Oli see Nõukogude tsiviilkaitse mis oli aga olemas see oli. Üle maa oli organiseeritud tugipunkitie võrk vastavate ladudega kus gaasimaskid, esmaabivahendid kanderaamideni välja ja mis nodi kõik veel. Varjendid, vägagi erinevas seisukorras aga olemas need olid. (Mis on saanud Tallinnas Männiku tsiviilkaitsevarjendist mis oli selleks otstarbeks ehitatud?) Veel suhteliselt noore ja tegusama mehena kui täna, olin Kaitseliidu esimeses "ešelonis" kui see taasloodi. (Hiljem taandusin toetajaliikmeks, tänaseks on side kadunud) Ärgitasin olemasolevaid tsiviilkaitse ladusid üle, Kaitseliidu kontrolli alla võtmist ja nägin Kaitseliitu, eriti selle vanemat koosseisu, tsiviilkaitse eestvedajatena- organiseerijatena. Pidasin siis vajalikuks tsiviilkaitse väljaõppe saanuid Kaitseliiduga ühendada. Suhtimine oli kõrgemalt poolt tugevalt alla leige. Kaitseliidu organiseerivat poolt tahaks näha tänagi - teatavasti on Kaitseliidus suur osa vanemat kontingenti mis suure tõenäosusega otseseks lahingutegevuseks kõlbulikud ei ole. Just see osa võiks oma ülesandeks saada tsiviilkaitse eestvedamise. Muide, minu abikaasa oli kunagi tsiviilkaitses esmaabi väljaõppega, võistlustel teenis mitu auhinnalist kohta, diplomid vist praegugi kusagil . . .

Eelmine kommentaator kirjutas, et suhtumine tsiviilkaitsesse oli kõrgemalt poolt leige. Tõsi. Tsiviilkaitsest isegi ei räägita midagi, küll aga võimalikust sõjaohust, tankide, laskemoona, soomusmasinate jne. ostust. Kõik see on vajalik, kuid vajalik on ka tsiviilkaitse.
Kui kõrgete poliitikute ja ametnike suhtumine on leige ja seda süsteemi üles ehitada pole vaja, siis võib teha järelduse, et rääkides kõrgendatud sõjaohust nad ise ei usu sellist ohtu. Või siis ei hooli oma tsiviilelanike elust võimaliku sõja korral üldse.