Autor on selle dokumendi mõttest õigestiti aru saanud. See on tagasihidlik, kuid siiski kindel hoiatus neile, kes soovivad teiste inimeste kannatuste ja elude hinnaga viia ellu oma unistusi, ideid ja soove. Loomulikult ei ole sel dokumendil seda mõju, mis on tegelikkusel ja eeskujudel päris elust igapäevasest praktikast. Terves Ida-Euroopas õnnestus enamusel kommunistidel oma materiaalsete privileegide baasilt tõusta uue eliidi hulka ja üldjuhul moodustada selle tuumiku. On bioloogiline paratamatus, et kordamisele ahvatleb edukas eeskuju. Indrek Toomet kadestavad sajad tuhanded, kuid Enn Tartot vaid mõned üksikud. Meeldiv kommunist on eriti ohtlik, kuna sisendab kohutavate eksitusteni viivat usku, nagu oleks võimalik kommunistlikke heategusid teha ilma kommunistlike kuritegudeta.

Kesknädala paljude autorite ja eriti mitmete ilmselt väga erudeeritud netikommentaatorite mõtteavaldustest on näha, et kommunistide veretööd on ainukesed asjad, mida nad kommunismis heaks ei kiida. Kommunistlik igapäevaelu, olmelised väärtushinnangud, parteieliidi ja kõige kommunistlikumaks kuulutatud rassi privileegid leiavad pidevat ja rõhutatud õigustamist. Võib-olla nad ise tõesti ei saa aru, et sellega nad õigustavad kogu seda kohutavat süsteemi. On vaieldav, kas deklaratsioonid on õige viis hiiliva kommunistliku restauratsiooniga võitlemiseks, kuid sellesuunalised katsed väärivad lugupidamist. Selle artikli autor väärib kaastunnet, eriti siis kui ta tõesti kogu aeg väriseb.

Artikli sisu lühidalt on see, et igal ideoloogial on õigus elada, aga mitte ainuvalitseda. Praegune Eestis valitsev raha- ja asjadekultus on samuti osaliselt ideoloogia. Kui sa pole edukas, pole sind vajagi, on selle ideoloogia tulemus. Praegune poliitiline maastik on samuti vildakas ja kui poliitikud hakkavad ideoloogiaid kõrgemal tasemel hukka mõistma, siis teenivad nad ebademokraatlike huvisid. Meie riik on päris kaugel demokraatlikust ja arenenud ühiskonna mudelist ja kellegi maha trampimine väikese rahvaarvuga riigis on lihtsalt rumal. Erudeeritus ei puutu asjasse.

Asjadekultus valitses juba nõukogude ajal ja eriti parteiladviku hulgas, nii Eestis kui Venemaal. Igamehe edukas eeskuju, ei ole mitte töökas väikeettevõtjana alustanud spetsialist vaid endine juhtivtöötaja, kes oskas ametiühingu ja partei liinis saada või majavalitsuste ja külanõukogude liinis "orgunnida" kogu oma suguvõsale korterid, suvila- ja individuðkakrundid ning need siis ORASe alusel erastada. Au sees ei ole mitte töö ja ettevõtlus vaid lihtsalt VÕTMINE, rahva käest ja teiste eest. Minu arust on see kõige pesuehtsam kommunistlik ideoloogia. Turumajandusega ei ole andmisel, soodustustel ja kinkimisel mingit pistmist. Tõsimeelne sotsialist või sotsiaaldemokraat peaks ju märkama, et nn. kaks Eestit tekkisid kommunistlikult ebavõrdselt jaotava omandireformi mitte tärkava kapitalistliku turumajanduse tagajärjel. Vaesed inimesed, kes tihti peavad end Laari, Hänni või kasvõi Savisaare ohvriteks on tegelikult kommunistliku ideoloogia ohvrid. ORASe eelne stardipositsioon, mida kommunistid siiani VÕRDSEKS kuulutavad, oli tegelikult kommunistide antud privileegide ja kehtestatud repressioonide siksak. Asjaolul, et mõned kommunistliku mõtteviisiga isikud või nende ühingud end turumajanduse pooldajateks, isamaalasteks või jumal teab kelleks nimetavad, ei oma mingit tähtsust. Omandireformi erastamise osa tulemus näitab, et kommunismi ideoloogia on edukalt praktikasse juurdunud. Selle ohu alahindamise viga ei või Eesti rahvas enam endale lubada.

http://library.flawlesslogic.com/2b.htm http://www.vho.org/tr/2003/1/1_03.html http://www.cwporter.com/sites.htm http://www.codoh.com/zionweb/zizad/zizad11.html http://www.freedomdomain.com/Catalog/catalog.htm http://rusk.com.ru/k-2war.html http://www.ihr.org/main/leaflets.shtml http://www.rjews.net/gazeta/briman1.shtml

nii parteilistele kui parteitutele sotsideletuleb enne kommunismi hukkamõistu siiski seletada, milline oli sotside roll Eesti iseseisvuse kadumises. Et roll oli ja vägagi märkimisväärne, on selge. Nüüd tuleks sotsidel ajada ka omade vahele selge veelahe. Mis kohtumõistjad on muidu nemad teiste üle kui oma pesa koristamata.

"Ajalugu ise" on asjast küll valesti aru saanud. Deklaratsioon ei ole kohus ja hukka ei mõisteta süüta lihtliikmeid vaid tegusid, mis tehti tänu kommunismile. 21 sajandi sotse juunisotside kollaboratsionismis süüdistada on üsna veider. Muuseas, ma olen palju suurem turumajanduse pooldaja kui ükski Eesti nn.paremerakond. Parteilstunud vaskpoolsete puhul on vastumeelne nende leppimine igasugu nõukogudeaegsete privileegide ja takistuste ning ebavõrdsuste säilitamisega. Tõelise sotsi jaoks peaksid kõik inimesed olema võrdsed, kuid Eesti parteistunud sotsid peavad pühaks inimestele kommunistide poolt antud privileege ja peale pandud kitsendusi. Näiteks Liia Hänni veendumus, et kui NLKP ikka väikest Peetrit pärast Siberist naasmist linna elama tulla ei lubanud, siis ei ole tal omandireformiga õigust ka mingit osa riigivarast erastada. Ja kui NLKP juba kellele tahes ja kuipalju kortereid ja maad kasutada andis siis on see privileeg püham kui eraomandus ja seda saab muuta vaid suurenemise suunas andes õiguse soodushinnaga erastada veel suuremat tükki. Väikestest Peetritest ei hooli ka nn. parempoolsed, aga nad ei ole kunagi lubanudki hoolida. Kelleks "Ajalugu ise" ennast peab?

on mul tunne, et Sirje astub varsti oma kambaga kesikute ridadesse?

Proua kirjutab, et ta pole ajaloolane. Õige, Kingsepp jäägu oma liistude juurde.

Väikestest Peetritest hoolib President sedaviisi, et annab ordeneid täitevkomitee ametnikele, kes Peetrile linna sissekirjutust ei andnud ja medaleid direktoritele, kes teda ilma sissekirjutuseta tööle ei julgenud võtta. Ja Isamaa taotleb Peetrile maamaksuvabastust vaevumata uurima, kas tal üldse kinnisvara on.

Raske öelda, kas oli tegu rohkem kollaboratsionismi, kergeusklikkuse või lollusega, kuid selge on see, et Moskva kasutas kohalike kommunistide kõrval ära just siinseid sotse võimupöörde lavastamisel. KOlm ministrit kabinetis+õiguskantsler on selleks veenev tõend. Kusjuures PÄRAST vaenuväe sissemarssi oli õud peaministriks hakkama ka sotside liider August Rei. Siin ei saa enam kuidagi rääkida isegi sellest, et sotsid oma vasaktiiva tegevuse eest ei vastuta ning peavad ainult paremtiiva sajandat juubelit.

Miksile. Kesikutel pole nii palju raha et meid ära osta :) Õnneks ka mitte soovi.

Kuidas see vastutamine peaks välja nägema? Kui mul on üks teatav maailmavaade, mis on üldiselt talutav, kas ma siis vastutan kõikide tegude eest, mida sama maailmavaatega inimesed on teinud? Ajalugu ma tunnen ja arvan, et tagantjärele tarkuse järgi ei toiminud 1940 peaaegu mitte keegi õigesti.Täna pole vaja tegeleda 1940 aastaga vaid siis alanud kohutava perioodi pärandi riismete koristamisega, mida leidub meie olmes, seadustes, hoiakutes , tavades ja arusaamades. Näiteks parteistunud sotsidele ei meeldi liiga kõrge emapalk, aga Tallinna nõukogude täitevkomiteede esimeestele (kes sõid saksakambris ja ostsid eripuhvetist defitsiiti) linnapeadega võrdse eripensioni maksmine neid ei häiri.

Miks halavad kesikud pidavalt teemal kommunismi hukkamõistmine? Vastus on lihtne: kõikidest endistes kompartei sõduritest on saanud tänaseks kesikud.

1940. aasta ja selle mõju SDE eelparteile võttis kõneks tänase SDE juhatuse liige Katrin Saks. Muidu olen PSiga üliväga ja täiesti nõus, et ajaloo asemel peaksime tegelema tänase ja homse päevaga.