Meedia Keskpunkt võiks olla tunnine,see pooltund möödub nii kähku,sest saade on ülihuvitav!Täna õhtul on ka TV-3 dok.film kindlasti huvitav,kuidas Raua Mihkel seda debateerib,ta ju Savisaare supervihkaja

saadet on olnud päris huvitav jälgida. Värskendav, et eetrist ei kõla oodi õukonnale, vaid käsitletakse elu sellisena, nagu ta täna on. Ja tore, et saatesse haaratakse kaasa ka uusi tegeliku elu kajastajaid. Peeter Võsa kohati groteskse ja kohati masendava elu kajastajana peaks olema Riigikogule ja valitsusele palga sisse käiv kohustuskĺik vaatamine.

Muud sõna selle saate kohta ei leia. Sisu on lihtsalt kokku võetav - peavoolumeedia - paha; Kesknädal&Co - mittepaha. Kõik kiusavad. Eriti Edgarit. Kõik valetavad. Ainult mitte meie.
Saate "lavastuslik" pool on veel masendavam - istuvad kolm tegelast ümber laua, Lenk, tõsi küll, hüpleb aeg-ajalt püsti, et oma Vana Alfonsi liigutusi deminstreerida; Ummelas permanentselt tige-tige-tigedalt puhisev; Reinde ajuti "hea politseiniku" rolli etendamas. Ja sinna juurde ühine lehtedes sobramine ja nendega lehvitamine (näita, Heimar, näita!). Seltsimehed, hallo, käes on aasta 2011, miks te peate mõjuma nagu Kükametsa abikooli algajate ajakirjanike ringikese liikmed?

...aasta muidugi juba 2012 - nii et hullem veel.

2 esimest kommentaari on ummu kirjutatud

Ei ole Ummelase kirjutatud,see on minu kirjutatud.Masendav ,ära vaata saateid, tõest ja õigusest ,mida su närvikava ei kannata,vaata õukonnameediat kajastavaid saateid,see on sinule,tõde on sinu jaoks mürk.

eks üks padapanemise põhjus selles olegi et eluaeksed ajakirjanikud on parajalt eluvõõrad . nad on küll siit ja säält midagi kuuld aga kõik on neil pildi tükikesed millest talutavat pilti enamassti kokku ei pane . samuti võhiklik lugeja/vaataja/kuulaja petetakkse ära vahuga mida mölamehed oskavad küll üle keskmise .

sellest saatest jäid meelde muidugi õisked kauba ja kalalaevade mahasahkerdamisest . Ummela Mart oli kokkulöönd isegi kurat teab millistel andmetel isegi kalalaevade "väärtuse" ning irmutas sellega . võimalik et ta oleks nendega veheld ka siis kui oleks tead et nende laevade väärtused olid ülespuhutud just valitsuselt raha väljapressimiseks et enda elukeskonda kasvõi mõne aastagi tulevikkulükata .
kalalaevadega oli aga siiski lugu selline et valdav enamik neist olid ENSVaeksed, ehitatud iidamast aadamast kavajärgi, neelasid sittakanti kütust, käsitöö nõudis suurt laevaperet, tuksiminekul puudusid kiireks õjjendamiseks tugisadamad ja tokid, pold ka jooksvat raha ettenägämatute kuludejaoks, valitsuses olid 90ndate algul ametis üdini lollpääd kess ei osand keelt ega tund õiguskülge lepingutesõlmimisel, kergesti lasti end ärarääki ning lepingud tulid kahjulikud (mejje saime Kanadast 1 taalri kilost, pärast edasimüjja 5, seda küll kohaliku kuulujärgi) ning iga kell võis teine pool su vastutamatult persesaata . mejjegi saime tööd tänu Latvia juutidele ja russidele kes sõlmisid püügi kokkuostulepingud nipponlaste ja norralastega, meil selliseid mehi lihtsalt pold .
kõlblikud olid vaid SRTM-id ent neetki sahkerdatti 'na leeva' . osa Paaratisse, ka üks mu kaastüürimehi sõitis ja õpetas aasta Koas kohalikke välja .
meil olid tojtside laevad, masinad olid äälästatud SSSR-i odavale kütusele, uutes maailmaturu tingimustes pöörati kogu särisev pann aga teistpidi . oli ülimalt raske püüda et kütustki tasateeni, päälägi osa kala saab püüda vaid 2-3 kuujooksul, ülejäänd aja on nad lajjali . osa laevu pandi surmaootel Setlandi saartevetesse ankrusse et midagi teeni vastuvõtu tootmis külmlaevana . öheks selliseks oli ka Vrõderik Sopään millel ma rohkem kui 20 aastat varem ise sõitsin . seda varet ei saand enam kuidagi võrrelda omaaeksega, ainult inimeste vihkaja oleks sellisele and sõiduloa, aga mejje register selle andis .

seega oli nendest laevadest lahtisaamine 90ndate algul esmane ülesanne, mitte aga mingi õnnetus . ei tea ma aga enam seda kuidas ning kellele nad mahasahkerdatti . lahkusin Ookeanist 1995.a sügisel pärast ahvenareisi vahetult enne pankrotti ning üksikuid endisi laevakaaslasi kohtasin vaid juhuslikult . viimasel reisil olin 64 liikmeseas ainuke eestlane, veel 5 olid Eesti passiga, paar neist oskas ka maakeelt kuidagi rääki .
oleks aga Ummela Mart samuti ööpääva kettide ja trossidega sõimusaatel kõikuvas laevas kitsukest treppimööda tonnist osa vinsiruumisikutand oleks ta kõik kalalaevad kõhklematta ärakinkind ning isegi päälämakst .

kaubalaevad olid osalt küll samuti vanad aga tunduvalt paremas seisukorras . sest sadamates oli kontroll karmim ning nõuetele mittevastav laev võidi kinnipidada . sai isegi ööpääva Espanjas arestisoldud, vanemmehaanik ja vanemtüür võeti maha, teine pidi uuestitegema laevandusesisese sobivus eksami .
kui nõuetejärgnä ülalpidamine muutus liialt kulukaks sis ned romud müüdi odavatesse riikidesse maha sest Aasias ja Aahvrikas olid nõuded n-ö altkämaksulised . mejjegi puistlastilaevad viisime Tsunkuosse kus nad pidid edaspidi akkama sõitma ainult kohalikes vetes, Kollaselt merelt Sangaikanti jõujaama süttvedama .
kaubalaevastikku oleks aga tõesti võidud vel päästa . lausärastamiseasemel oleks valitsus pidand toe allapanema ning läbiviima kiiruuenduse, vanemad laevad tüübiti ja ajati asendama uutega et ainult sissetöödatud liinid säiliks . samuti oleks pidand kohe väljaõpetama turuõivajad et ette teada kuhu kaubavood akkavad aasta paaripärast liikuma .
meil pandi aga kogu aur reisilaevadele ning ehki selles ka edu saavutatti on minuinnnagul se turg seisev ehk ajas isegi manduv .
kui unistada sis õjjeti asjaajades oleks meil täna sadu miljoneid sissetoovad 2-3 kastilaeva, vähämalt 10 suurt puistlastilaeva, lisaks mõni veeremilaev kindlal tulusal liinil ka läänäEuroopas või Vahemerel . samuti oleks kindel töö old ka meremeestel ning keegi ei tuleks mõttele nuga kõrrilüjja merekoolile .
rahalist külge ma sahkerdamisest samuti ei tea sest isegi kapten kuulis vaid kõlakaid, ostjad olid aga nagu savetski partisanid .

No eks ta üks rõve saade oli, vaatasin ka.
Urmi Reinde on, muide, väga kena naine. Aga millest selline psühhoos?

http://www.tallinnatv.eu/index.php?id=2100
Kapo aastaraamatust