei kuulu sugugi rahvale. Väldin teadlikult võimu KANDMIST, sest selline mõiste on tinglik ega määra midagi, eriti meie tingimustes, kus sisuline võim kuulub seaduse tõlgendajatele. 2. Kui võim kuulub rahvale, siis algab ta just üksikisikust. Järgneb KOV ja alles siis neile alluv riigi keskvalitsus. Demokraatiat tuleks ikka tunda. Ja KOKS on pealegi PS-i alam õigusürik, mida riigikogu võib muuta, millal tahes ja kuidas tahes, kui vaid petised oma hääled kokku saavad. Ja sellised mõisted nagu "lähtudes, arvestades, vajadused, huvid, areng, iseärasused" ei määra otseselt midagi, nad on suvaliselt tõlgendatavad. 3. "õigus osaleda" ei tähenda "valitsemist" ega "võimu". Ja lootus valimistele on vägisi praegusest seaduste sõnnikuhunnikust välja imetud. Ei võta ju riigikogu vastu ürikut, mis tema erakondadele kahjuks tuleb. Ka praegune sunderakonastamine teenib oma eesmärke, sest vaatamata mõne vihale läheb enamik ikkagi valima oma lipsuga puuslikku. Seejuures valija ei teosta end KOVi juhtimisel, vaid valib omale uued juhid (/võimalikud petised). 4. Võimu "teostamine" kellegi kaudu pole võimu kasutamine! Kujutage ette valda 1000 hääletajaga, kes on valinud võrdeliselt 10 esindajat. Kui nüüd millegi otsustamisel on 1 valitu taga 100 poolthäält ja 9 taga igaühel 49, siis kokku saaks see küsimus poolthäälte suhte 541:459. Kuna aga otsustavad esinadajad, siis lõpptulemuseks ollakse 9:1 hoopis vastu! Vaat sulle esindusdemokraatiat nagu totral Inglismaal ja USA-s. Ja valimisliidu või erakonnaga pole sel mingit pistmist, sest tulemus 9:1 just parteidiktaadi tulemusel kujunebki. Kui on soov midagi lugeda PS-i vastaseks, siis lugege enne ikka PS läbi ja analüsige seda ka kaine peaga, mitte aga rääkida lasteaia lastele elu võimalikkusest Marsil. 5. Ka siin on tegemist vägivaldse ajupesuga. Kui mingi erakonna liige ei laula noodist, siis mitte mingi seadus tema peale ei hakka. Seega pole mingit vahet, kas volikogu liige kuulus varem erakonda või valimisliitu. Küll on aga valimisliidu ja erakonna vahe selles, et esimene on kohalik, teine üleriigiline. Kumb rohkem oma asja ajab, peaks olema selge lollilegi. Selle soperdise autorile aga millegipärast mitte. 6. KOVid pole Eestis ei väikesed ega suured nagu pole nad ka rahva enda poolt moodustatud. Just viimasest peaks alustama. Elanikud ise peaksid otsustama, kes kellega ja millisel alusel liitub. Siis saame teada ka loomulikult tekkinud vallad, olgu nad või üheperelised taluvallad. Praegused moonutised oleks nagu loodud ainult statiliste andmete esitamiseks ja arvudega mängimiseks ja võrdlemiseks. Maakonad on aga puhvriks valitsuse ja valla vahel, kusjuures käsuliin on pea peale pööratud. Pole midagi halba selles, kui ühes vallas elab 10000, teises aga 1 inimene. Aluseks peaks olema ikkagi majandus, mitte statistika või mõne ministri luul pähekukkunud tellise mõjul. 7. Nagu ülaltoodust nähtub... siis just seda ei nähtugi! Mitte osalemine esindaja kaudu ei väljenda isiku huve, vaid seda peab tegema isik ise. Muidugi, kui tal selleks endal soovi on. Oleks kena teada, kes selle KNi sopa kokku seadis. Sellisel tuleks juristi paber tunnistada, kui ta sellise üldse on nõukogude ajal taibanud osta. 8. Kui üldse riivest rääkida, siis on ta olemas just nimelt seal, kus seni pole erakondadel kedagi valitavaks panna, sest erakondlasi lihtsalt pole. Meenub anekdoot Ljoonjast, kes mägedes kohtas mägilast lambaga kaenla all. Kui Ljoonja tahtis sakummiks lammast osta, ütles mägilane: vali! Ljoonja kergitas kulme ja küsis: aga sul ju ainult 1 ongi. Mägilane vastas: valimistel ju samuti üks kandidaat aga ikka valitakse. Iga inimene peaks saama kandideerida vabalt kas üksi või mis tahes ühenduses (kui sellise põhimõtte on rahvas ise heaks kiitnud rahvahääletusel, see on meil seni aga unistus helesinisest elevandist) tõeliselt võrdsel alusel. Mulle meenutab see KNi sopp M.Raski ajusegast soigumist. Kui viitsiks otsida, leiaks ehk isegi sõnasõnalised vasted üles.

"Väike" viga: 7. ...Sellisel tuleks juristi paber tunnistada kehtetuks,...

Väide, et valitud kogu, mis ei ole artiklis kirjeldatud viisil "valijate poolt kontrollitav", on ebademokraatilk ja PS-vastane, on ekslik ning demagoogiline. Esiteks, valijate poolt kontrollitav ei ole ka erakondlike nimekirjade alusel loodud valitud kogu, ei saagi olla, kuni pole tagasikutsumise mehhanismi. Tagasikutsumise näol "kontrolli" saavutamine on aga väga libe tee, sest see sisuliselt likvideerib pikema strateegilise planeerimise võimaluse ning jätab valitud kogude liikmed hetkeolukorrast sõltuvaks, seega vähendades stabiilsust ja efektiivsust. See käib ka artikli teise väite kohta, mis räägib lubadustest taganemisest -- praktika ei näita, et erakondlikest nimekirjadest valitud saadikud ei kaugeneks isiklikult enne valimisi erakonna nimel antud lubadustest. Teiseks on arusaamatu, millele toetutakse, tehes sellise "kontrolli" demokraatliku riigikorra eelduseks -- minu teada väga valdavas osas demokraatlikest riikidest tunnustatakse põhimõtet, mille järgi saadikule annab või ei anna rahvas oma usalduse üks kord ametiaja vältel, see on valimiste ajal ning see teenib samasugust eesmärki, nagu saadikupuutumatuski -- stabiilsuse hoidmise ja ebasoovitava surve vältimise eesmärki. Samuti on väär väide, et kodanike valimisliidud muudavad valimisõiguse teostamise näilikuks -- on ju igal kodanikul võimalus hääletada ka erakonnanimekirja poolt, kui talle tundub, et ta tulevane side sinna kuuluva saadikuga on lähem. Kitsaid grupihuvisid saab samuti läbi suruda nii erakondliku nimekirja kui kodanike valimisliidu abil. KOV-de väiksusest ja pädevusest tuleneb aga üks oluline nüanss, nimelt võivad teatud KOV-s olla mingid probleemid, millesse kandidaadi suhtumine on valija jaoks määrava tähtsusega, kuid mis väljaspool antud KOV-d ei huvita kedagi. Seega on täiesti võimalik juhus, mil otsustava tähtsusega probleemi osas arvamuste veelahe jookseb hoopis teisiti, kui erakondliku kuuluvuse piirid ning sellisel juhul oleks loomulik, kui kodanikel valimistel oleks võimalus koonduda justnimelt sellesse tähtsasse kohalikku probleemi suhtumise, mitte erakondliku kuuluvuse järgi. Artikli põhiline väide on, et kodanike passiivse valimisõiguse piiramine KOV tasemel on õigustatud, kuna see välistab esinduse nn. "näilikkuse" -- arvamus, et kirjeldatud "näiliku esinduse" probleem kaoks väljapakutud süsteemi juures pole aga millegagi põhistatud, hoolimata püüdest otsida argumente selle fenomeni olemasolu kinnituseks praegu süsteemi juures. Seega ei ole selgelt ja üheselt määratletud, mil viisil on soovitud muudatused KOV valimiste süsteemi osas demokraatlikus õigusriigis hädavajalikud ning sellest tulenevalt tuleb artikli pealkirjas püstitatud väidet lugeda põhistamatuks.