Õige idee.Hundid söönud ja lambad terved.

ASTA, KELLE KIRJUTATUD SEE ON...

Kõik oleks ilus kuid kõlab nagu Gorbatsovi omaaegne hüüdlause:"davaite hloptsõ, druzimsä" Aga "hloptsõ" ei kannata üksteise varjugi, rääkimata sõprusest. Kõik sellel teemal rääkijad tehku endale üks lihtne tõde selgeks. Venemaa pole kedagi kellegi käest vabastanud. Venemaa kõigepealt okubeeris Palti riigid ja seejärel anastas nad teistkordselt enda poolt vallapäästetud sõja käigus sakslastelt. Eestimaa on puupüsti nõukogulasdte poolt püstipandud "kiviivaneid" täis aga Eestimaa vabaduse eest võidelnud sõduritele ausamba püstitamine ajab kõik müüdavad tagajalgadele püsti vahule. Muide, sõja ausammastega alustasid just kommunistid ja teevad seda tänini ja kummalisel kombel rüvetavad Eesti kultuuritegelaste haudu vist küll enamikus vene noorukid( vähemalt need vähesed juhud kui kedagi kätte on saadud on nii olnud).Enne kui Te sellest aru saama ei hakka, pole mõtet suud kulutada.

Arnoldi jutt on väga tõsine näide sellest frustratsioonist ja vihast, mille kadumist artikli kirjutaja on soovinud. Arnold vihkab venelasi tehtud ülekohtu pärast, saamata aru, et see viha hävitab eelkõige teda ennast. Kummalisel kombel armastab ta palavalt Savisaart ja keskerakonda, kelle toetajad on gallupite järgi 3/4 vene rahvusest inimesed ja kes kodakondsuse neile kiviivanite püstitajatele ja nende poegadele tahab ilma tingimusteta anda. Mata sõjakirves maha, Arno, see säästab keskkonda vihkamise mürgist. Kui meil oleks arnoldeid vähem ja astasid rohkem ehk poleks me siis enesetappude hulgalt maailmas esikohal?

Vaene Wabariigi Valvur. Mul on küllalt suur suguvõsa,kellede liikmeid on jagunud nii saksa, soome kui vene mundris sõdalasteks ja ma saan suurepäraselt aru, et vihkamine ei too kellegile kasu. Ma olen saatuse sunnil ise küllalt palju mööda Venemaad rännanud ja ei vihka lihtsat Vene Inimest, kes üksikuna võttes on väga külalislahke ja abivalmis ja on nõukogude reziimi läbi küllalt palju kannatanud. Ma ei salli neid suure venemaa ees maoldajaid, kes siiatulnud venelasi peavad mingiteks kannatajateks kelledele tuleks koledasti kaasa tunda. Ma mäletan suurepäraselt pealesõja aega, kui kogu maa oli vene "kotipoistega " ülekülvatud, kusjuures suur osa olid pärit sõjakaugetest piirkondadest sügavalt venemaalt . Teine osa neist tulid "komsomoliehitustele" asendama tapetud ja siberisseküüditatuid ja tagasi ei tahtnud minna neist keegi.Aga minu küüditatud ja vangistatud sugulased (peale nende kes puhkavad igavest und siberi igikeltsas tundmatus hauas)tulid eranditult kõik oma kodumaale tagasi, kuigi mitmete kodud olid kas hävinud sõjatules või uute peremeeste poolt hõivatud( kes nüüd nimetavad end küll sundüürnikeks küll heauskseteks omanikeks).Minu sugulased on sõdinud idast tulnud anastajatega nii Narva all ja Sinimägedes kui ka Tartu all, Ukrainas ja Sileesias, kuid see ei pane mind vihkama Savisaart, kuna nn Isamaalased on seda maad müünud ja kinkinud küll vasemale küll paremale(unustamata enda taske täitmast). Elu pole vaid paha Savisaar ja head Siimud, Laarid ja teised "Isamaalased", kelledele see sõna on vaid populistlik pläma (nagu ütles üks hallipäine Soomepoiss Soomepoiste Tubamuuseumi avamisel Äksis möödunud aastal). Sellel teemal võiks paljugi jahuda, aga vaevalt sellel on mõtet, öeldakse ju, et küürakaid ravib vaid haud. Edukat Savisaare sõimamist teile "härrad Wabariigi Valvurid"