Poliitikute eluasemeskandaalid

Peaminister Tiit Vähi langemisele andis tõuke asjaolu, et ta erastas seadusvastaselt oma tütrele kahetoalise korteri Liivalaia tänaval Hansapanga peakorteri lähikonnas. Sellest puhkenud skandaal avalikustas paarsada ülimalt kahtlast korteritehingut vanalinnas, millega seostusid Vähi ja omaaegne linnapea Jaak Tamm koos abilistega.

Peaminister Mart Siimann elas Roosikrantsi tänavas kahetoalises korteris ning otsustas 25 000 krooniga oma elamistingimusi parandada, ostes Müürivahe tänaval 1995. aastal rohkem kui poole seitsmetoalisest korterist. Ost tehti Siimanni sugulaselt, kes oli pinna hankimisel osavalt kilbina kasutanud 84aastast vanamemme. Odavalt saadud pinna remontimine käis aga Siimannile ta enda sõnul üle jõu ning ta müüs poolmuidu saadud pinna poolteisemiljonilise vahekasuga kohe edasi.

Linnapea Tõnis Palts ostis 1995. aastal Toompeale üle sajaruutmeetrise korteri ning maksis linnale selle eest vaid 6600 krooni (EVPd on arvutatud kroonideks toonase kursi järgi). Palts kinnitas küll, et ta maksis kõva raha humanitaarinstituudile, kelle omanduses korter oli, kuid 1995. aastal humanitaarinstituuti juhtinud Rein Raud lükkas Paltsu sõnad ümber: "Me ei saanud midagi müüa, kuna rentisime seda pinda linnalt." Seejärel kinnitati Paltsu sõprusringkonnast, et linn müüs odavalt jõukatele inimestele, kellelt loodeti maja korrastamist. Selleks olevatki Palts kulutanud kaks miljonit krooni. Tegelikult erastas maja tööandja eluruumideks Paltsule kuulnud Levicom ning hiljem muudeti tööandja eluruum müüdavaks.

Saanud Tallinnas küll korteri, kolis välisminister Toomas Hendrik Ilves mõne aja pärast talle üüritud residentsi. Ilvese sõnul olevat residentsivajadusest rääkinud president Lennart Meri peaminister Tiit Vähiga, ent kui 20 000 krooni suuruse üüriga residentsi kasutamist uurima hakati, siis tuli välja, et minister vajas kallist elamispinda proosalisel põhjusel: tal oli vaja kuhugi elama panna oma abikaasa Merry Bullock. Minister oli hakanud kokku elama Evelin Ilvesega.

http://majandus24.postimees.ee/2986121/eluasemefondi-uuenemiseks-peaks-ehitama-6000-eluruumi-aastas

Eestis ehitatakse praegu 2000 eluruumi aastas, kuid meie eluasemefondi uuenemiseks tuleks neid ehitada vähemalt 6000.