Tiitr Made raamatud mulle meeldivad, kahjuks pole raha neid osta.

Made teeb head tööd. Tema raamatuid saab laenutada raamatukogust, kui pole raha neid osta.

Ja kuhu jäi Madel siis Teherani, Jalta ja Potsdami konverentside otsustest lähtuv?

temagi pea leppima pooltõdedega..

Mis siis jälle "pooltõde" on kas see ,et Made kirjutab nii nagu oli ja ei pea venelasi suurteks "vabatajateks" vaid okupantideks mis nad ka olid . Ja mingeist Teherani ,Jalta ,Potstami häbiväärsetest sobingutest polegi vaja temal kirjutada . Made kirjutab tõde ja see on väga hea raamat .

See on väga hea raamat sellepärast, et kirjutatakse pooltõdesid nagu Nõukogude ja Saksa ajal!

http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=27715
Tiit Made: Eesti Komitee ei olnud vedur, vaid pidur.

Paljud väliseestlased kinnitasid: USA administratsioon pani Eesti pagulasorganisatsioonid tegutsema selle nimel, et laulev revolutsioon ei kõigutaks Gorbatšovi paati. USA riigisekretär James Baker keelitas Balti riikidest pärit NSVL-i rahvasaadikuid, et nood ei takistaks perestroika arengut.
Eesti Komitee ei suutnud korraldada ühtegi üldrahvalikku vabadusüritust või koguda rahvast mõnele suurele avalikule okupatsioonivastasele meeleavaldusele. Eesti Kongressi juhtivad tegelased tulid hoopis koos Kogani, Lebedevi jt interliikujatega 15. mail 1990 Toompea lossi esisele platsile meelt avaldama Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Rahvarinde valitsuse vastu.
Hiljem, aastal 2000, tegid
koganlased - kelamlased juba Tallinna linnavolikogus koalitsiooni Keskerakonna vastu.
Meenutagem ka Kaido Kama seisukohti 20. augustil 1991: Eesti Vabariiki pole vaja välja kuulutada, ta on juba välja kuulutatud; mingeid teateid Eesti iseseisvuse taastamisest pole vaja välja saata, sest Ameerika ei tunnusta Eesti okupeerimist.
Samas veel 1991. aasta 22. augustil teatas president Bush, et ei ole veel aeg Eesti iseseisvust tunnustada!
Oli ka väliseestlasi, kes Bushi selles küsimuses toetasid ja teatasid, et kuna Eesti on võimul endised kommunistid, siis sellist riiki ei peaks tunnustama.

Ei tundnud mingit erilist venestamist,kuigi olen vene kroonus käinud.Meil seal peeti eestlastest lugu,loomulikult ei antud sõjaväelisi käsklusi eesti keeles.Palju hullem on praegune jänkistamine,kui Tallinna linnas puudub peaaegu täielikult eestikeelne teabereklaam.Jasee on küll õige,Eesti Komitee ei olnud vedur, vaid pidur,kes töötas Rahvarindele vastu,õnneks võimetult,muidu oleksime teab mis seisuses praegu.

Alates aastast 1992 võeti suund liitumisele erinevate Euroopa struktuuridega ja iseseisvusest loobumisele.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mihkelson-eesti-valispoliitika-pole-silmakirjalik.d?id=44911827

Mart Niklus, 28.04.2011 21:01
Eesti välispoliitika on mitte üksnes silmakirjalik, vaid ka lausa orjalik. Teisiti pole võimalik seletada valitseva eliidi meeleheitlikku klammerdumist stalinistliku idapiiri külge ja meie seaduslikust territooriumist 5,2 protsendi jätkuva okupeerimise õigustamist neostalinistliku idanaabri poolt. Teisiti pole võimalik seletada nn juulilepete allakirjutamist Kremlis, millega jäeti Eestile vaenuliku suurriigi "piiratud väekontingent" määramatuks ajaks ennast iseseisvaks pidava riigi territooriumile. Teistest Teises Maailmasõjas okupeeritud riikidest (Norra, Taani, Holland jt) on okupandid ja kolonistid ammugi lahkunud. Välispoliitilise silmakirjalikkuse tipuks on viimatimainitute ümbernimetamine "venekeelseks elanikkonnaks", "vene vähemuseks", "muulasteks", "mitte-eestlasteks" jne, kelle "rahulikke meeleavaldusi", "Rossija! Rossija!"-hõiskamisi, punapidustusi ja estofoobia muid avaldusi eesti rahvas praegu naudibki. Merepiiri "korrigeerimisest" ma siinkohal parem ei räägigi. Postsovetlik Eesti lihtsalt ei oska riigina käituda.

http://www.hot.ee/t/teadmiseks/Kes_on.html
Eesti piirialade mahaparseldamine sai alguse Lennart Meri presidendiks oleku ajal ja tema otsesel osavõtul.
Algas see meie saarte äraandmisega Soome lahes; koos Trivimi Vellistega Eestile kahjuliku nelja meremiili laiuse rannariba kehtestamise katses Soome lahes, et Vene allveelaevad saaksid ses lahes vabalt tiirutada; Moskvas Vene presidendi Boriss Jeltsiniga ilmselt oma elu päästmiseks allkirjastatud Eestile alandlikud ja äärmiselt kahjulikud juulilepped 1994. aastal (lätlastel ei olnud Vene vägede äraminekuks vaja mingisuguseid alandavaid leppeid, olgugi et nende riigis asus Riia sõjaväeringkonna staap, kellele allusid ka Eestis paiknevad Nõukogude väed); Ruhnu saare juures väga kalarikaste merealade äraandmine Lätile.
Kõik need tehingud on vastuolus Tartu rahulepinguga ja EV põhiseadusega. Räägitakse, et Meril oli võimalus saada presidendiks ja president olla ainult kaitsepolitsei juhtkonna tegevusetuse tõttu.
Juulilepete ratifitseerimine vajas omal ajal riigikogu 2/3 häälteenamust ehk 67 poolthäält, kuna oli tegemist põhiseaduse 121. paragrahvi 1. punktiga, millega muudeti riigipiire.

http://euro-med.dk/?p=13810
Euroopa Liidust, Siim Kallasest jne.