Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Riik, kodanik ja nende vastastikune huvi

kommenteerija  2002-03-06 15:17:14
Päris asjalik´. ILmselt on viimane aeg hakata selgust tooma mõistetes "teenuse pakkumine", "riik" ja "rahvas". Küllap pole see ka mitte aintl sisemini tööala. Ei ole vist ministeeriumi, kes mingilgi moel pole seotud kodanike omaalgatusega. Samas tundub, et artiklis puudutatud konkurentsimõte on juba ammu ka toimimas. Ilmselt saaks seda vältida, kui suhtumised paika saaksid. See, et omaalgatus nõrk on, tulenebki sellest, et ta on vahenditest ilma jäetud. Vaevaliselt ja näpuotsaga on ju midagi fondide kaudu eraldatud, kuid see on pigem näilik elushoidmise toetus. Rahastatud tegijad on aga suutnud end näidata ning jätkavad ka ilmselt aktiivsete rahaküsijatena, kuna neil on tuntust ja potentsiaali. Ja ongi keegi kõrvale jäetud. Jään huviga ootama T-A.A. artikli jätku

uudishimulik  2002-03-06 21:48:28
Kus on siin artiklis mõte? Kui Eesti riik ei vaevu oma kodanike huve kaitsma, siis peaksin miks mina seda riiki armastama? Kõik on ju totaalselt maha müüdad, ära kingitud või maha parseldatud. Oleks ma saanud saiarahagi endale, ei raatsitud mull sedagi anda. Tegelt oleks ma vorsti kah tahtnud! Vot sedasi.

Kaupo  2002-03-06 22:34:33
Jõudu Keskpäevale! Kas see artikkel esindab nüüd Keskerakonna mitteametlikku seisukohta? Ametlikult olete ju rahvaleht!!! Kuidas läheb see kokku Teie programmiliste seisukohtadega? Kas sellele on juhatus andnud oma heakskiidu? Kas igaüks saab Teie lehes sõna, kui ta vaid vaevub sule pihku võtma? Kas see lugu oli koha täide või tuleb siit lugeda mingit sõnumit ja kes suudaks mulle selle ära tõlkida, nii nagu autor ütleb "lugege ridade vahelt"

Arbuja  2002-03-06 22:41:02
Autoril on mitmeid huvitavaid mõtteid, kuid neid saaks veidi leebemas toonis esitada. Ma usun, et siis avaldavad ka meie suured päevalehed tema artikleid. Loomulikult on vaja meil arendada Eesti inimeste positiivset suhtumist Eesti riiki. Mille nimel me siis laulsime Eestimaa vabaks. Eesti inimene on alati positiivselt suhtunud ja küll tulevad ajad, kui ta jälle laulab, laulab meid ühtseks. Eurovisioon oli kui üks suur rahvast ühendav laulupidu, mul võttis silmad märjaks ja mitu taskurätti kulus... Ehk oleks meil Eurovisioonile ja Laulupeole lisaks vaja uut Eestimaa Laulu? Ma usun, et kui ajakohase repertuaariga ja uute populaarsete juhtidega eesotsas, siis saame hakkama. Laul teeb rinna rõõmsaks ja meele ühtseks. Siis ei oleks vaja muretseda ja pahandada. Rohkem positiivset suhtumist sooviksin noorele autorile!

X  2002-03-07 18:37:12
MIs Eesti iigist Te siin jahute... Maailm on valla, adjöö Eestimaa. Mul on ärijuhi paberid kohe kohe käes rahvusvahelisest ülikoolist. Miks mina peaks muretsema eesti riigi pärast kui tema minu pärast ei muretse, Tsau, pratstsai, mina olen juba järgmine aasta sama aeg Londonis!

Jänis  2002-03-07 19:30:21
Tsauki, pratstsai, mul küll kahju ei ole...

lugeja  2002-03-07 20:04:53
Algus on paljulubav. Kõik see on täpselt nii nagu autor kirjeldab. Meil puudub oma meediakanal. Kui meil meediakanalit ei ole, siis ei juhi ka meie riiki. Miks puudub Eesti riigil oma meediakanal? Kas Eesti riigil on olemas riigi juhtimine. Võibolla me tõesti ei oska veel (ikka veel, läbi ajaloo on olnud meil raskusi ja täna jälle) oma riiki juhtida. Aga see ei tähenda, et me ei peaks püüdma seda teha. Abistajaid on palju aga igal abistajal omad huvid. Meie huvi on oma riik, miks me siis sinna Euroopasse läheme?Mul on ettepanek lugupeetud autorile ja ajalehe toimetusele. Seda ei tohi niisama isepaika jätta ja oodata et keegi nüüd selle pinnal ise edasi toimetab. Võtke oma pika nimega asutuse töötajad kokku ja alustage ettevalmistamist kas programmile või projektile, nii nagu need moodsa aja värgid käivad. Koos Kesknädalaga seda tutvustatdes rahvale saaks sellest inimesed ka teada. Saaks alustada arutelu. MIs need inimesed istuvad tuima näoga TV ees ja ootavad sealt suu ammuli, millal Sue Ellenile jala ette paneb või Kingsepp Riigikogus jälle magama jääb. Tegudele!

Kaupo  2002-03-07 20:07:30
Mõtlesin ja mõtlesin ja välja mõtlesin. Autor otsib endale tähelepanu. Kesknädal otsib ka endale tähelepanu. Sisu pole oluline. Kuhu olete aga rahva jätnud, kelle poliitleht te olete?

V.K.  2002-03-08 07:08:52
Arbuja ütleb:"Eesti inimene ... kui ta jälle laulab ... Eurovisioon oli kui üks suur rahvast ühendav laulupidu...". Imelik inimene, või temal silmad märjad Eurovisiooni ingliskeelseid inisemisi kuulates!

Arbuja  2002-03-10 11:06:20
Aga kuidas saab suurt rahvamassi korraga kodumaa ühtset tunnet tundma panna. Eks olnud ka koorilaul algselt võõramaine eputamine. Lauldi seda algselt võõrkeeles, kuni meie oma haritlased (kes küll ka hariduse said saksa või vene keeles) omamaist koorilule kirjutama hakkasid. Ei ole enam säilinud need rahvakillud, kes mälestaksid regivärsilise rahvalaulu ja uuemaaja rahvalaulu tolleaegset võitlust! Ehk peame nüüd uuesti läbi eurovisiooni tulema oma juurte juurde tagasi.

Autor  2002-03-10 11:22:58
Tänan kommentaaride eest! Loomulikult otsib iga autor tähelepanu, kui ta midagi on juba kirjutanud ja avaldamiseks andnud. Autori mure on selle sissejuhtava sõnavõtuga juhtida tähelepanu kehele väga olulisele asjale: 1) inimesed on võõrdumas oma riigist, ehk neid võõrutatakse sellest 2) ei ole enam kanaleid, mille kaudu riigi ja selle juurde loomuliku osana kuuluv rahva lai poliitiline osalus, saaks inimest oma riigi suhtes positiivselt suhestada ja riigi arengu üle objektiivselt arutelu korraldada. Järgmistes osades käsitletakse selle osaluse jaoks eeltingimusena oleva koolituse ehk siis rahva omaalgatuse tekkimise eeltingimuste ehk kodanikualgatuse ehk seltsitegevuse rahastamist. Ilma selleta toimib meil täna kodanikualgatuse asemel "mittetulundustregevus" ja see seineb teatud isikutel oma projektikirjutamise oskuste koos seoses tuvustega ärakasutamine ja sellest omale elatusvormi tegemine. Lai mass, kes tegelikult oleks kodanikualgatuse lähtepunkt, on taandatud täna raha omavate grupikeste, instituutide ja keskuste ning sihtasutuste manipuleerimise subjektiks, kelle nimel nad saavad siis endale privileege välja võidelda. Kahjuks on Eesti riik asunud seda valdkonda korrastama alles hiljuti, senini ollakse mõnes ametkonnas raha jagavate fondide "lõa otsas", sest kes ei tahaks piskut juurde saada. 30 hõbeseeklit on ju suur raha, mis sest et selle saamise jaoks pead ennem selle andjale riigieelarvest 30 kuldeurot "ära andma". Jõudu lugejatele ja kõigile positiivselt Eesti riiki suhtujatesse!

P  2002-03-10 16:28:35
ärijuhi paberitega inimesi otsitakse Londonis jah tikutulega taga. Eriti kui paprid pärit rahvusvahelisest ülikoolist.

X  2002-03-10 20:06:46
seda ma ju ütlesingi ja mitte ei saa aru, miks mõned "lubjakad rahvuslased" ei lõpeta seda rahvusriigi ininat. Kellel seda vaja, söögu ise oma kartulikoori. Õppigem kodanikud ja maailm on meie ees valla. Maailm aitab seda ja ootab seda, kes ise on valmis midagi vastu andma, luusereid pole meil vaja!

Arbuja  2002-03-10 20:15:03
Ah kui iga eestimaalane saaks Eesti riigilt koos positiivse tundega ka vaid 30 vaskkrossi, siis oleksime omadega ühel pool. Täna on ühed ühel pool, teised teisel pool ja need kellel on RAHA, istuvad üleval mäeveerul ja teevad mõlemale poole täpsussülitamise harjutusi. Eksremendid ka veerevad mööda mäekülgi allapoole, räägitakse, et kui välisinvesteeringuid olla piisavalt, siis veerevat seda sõnnikut ka sinnani, kus meie oleme, seal mõlemal pool mäge ja ka meil pidi maa vilja kandma hakkama ja hea elu meie õuele jõudma. Seniks saab vaid unistdada, millal küll ometi Kalev koju jõuaks...

Nimi 
E-mail