Rahvas arvab, et riiki peaks juhtima Edgar, kellel on selle tarvis vajalik karisma ning võluvõimed.
Kutsun kõiki Solarise keskusse Savisaare toetuseks allkirju andma. Üheskoos oleme tugevad!

Rahvas arvab, et kesikud võiksid oma jurisemise lõpetada ja asuda konstruktiivsele koostööle.
Aga selleks peaks Kesk kõigepealt ususektiks erakonnaks muutuma.

Rahvas arvab, et 600 inimest Välisministeeriumis on tõesti palju. Meil nüüd ju üks riik EL, milleks meile veel VM. Riigikogu asemel võiks olla paarkümmend tõlki, kes tõlgivad (esialgu) EL seadused eesti keelde

...teada, et ususekti tunnuseks on ustavus ja pühendumus mingile sektile (religioosne üksus, eriti kui ta on löönud lahku tunnustatud kirikust/grupp inimesi, millel on ühtne juhtimine, arvamuste kogum, filosoofiline doktriin, poliitilised põhimõtted jne-Webster´s Dictionary).keskerakonnas, nagu me kõik nüüd teame, valitseb arvamuste paljusus ja isegi opositsioon.Seda ei saa aga öelda Reformierakonna kohta, millel vähemalt avalikult puudub arvamuste paljusus(v.a.kohati I.Gräzin) ja mille jumalaks on Ansip, kes ütleb, teeb ja käseb.
Nii et milline rühmitus sarnaneb rohkem sektile?

Rahvas arvab et kui arvata tohipki sis küür peab ikkagi seljasolema.

Rahvas ju näeb, kuidas makstakse palka nendele muidusööjatele ja tühja tuule tallajaile. Minul oleks küsimus, et milleks meile see tohutu infotehnoloogia areng kui me seda ei kasuta. Praegu võib satelliidi vahendusel igast maailma nurgast saada ühendus Eestiga. M illeks meile see tohutu arv välisministeeriume, kui internetis saab vabalt suhelda. Pealegi oleme ühtses Euroliidus, kus puudub mõiste välismaa osariikidel. Näha on, et "omad poisid" on paika pandud kerget raha teenima. Euroliitu astudes kadus vajadus presidendi ameti ja tema meeskonna järele. Siiamaani pole näha president Ilvese vajalikkust meie riigis, sest aumärke jagada ja vastuvõtte korraldada võib ka riigikogu esimees. Milleks meile aga selline hunnik relvastust kui oleme nii Euroopa Liidu kui NATO kaitse all. See on ju küllaldane garantii. Paistab, et meie riigijuhid ei usu nende garantiisse, kuid kääbusriigina me nagunii hiiglaste vastu ei saa. Seda taipas omal ajal riigivanem Tõnisson, kes müüs meie suured liinilaevad Tšiilile maha. Meil on veel palju muidki võimalusi riigikassa täitmiseks nagu ettevõtte tulumaksu taastamine ja ka astmelise tulumaksu rakendamine. Aga paistab, et meil on võimu võtnud rikkad mafioosod, kes kasutavad riiki oma heaolu nimel. Seadusedki tehakse nende soovide järgi.Aga mis siin ikka viriseda, sellist riiki me ei tahtnud, kuid andsime parema võimaluse käest uskudes neid restitutseerijaid.

Oskab auväärne muigaja äkki öelda eesti liinilaevade veeväljasurvet ja peakaliibri suurtükkide arvu ning kaliibrit kui ta siin nii tark paistab olema, et kõike teab?
Kui ikka fakte esitada, siis peaks ju seal ka miski tõde olema.

meie liinilaevadel on nüüd suurtükid ka? Ehk oskab Urmas öelda, kui ta kõike teab, mis ajast?

Viige vallavalitsused sõjaeelsele, ehk eestiaegsele tasemele ja raha tuleb ja jääb vallavaestele.

Üks väheseid kordi kus Ansipiga ühel meelel, sellisel lihtlabasel valdade liitmisel pole mõtet, pikem kahjulik. Mõnigi kord on liitumine kasulik ja seda on ka tehtud.
Laali Malt süüdistas tänases infotunnis kesikuid selles, et nad Tarmo looduse haldusreformi läbiviimist segasid. Ehk mäletate seda kaardil jooni tõmmates plaanitud jaburreformi?
Praeguseni liigub mittu erinevat reformikava, igal omad vead ja head. Kui Looduse kaardivallad kõrvale jätta, siis lihtlabane valdade sundliitmine on halvematest lahendustest tagantpoolt teine. Selge see, et ka praegune haldussüsteem on jätkusuutmatu ja juba ammu oleks pidanud lahenduseni jõudma. Aga milliseni? Mina isiklikult pooldaks väikevaldu kus oleks palgaline vallasekretär, ehk osaliselt palgaline vallavanem. Vallavanem oleks vallaelanike valida ja valla volikogu moodustuks külavanematest, j.n.e.. Enamik valla kohustusi liiguks maakonna tasemele. Tegelikult on ka siin palju puudusi sest on ka maakondi, kes pole haldussuutlikud. Ehk ongi õigem neli regionaalkeskust aga siis on küll vaja juba suurvaldasid. See, et vald jääb inimkaugeks on parandatav kultuurikeskuste ja raamatukogude vahendusel. Aga näiteks Valgamaal kohaliku KOV liidu poolt algatatud (mitte irl tobedus)liitumisplaanil on samuti väga suuri ja raskesti lahendatavat puudust. Plaanitakse luua linnvallad, ehk vallad koonduvad linnade juurde, seal on ka praegu tõmbekeskused - mõistlik? Jah. Aga väikelinn ehk ei domineeri maapiirkondade üle aga senine maakonnakeskus on liidetavatest valdadest suurem ja paratamatult jääb sellise valla eluolu otsustajateks linnlased, kes paratamatult volikogus enamuses. Kui juba õpetajad ei suuda oma rahakotist kaugemale näha, siis keskmine linnlane ammugi ei mõista, miks peaks raha kulutama väikestele maakoolidele või külaraamatukogudele. "Ot, ot, linnaliini bussi kompensatsioon on väiksem kui miski külakolka paarile reisijale kulub" - selliseid tarkusi(??) leiduks küllaga. Kui külaelu väljasuretamine ongi haldusreformi tagamõte, kokkuhoid missugune, siis jah mõistlik lahendus.

Olemata küll volikogu liige aga eks ühte teist ikka kuulnud, eks isegi praeguste tilluvaldes on probleem vallakeskuse ja ääremaa finantseerimise suhtes, näiteks talunikule ei meeldi vallakeskuse tänavavalgustus ja keskuse kortermaja elanikule külateede lumepuhastamine - miks minu taskust?

Peame ikka alustama lihtsamatest asjadest. Arvan, et igamehe tuludeklaratsioon peab olema avalik ja arusaadav (pool puuduvast rahast nagu "maast" leitud). Edasi siis need ministeeriumid, kes ülesannetega hakkama ei saa (esmalt ikka maksud, maksud). Siis dividendide poliitika, et lõpetada maksude "optimeerimine - loe avalik petmine esimese poole ...
Ja kindlasti alustada seaduste austamist (halloo kohtud); mitte aga tantsida rahamuusika saatel. Kui Kreekat abistada, siis tõsta tulumaksu ka (no millest veel...). Võimalusi jätkub, kuid TAHET...

Tundub küll, et kahe vaese valla liitmine ei too mitte mingisugust efekti - hävitab veel viimsegi ääremaadel. Kõige vähem valulik näikse olevat - kui juba, siis juba - niikuinii meie rahvaarv kahaneb pidurdamatult ja seni, kui me iibeprobleemi esimeseks prioriteediks ei sea - tuleb maakonnad muuta valdadeks - 15 maakonda ja Tallinn - kokku 16 omavalitsust-valda. Kohapeale väikevalda võiks jääda abivallavanem ja sekretär-raamatupidaja. Abivallavanemad moodustaksidki vallakeskuses volikogu ja nii oleks kogu suurvald ühtlaselt esindatud. Tänapäevaste sidevahenditega ei tohiks see üldse probleem olla. Esimese vabariigi aegu oli rahvast maal paksult, ometi vallavalitsus koosnes vallavanemast, vallakirjutajast ja vist veel mingi asjaajaja või käskjalg-jooksupoiss (interneti asemel!).
Kui raha juurde saamisest riigile rääkida, siis on need pea kõik ammu juba välja õeldud: kui Läti rahvas on meie omast üle kahe korra suurem ja neil on seimis 100 saadikut - no millest me siis räägime?! Emapreemiad tuleb õiglustunde järgi jaotada; Euroopa mini-osariigile 619 välisministeeriumi töötajat - see on ju sama, mis Ungarile mereministeerium; tulumaksu tase 26% tuleb taastada, samuti astmeline tulumaks, ettevõtete tulumaks, palgal peab lagi olema. Taastada tuleb õiglane lastetusmaks, sest kõigi ühiskonna liikmete kohustus on panustada oma osak ühiskonna, kui terviku heaks. Eesti nogia on sajandeid põllumajandus olnud - see tuleb õiglaselt taastada. Õhukesel riigil ei ole tulevikku.

Mis vahe oleks väikevallad + maakonna omavalitsuse tasand või abivallad + maakonna nimetamine vallaks? Abivallavanematest koosneval volikogul oleks jumet aga kas Tartu linnapea (abivallavanem) oleks siis volikogus võrdväärne Piirisaare abivallavanemaga, kes esindab ehk Annelinna ühe kortermaja jagu elanikke? Isegi Kallaste ja Tartu ei saa omada ühesugust hääleõigust.
Veel. Egas abivallavanematest volikogu pole ka mingi uus idee, praegu toimib kohalike omavaliotsuste liit ja olenevalt maavanemast on neil mõnes kohas isegi otsustusõigus. Ehk teisisõnu vaata kust otsast tahad, puudusi on igal juhul.
Ühega olen küll päri. Tallinna linn peaks olema võrdväärne praeguste maakondadega. Muidugi, siia on peidetud ka miin. Muutes praeguse süsteemi juures pealinna maakonna tasandile oleks Tallinna linnapea valitsuse määrata. Linnaosavalitsused muutuks valla tasandiks ja venelastel jääks ülelinnalistes küsimustes tunduvalt väiksem hääleõigus. Õigemini, eks kõigil linnakodanikel jääks väiksem sõnaõigus. Tallinna suurvallas oleks linnakodanike jaoks asi mõistlikum ja olenevalt vallavanema valimissüsteemist ehk saaks praeguse linnapea Edgar Igavese ka võimult kangutada. Demokraatlikult, kus igal linnakodanikul on võrdne hääl jääb praegune linnapea ikka troonile ja see ei ole hea ei temale, linnakodanikele, seal hulgas venelastele ega riigile.
IRW, muidugi Pentusest vallavanem (linnapea) oleks veel hullem aga ikkagi muutus ja stagnatsioon ning korruptsioon saaks löögi.

Ahsoole:
Liinilaev - purjelaevade ajastul 2-4 patareitekiga 3-4 mastiline sõjalaev. Suurtükkide arv pardal kuni 120 erineva kaliibriga "tuletoru". Nimetus tulenes sellest, et nimetatud laevad olid põhiliseks löögijõuks 17-19 sajandi laevastikes ja liikusid lahingusse kiilveerivis ehk liinina.
Kena päeva jätku.

Urmas, ei maksa siin ulmejuttu heietada. Võta ja loe ka ajalooraamatuid nagu "Eesti Vabadussõda" ja "20 aastat iseseisvust". Saad ehk targemaks tollase aja relvastuse kohta ja majanduse olukorrast.

targale muigajale
Raamatute lugemisest võika ka midagi kasu olla.
Eesti müüs PERUULE oma Novik-tüüpi hävitajad "Wambola" ja "Lennuki". Relvastuseks olid 4-5 suurtükki kaliibriga 100 mm + 3 kolmetorulist torpeedoaparaati. Liinilaevu pole Eesti sõjalaevastikus kunagi olnud. Kõige suurem sõjalaevaklass tol ajal olid lahingulaevad.
Ja raamatute lugemisest: olen neid rohkem lugenud kui sina elus näinud.

Tubli, Urmas. Sinusugused otsivad alati võimalust põhiküsimusest kõrvale hiilida. Seda on näha igasugustel debattidel. Kas see oli liinilaev, miiniristleja või hävitaja, see pole oluline. Oluline oli see, et need suure meeskonnaga sõjalaevad nõudsid tohutuid mittevajalikke kulusi riigieelarvest. Pealegi kaks laeva ei olnud eriline riigi kaitsevõimet tagav varustus suurte riikide vastu. Laevad on ka hea sihtmärk vastaste lennukitele. Seepärast müüs riigivanem nad maha, et parandada riigi eelarvet. Meie aga kulutame raha lahingutehnika ostmiseks, mis ei taga meile kaitset suurriikide vastu ja asjata koormame riigieelarvet. Milleks me kuulume NATO-sse ja Euroopa Liitu kui me neid ei usalda?Pealegi on Venemaa mitu korda kinnitanud, et me ei pea teda kartma. Pole ma kuulnud, et teised Venemaaga piirnevad riigid valmistuksid sõjaks Venemaaga nagu meie.

Hävitajate müügist saadud raha läks allveelaevade "Kalev" ja "Lembit" sihtkapitalile.

muigajale: kui sa kuulud kubisse, maksad sa ka liikmemaksu, mitte ei käi niisama klubi üritustel kesiku kombel tikuvõileivakesi nosimas.