Jah see kohtusaaga oli tõepoolest juristidele tundmatu ristsõna. V. Kuslap soovis asja kiiret ja meedialärmita lahendamist ja seda kasutas alatu prokurör oma kasuksära. Oma kasuks selles mõttes, et saab kiiresti ja lihtsasti asja kaelast ära. Samas ei arvestanud Kuslap sellega, et nii üldtuntud ja üleriigiliselt kuulus persoon ei jää meedia tähelepanuta. Asjata oli see totra kiirmenetrlusega kokkuleppega nõustumine. Ka mina ole jurist ja algusest peale mõistatanud, kellele oli see ülekohus vajalik, et nii selgeltmõistetav õnnetuysjuhtum kriminaalkuriteoks kvalifitseeriti? Tundub, et see kiirmenetlus on nagu ülesseatud lõks, kuhu sisse kukuvad need, kes lihtsameelselt usaldavad meie õigussüsteemi.

kuuldu ja loettupõhjal olen samuti Vollipoolel . asi oli vist nii et minngid kaagid tegid üle mõjsstuse lärrmi ehk sekkusid sellega tejste era'ellu, politsejj aga on nendevasstu jõuetud võjj ej viitsita midagi ettevõtta . käjjakse vajd uksetaga palumas sest tuppa ej lassta ja ej tohigi tunngi kuj pätid on prokuröri kajttseall . sisuliselt on sellised juhhtumid korravallvurite tegematta töö . ja loomulikult ka ebas'äädusliku riigikogu ehk kliki tegematus sest pä.ttäkajttsvajd s'äädusi soperdatakse kokku ju sääl .

Kesikud kaitsevad ikka kurjategijaid. Kui inimene teise sõrmed ukse vahele pistab ja teine sõrme kaotab, siis seda ikka õigustada küll ei saa. Kas siis kohtunik, prokurör ja advokaat valesti tegid? Need kesikud alatiu arvavad, et nemad on kõige targemad. Nüüd tahavad Michali ka süüdi tunnistada, sest kuulub reformimeeste hulka. Selge pilt.

Kapitalistlikus ühiskonnas valitseb kapital. Väärtushinnangud ehk ühiskonda valitsevaks väärtuseks on raha. V. Kuslapi kaitsja oli määratud riigi poolt ja sai seadusega ettenahtud tasu, olenemata tema töö tulemustest. Sellepärast kaitsja ju praktiliselt ei kaitsenudki kohtualust. Ilmselge on ju see, et keegi teise sõrme ukse vahele pista ei saa, aga advokaati nagu polnudki kohtus. Muidugi jääb arusaamatuks asja menetlenud politsei ja porokuröri arusaam asjast ja takkaotsa veel kohtuniku erakordne diletantism? See asi tuleks õigluse nimel uuesti läbi vaadata.

Kogu atavistlik nihilism ja indifirentsus ongi põhjustatud maffiaks kujunenud riigist, kus korrumpeerunud ametnikud moodustavad ringkaitse ja mitte keegi, mitte millegi eest ei vastuta. Nihilism on võimaldanud ametitesse vangla asemel ministriteks määrata, politseil inimesi tappa ja mis iganes ja mitte keegi ei vastuta. See annab enesekindlust, julgust, häbematust ja kõikelubatavuse tunnet.

Enne hakkab maakera teistpidi pöörlema ja tiirlema, kui selles korrumpeeru nud bandes midagi positiivses suunas muutub

vaadates, kes on Tallinnas ametnikeks määratud tekib lootusetuse tunne küll. Iga teine on mingi kriminaalse taustaga- pääsenud vanglast tõendite puudumisel jne.

Järgmised valimised lööme nad kindlasti minema- mis muidugi toob kaasa kuritegevuse kasvu, sest siis need samad ametnikud lähevad tagasi oma liistude juurde paraku.

Optimism on muidugi vahel edasiviiv jõud ja tervisele kasulikum kui pessimism, kuid loota uutel valimistel sellelt hallilt massilt uutmoodi mõtlemist, on enesepetmine. Eelmistel valimistel tegiud meile ustavad ja aatelised eestlased välismaal ja kodumaal meedias reklaami, et rahvas annaks hääled üksikkandidaatidele. Seal oli peale Helme isa ja poja palju tublisid ja ausaid, tarku mehi. Mitte üks ei saanud vajalikke hääli. Valiti kõik need tagasi, keda kogu varasema aja kiruti. Täpselt sama moodi kordub see valimistest valimisteni. Valitakse jooksu, hüppamise, joonistamise, aerutamise jne. võime järgi, mitte ajudega inimesi. See peegeldub ju ka nende töös. Vaadake milliseid seadusi nad loovad? Kuiu inimese tapnu võib saada eluaegse vangistuse, siis terveid riike ja rahvaid mahamüünud reeturile antu sõbralikul kokkuleppel 12,5 aastat vangistust sõnralikus ümarlaua kokkuleppes ja kaasaaitaja vabastati vastutuysest. Seadus üle 15 aasta v/kaotust ei näinudki ette. Seaduste loojad on ise riigi reeturid, sellepärast ei julgenud reetmist kõige raskemaks kuriteoks nimetada.