pääses sellest katkust.Suri lihtsalt maha.

Lootuse küla esindab üht eraviisilist võimalust, kuidas hädalisi aidata. See, et keegi (antud juhul Märt Vähi) teeb seda lihtsalt puht kristlikust ligimesearmastusest ja kohusetundest oma kodumaa Eesti ees, tundub nii mõnelegi imelik ja uskumatu. Sest oleme harjunud sellega, et uues Eestis enam peaaegu mitte midagi ei tehta (lollid välja arvatud!) ilma kasusaamiseta. Imestada võib ainult selle üle, et niisugune rahvusvahelisel põhjal tegutsema pandud ligimeseparandus on ikka veel jäetud n-ö vallatasandile. Kuigi Lootuse külas tehtust ja kavandatust on paaril aastal Eesti ajalehtedes ja isegi pildiraadios juttu tehtud. Selle aja peale oleks võinud meil olla juba mitu Lootuse küla. Kehvasti võitleme ühiskonna hädade vastu! Tasuks eeskuju võtta tsaariaegsetest karskusseltsidest, millest kujunesid mitte ainult viinaorjuse vastu, vaid ka riikliku ja rahvusliku vabaduse eest võitlemise tugipunktid. Või on tõesti nelipühikiriku mehed ja naised ainsad, kes ausalt ja kasupüüdmatult üritavad inimesi aidata? Kuradi kehvad on ikka meie teised kirikud! Mõnel neist on kinnisvaramured esmakohal, kogu kristliku armastuse komplott jäetakse rõõmsal meelel ükskõik kelle, kasvõi uskmatute, hooleks.

Kõigepealt peaksid kesikud oma read joodikutest puhastama. aga selle asemel korraldab joominguid.(kesikute noortekogu 16.12.06. Elvas Sinilinnu nimelise asutuses)

PS mõned seal osalejad ei olnud kindlalt täisealised.