![]() Kes siis ikkagi on vabadusvõitlejad?
Peeter
2004-04-15 17:39:33
Ajakirjandusest on läbi jooksnud, et Saksa okupatsiooni
ajal tapsid omakaitsemehed ilma süüta kohalikke inimesi ca
30 000 ja teine niipalju venelasi ja hävituspataljoni
tegelasi, keda muidugi inimesteks ei peeta. Aga mis süü oli
neil kohalikel külameestel ja naistel?
Vanaema ikka rääkis kuidas inimesi magasini aida juurde
toodi, sealt Kukemetsa viidi, kus maha lasti ja auku aeti.
Võigas oli kuulda neid kommentaare omakaitselaste poolt,
kui nad veretöölt tagasi oli tulnud!!
tase
2004-04-16 02:34:01
Keknädala aeg on ilmselt tagurpidi käima hakanud.
loomulikult on ka võimalik, et lõpuks on nad oma kaardid
kui tiblaokupandi esindajad avanud.
tase to Peeter
2004-04-16 02:35:06
_Ajakirjandusest on läbi jooksnud, _
Loe veel Pravdat ja kesknädalat ning usu seda, mis seal
kirjutatakse.
Huvitav
2004-04-17 15:39:10
kas siis omakaitselaste omavoli süütute eestlaste kallal
saksa okupatsiooni ajal oli õigustatud või nagu mõni siin
arvab tiblaokupandi ülesandel sooritatud. Nonsenss! Ei tasu
uskuda Laari kirjutatud "ajalugu", uskuda saab ikkagi oma
esivanemaid. Või kuidas?
Jänis
2004-04-18 19:53:14
Laar pole kunagi kuskil väitnud, et Saksa okupandid ei
pannud kohaliku elanikkonna kallal kuritegusid toime.
Võrreldes nõukogude võimuga oli hitlerlik rezhiim aga
siiski üsna leebe.
To Peeter
2004-04-19 10:02:39
Ajakirjandusest võib läbi jooksta ka arv 300 000 (seda
eelkõige nõukogudeaegsest. Tõsi on see, et nõukogude
geotsiidireshiimist vabanedes õiendati arveid nendega, kes
olid kommunistidele nende veristes tegudes kaasa aidanud.
Omakaitsesse kuulusid põhiliselt endised kaitseliitlased ja
nende juhid olid eesti ohvitserid. Oma rahvuskaaslasi
represseerinud isikute mahalaskmise otsused langetati Eesti
sõjaväe välikohtu reeglite järgi, kus arvestati nende süü
suurust. Omakaitse poolt surmamõistetute suhe punavõimude
omaga oli umbes 1 : 20-le.
Mäletaja
2004-04-20 13:05:53
Paha lugu jah.Vast on sellel kirikuõpetajal nimi
kah.Kuulaks siis teise poolegi ära ja saaks midagi
selgemaks.Peeter Pentla kirjutis tundub tuttav
1960-70.a.leheveergudelt,"vürtsiks"pensioniteema.
|