Elusaid sigu polnud vaja Toompweale tuua.Näidanud parem filme tapamajast ja sigade elust farmides.
Toidutootmine ,siis pigem taimedest ja permakultuuri teadmisi arvestades.Suurpõllundus on aga LAGASTANUD kõik me maad,veed ja toidu+toiduümbertootjate mürgid ja lisatud solgid.

Hea, et tuli keskerakondlik valitsus ja eelmised ei jõunud maaelu päris ära nullida nagu nad tegid ka tervishoiuga, majandusega ja vesus aina kasvas.praegu tehakse tööd inimeste heaolu nimel, kuid kahjuks kestavad edasi sõjamängud, arvatavasti ka meist rikkamate riikide abistamine ning Brüsselist tulevate käskude täitmine.

Maal võib ka muud toota kui sigu ja lehmi ja rapsi.
Arvutiajastul.
Maal võib kenasti elada kui on paindlik,täiuslik transport.
Õppige Inglismaa asulatest-kui mitmekülgne teenindus seal on.Kui täiuslik rongiliiklus läbi kõikide kohtade.
Ma naudin kohalike farmide kadumist.Siia peavad tulema uued inimesed,linnadest,humaansete vaadetega,hoolivad noored,kes suudavad siit ka muud tööd teha ja kasutavad loodust ja varasid- eluruumi hoolivalt,kohtlevad elusolendeid hoolivalt,suhtuvad metsa austuse ja hoiuga,mitte ei lagasta ega topi oma ahnesse kaukasse kõike,mis kätte saab,ei hävita loodust,mürgita maid,raiu metsi,piina loomi.siis ehk jagub tähelepanu ka vanainimestele-seda õiget tähelepanbu,nende tegelike vajaduste täitmiseks loodud teenindust.mitte kohaliku asjamehe produtseerit vanadekodu,sahkerdajate ahnurite hooldekodude kette jms.
Kuigi,paljud vanad on olnud õelad ja on seda praegugi,hoolimata teiste elusolenbdite kannatustest ja levitavad oma mürki kuni elupäevi jagub.ka oma järeltrulijad selliseks "kasvatanud"-hoolimatuks-mürgiseks.
Aga mitte kõik inimesed pole sellised.

Urmas Laht ütleb: “Maal ja põllumeestel on praegu kindlasti paremad ajad kui veidi varem. Kui varem ei tahtnud näiteks lapsed koolis eriti öelda, et nende vanemad on põllumehed, siis praegu on ühiskonnas toimunud muutus. Põllumeest võetakse tõsiselt, samas ka kui tegelikku toidutootjat.
On ju meie elu üheks tähtsamaks osaks tervis ning see omakorda algab toidust ja kvaliteetsest toitumisest. Seda suudavad praegu Eesti põllumajandus ja toidutootjad pakkuda. Nüüdne valitsus on sellele jõuliselt tähelepanu pööramas. Kui varem ei suudetud valitsusele selgeks teha, et oma toidutootmine on väga oluline, siis praeguseks on kõik osapooled sellest aru saanud.
/---/
Maksumuudatused, mis oleks pidurdanud vaesumist, pidanuks juba varem ära tegema. Pikki aastaid valitsenud koalitsioon ei viinud seda läbi. Kuid nüüd on näiteks tulumaksureformiks, kus madala ja keskmise palgaga inimesed selgelt võidavad, viimane aeg. Hiljuti ütles mulle üks ettevõtja: tead, mul on häbi selle pärast, et mõned kõrgepalgalised vinguvad seepärast, et peaksid oma 2000-eurosest palgast tulevikus paarkümmend eurot rohkem riigile maksma.“

Huvitav-huvitav – millegipärast näiteks Saksamaa miljonärid ja kõrgepalgasised olid juba aastaid tagasi palju vähemvinguvamad oma riigi ja rahva alla toimetulekupiiri vaesema elanikkonna vastu ja nõustusid solidaarselt selle nimel kehtestama astmelise tulumaksu, mis tänasni neil edukalt toimib. Meil on veel, kellest eeskuju võtta!