Ajaliste müügipiirangute kehtestamine ei oma minu arust mingit tähtsust selles, kui palju juuakse. Võib-olla ainult mõni, kes on harjunud aeg-ajalt mõne õlle võtma, jätab selle ostmata kuna ei saa. Need kel harjumuseks ikka tihedamini võtta ostavad koju rohkem. Läti näitel on näha, et hoolimata kehtestatud riiklikest müügipiirangutest, hakkas elanikkond sellest hoolimata rohkem jooma. Ainus efekt, mis müügipiirangutel on, on see, et alkoholipoodide ümber pole öösel lällavate inimeste kampasid, aga selleks piisab ka piirangust alates kella 22-st, mis minu arust on kõige mõistlikum piirang. Samuti ei oma minu arust erilist mõju reklaami piiramine, kuigi jah - enne kella 21 pole seda ka vaja.

jälle lahti suureks printsipiaalsusest täidetud jahumiseks selle ümber, et mis kellast mis kellani...

Geenius Stalin mõtles välja süsteemi ja iga soovija võis tänavanurgal putkast 100 grammi alla neelata - kes soovis, võis ka kena vene kombe kohaselt "po stakanu" teha. Kas ka midagi pealehammustamiseks oli, see oli juba iseküsimus, kuid riigikassa paisus selletagi hästi. Ega tookord ilmaaegu räägitud (salaja muidugi),et Stalini režiim püsib vaid viina toel. Kusagil Hruštšovi või Brežnevi ajal hakati aru saama, et miski on mäda ja põrutati teise äärmusse - kuiva seaduseni välja. Väga rangelt nuheldi puskariajajaid ja neid aeti mööda metsi, nagu metsavendi, haarangutega taga. Külas enam ei juletud puskarit ajada - näiteks üks nipp oli, kuidas miilitsad haarangul küla puhtaks tegid - kavaldasid puskariajajad ära ja südaöösel keerasid küla veekraani kinni - kohe tulid pea kõigist majadest mehed välja uudistama, et miks vett ei ole (une aeg ju!) ja terve küla võeti korraga vahele! Ega sellest lobisemisest nüüd kasu ole, siiski ehk moraal - ärgem langegem Stalini tasemele - alkoholikatk vajab pikaajalist "ravi" - lühiajaline Läti näide ei näita midagi - on vaja ajaliselt piirata, kogused piirab meie vaesteriigis hind ja reklaami keeld säästaks meie noori.