No mitte ei saa ma aru, miks peaksid oma kodumal elavad ja mitme okupandi, sh. eriti Saksa poolt okupeeritud ja paljaks röövitud Eestlased maksma Sakslaste poolt kodumaale kutsutud baltisaksa päritolu ümberasujatele - Sakslastele kinni, ümberasujate ja järelümberasujate poolt Saksamaale üle antud ja Saksamaa poolt vastu võetud varasid ja aktsepteeritud kohustusi?

Huvitav pahupidi pööratud või endiselt pärisorjale omane suhumine näib olevat nendel baltikumi rahvastel kõigisse neisse Balti aadli privileegidesse ja nende kui võõraste sulgedega ennast edevalt ehtida püüdvate baltisakslaste ja kadakasakslaste eelisõigustesse. Niisuguste segaste ja vaieldavate aadlipäritolu privilleegidega vehklemine ja oma valduste tagasi nõudmine endistel koloniseeritud maadel oleks Euroopa kõrgaadli seisukohalt arvatavasti ja ilmtingimata labane, inetu ja hukkamõistu vääriv tegu. Ma ei usu, et nende väidetavate varanõudjate seas oleks tegelike immatrikuleeritud aadli esindajate järeltulijaid. Kaldun arvama, et selle inetu varade nõudmise on korraldanud kõikvõimalikud muud vahelt sahkerdajad. Keegi ilmselt ei kujutaks ette olukorda kui sarnased ümberasunud sakslaste valduste tagastamise nõuded tõusetuks 2006 aastal Saksa-Prantsuse suhetes I ja II Maailmasõja ainest andnud vaidlusaluste piirialade küsimuses. Ometi toimus ümberasumine ka sealt, ja Põhja Itaaliast, Põhja Kreekast, ja isegi Leedus, kus keegi ei mõtlegi 1941.a. ümberasumises midagi ebaseaduslikku ega ümbervaatamist vajavat näha . Ja keegi ei mõtle loomulikult tõsiselt, et lepingute alusel ümberasujatele tuleks või võiks mingeid asju enda kulul kinni maksma või tagastama hakata. Miks Eestis tahab osa poliitikuid käituda lausa rumalalt ja oma maa ja rahva suhtes ennasthävitavalt? Kas need poliitikud ka vastutavad oma maa ja rahva ees?

mis seal ikka imestada, ju siis pudeneb neile ka midagi

Reformi Lang seda kruvi keeramist alustas ja nüüd res.publica jätkab.Res.publica selja taga on isamaa.Tegelikult nad on üks partei.Isamaa alustas ärastamist ja 50 tuhat inimest ülekohtuselt kodudeta.Kas sellest röövimisest ja taskute täitmisest veel vähe?Reform ju jätkas isamaa sulimist.Nüüd samad parteid valmistavad ette uut represseerimist kuid nende koht oleks vanglas.Kas siis meil puuduvad seadused ja kas meil oma tegude eest keegi ei vastuta?Mujal riikides seadused kaitsevad inimesi ja seda nimetatakse demokraatiaks.Meil seadused kaitsevad suuri vargaid ja miljardid kaovad,inimesed vaevlevad,surevad nälga ja külma kätte.Inimesed tänaval ja Laar oma valitsemise ajal ütles,et kerjused ameerikas on tavaline ja ka meil on see normaalne.Ainuüksi selle ütlemise eest vääris ta maha- löömist.Temal aga silmgi ei pilgu ja oma parteiga veel mõnitab rahvast.Ega see eesti rahva röövimine enne otsa ei saa kui inimesed võtavad kaikad ja peksavad Toompea puhtaks varastest ja kaabakatest.

Reiljani sõnavõtus on selgelt öeldud,et Venemaa kompenseeris Saksamaale siia jäänud varad. Saksamaa ei taha(nõua) meie käest midagi ja on keelanud oma kodanikel tulla siia "almust"paluma. Igas peres leidub värdjaid,leidub neid ka Saksamaal,kes tulevad siia,leiavad veel suuremad värdjad kohtunike näol(Kask)ja saavad nendele mitte kuuluva vara omanikeks. Riigikogu on meil ka nagu tupes m...d.Arutavad seda asja iga kolme aasta tagant kaks päeva ja nii see asi seisma jääbki. See lõpebki sellega,et inimesed võtavad kaikad ja peksavad Toompea puhtaks varastest,kaabakatest ja muiduleiva sööjatest.Aeg selleks on päris küps,kui mitte üleküpsenud.Imestan selle lambakarja üle,kes nimetab ennast eesti rahvaks.

Eesti riik otsustas pärast taasiseseisvumist mitte tagastada valdadele ja linnadele nende vara. Tõsi, palju hooneid said vallasvarana munitsipaalomandiks muul viisil ja nende juurde andis riik maa tasuta. Kuid miljardite kroonide väärtuses valdade, eriti pealinna, vara jäi riigile. Miks see kedagi ei liiguta? Vastan ise: puudub omakasupüüdlik huvi. Ükski Tallinna linnapea ei ole linnavarasid tagasi nõudnud, kuna sellega ei saaks erastanismänge mängida nii libedalt kui riigivaraga, ehkki küsimus on miljardites. Linnavara on mõisa köis, kui endale ei saa, las lohiseb. Südames on sama meelt nii vasak- kui parempoolsed, nii põlisasukad kui muulased.

Matsid olla sääduse teind, et mo moisa moonakatemaja saagu moonakatele ja tõllakuurid sääl korval nende autoloksude garaaþideks. Minu sellega ei lepib, nöuan immobiilid tagasi ja moonakatemaja kingin vallakoolile ühiselamuks ja tõllakuurid kohalikule Loodusesõprade Seltsile koerte varjupaigaks. Moonakad vaadaku endale korralik töö või ostku õng. Nüüd majandus töuseb sääl ja palgad kõrged korteriüüriga võrreldes, küll ulualuse leiavad.

Millal küll Laar, Lang ja Reinsalu kriminaalvastutusele võetakse eesti rahva vägivaldse seaduse läbi vaesustmise eest? Mida need inimesed ootavad, kellelt kodud selle valereformiga ära nihverdati? Kellelegi pidi see vara ju saama. Nad liiguvad iga päev meie hulgas. Poliitikud on need kõige suuremad keerajad, kes suuri varasid ühtede valdusest teiste omandisse mängivad ja vahelt suuri kasusid lõikavad. Siin baltisakslastega sama lugu.

Juba 15 jaan 1996 esines selles küsimuses Riigikogu ees Eesti Vabariigi Õiguskantsler kes andis Riigikogu liikmete ametlikule järelepärimisele ametliku õigusliku hinnangu mida keegi ei ole tänaseni ametlikult ega argumenteeritult vaidlustanud ega ümberlükanud. Seda Õiguskantsleri seisukohta on kinnitanud kõigi tasemete kohtupraktika. Kas nüüd Res Publika ja Reformierakondlasest Justiitsminister Langi poolt ning endise reformierakondlase Märt Raski juhitud Riigikohtu üldkogu poolt väidetavalt pakutav on mingisugune halb nali riiklikul tasemel või hoopis mingi groteskne küünilisus? Väljavõte Riigikogu stenogrammist: Infotund, 15.jaan 1996 Aseesimees A. Junti Alustame Riigikogu infotundi. Palun, kohaloleku kontroll! Kohal on 37 Riigikogu liiget, puudub 64. Lugupeetud kolleegid! Vastavalt meile jagatud kavale kuulame täna ära vastused viiele arupärimisele. Esimesena palun Riigikogu kõnepulti õiguskantsler Eerik-Juhan Truuvälja, et vastata Riigikogu liikmete Toomas Alatalu, Arvo Sirendi, Jaanus Betlemi ning Enn Tarto arupärimistele. Palun, härra õiguskantsler! Esimene arupärimine on Riigikogu liikmelt Toomas Alatalult baltisakslaste kohta, kes pretendeerivad Eesti kodakondsusele või kellel see on. E.-J. Truuväli Härra juhataja, lugupeetavad Riigikogu liikmed, daamid ja härrad! Vabariigi Presidendi 3. oktoobril möödunud aastal Berliinis peetud kõnes on üks lõik, mis puudutab baltisakslaste saatust Molotovi--Ribbentropi pakti alusel sõlmitud salalepingu järgi ning nähtavasti on ka inspireerinud härra Toomas Alatalu esitama mulle arupärimise. Võin öelda, et ajakirjanduses on proua Sirje Kivimäe oma kahe artikliga piisavalt intelligentselt ja põhjalikult käsitlenud arupärimises esitatud küsimusi. Ka mina kasutasin tema abi täna veel ajaloolist huvi pakkuvas küsimuses. Lisaks pakun härra Alatalule lahkeks lugemiseks Eesti Kroonikat 1939. aastast (leheküljed 43 ja 46) ning mõningaid mitmes võõrkeeles üllitatud dokumente, sealhulgas salakokkuleppe ning Dieter von Wahli, viimase elus oleva Saksa Treuhandi Eesti Halduskogu ja Saksa Ümberasujate Treuhandi Berliini kaastöötaja seisukohti ümberasujate varanõuete küsimuses. Nüüd küsimuste juurde. Esimene küsimus: "Kas Eesti Vabariigi presidendi äsjane avaldus loob mingid uued õiguslikud suhted tollal lahkunute ja praeguse Eesti Vabariigi vahel?" Vastan. Vabariigi Presidendi avaldus ei ole juriidiline dokument, st ta ei saa luua õigussuhteid. Küll võib Vabariigi Presidendi avaldus olla uute õigussuhete vallandajaks, kui sellega liitub seadusandja, s.o Riigikogu tahe. Kui arupärija pidas küsides silmas lahkujate varade kompensatsiooni mingit uut lahendust, siis leian, et nii tollased kokkulepped Eesti ja Saksamaa vahel kui ka hilisemad varanõuete reguleerimise lepingud Saksamaa ja NSVL-i vahel, lisaks 1951. aastal Saksamaa Liitvabariigi nõudeõiguse loovutamine NSVL-i kasuks on küsimuse lõplikult lahendanud. Seega on ära langenud kahtlused ümberasunute Eesti Vabariigi vastu esitatud varanõuete õiguslikkuses. Seda selgitab ka minu poolt viidatud doktor Dieter von Wahli vastav seisukoht. Teine küsimus: "Kui suur võib olla nende baltisakslaste arv, kes võivad pretendeerida või omada õigust Eesti kodakondsusele?" Vastan kahes lõikes. Esiteks, Eesti Vabariigi põhiseaduses ja kodakondsuse seaduses sätestatud alustel ning korras võib iga välismaalane, sealhulgas nn baltisakslane taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust, kuid üldistel alustel. Teiseks, 1934. aasta rahvaloendusega loendati Eestis 16 346 sakslast. Saksa Kultuurvalitsuse registrisse oli 1938. aastal kantud 14 192 isikut. Ajavahemikul 18. oktoober kuni 15. detsember 1939 lahkus Eestist 11 984 inimest. Kuni 18. maini 1940 lisandus veel maksimaalselt kuni 1000 ümberasujat. Aastail 1939/40 astus Eesti kodakondsusest välja 13 700 sakslast. 1941. aasta varakevadel lahkus täiendava kokkuleppe alusel veel umbes 7000 inimest. Seega on ümberasujate arv ca 20 000. Kui palju on praegu neid, kes loevad end baltisakslaseks, seda ei oska hinnata ka baltisakslaste ühenduste juhatusse kuuluvad isikud. Õiguskantsler saab viimastega vaid solidaarne olla. Tänan! Aseesimees Suur tänu! Kas arupärijal on täiendavaid küsimusi? Kolleeg Toomas Alatalu, palun! T. Alatalu Lugupeetud Riigikogu asejuhataja, lugupeetud härra õiguskantsler! Suur tänu sisuka, kuigi lühikese vastuse eest! Ma julgen kinnitada, et olen päris hea lugeja ja osa sellest materjalist on mul ka läbi loetud. Kui nüüd siiski natukene täpsustada, siis ma mainin ära kaks fakti. Esiteks, eelmise aasta kevadel oli juttu ootamatust otsusest, mis puudutas Klaus Scheeli pärijaid. Vahetult pärast kõne all olnud Eesti Vabariigi presidendi kõnet Berliinis langetati ühes Eesti kohtus siiski vastupidine otsus ühe Eestist lahkunud baltisakslase omandi suhtes, st vastupidine otsus sellele, mida enne mitme aasta jooksul mitmed kohtuinstantsid olid fikseerinud. See oli peamine ajend, miks ma selle küsimuse ka esitasin. Mis puutub konkreetsesse informatsiooni, mida teie siin meile praegu jagasite, siis ma tuletan meelde veel ühte detaili. Sel perioodil, millal Eestimaa oli okupeeritud Saksa võimude poolt, st 1941--1944, langetati ühe osa baltisakslaste suhtes, kes olid ära läinud, uued otsused nende omandi tagastamise kohta. Palun selgitada, milline on suhtumine nendesse otsustessse, mis langetati just sel perioodil. E.-J. Truuväli Loomulikult on see ääretult huvitav probleem. Keskustelu selles küsimuses võiks olla eriti pikk ja põhjalik, aga tõenäoliselt kusagil mujal. See on praegu rohkem veel klubiline küsimus. Mis puutub viimasesse küsimusse, siis oli asi selles, et teatavasti leiti mitu kuud kestnud läbirääkimistel Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel lõpuks lahendus siit lahkunud ja ka teistest Balti maadest lahkunud sakslaste varade kompenseerimise küsimuses. Sõja olukorras, eriti siis kui Saksamaa oli kindel, et sõja saatus on otsustatud, võttis Saksamaa ühepoolselt ette selle lepingu revideerimise ja langetas otsused, mis nägid ette selle vara kompenseerimist, kusjuures vara kompenseerimisega järgiti ka veel teist eesmärki, nagu sa väga hästi tead. See oli taaskoloniseerimise eesmärk.

Vanemad inimesed mäletavad veel Eesti rahva ja niisamuti, taanlaste, Belglaste, Hollandlaste ja teiste sakslaste poolt okupeeritud rahvaste seas väga ühemõttelist põlgust ja halvakspanu väljendanud mõistet "sakste sabarakk!".

Sellest vaidlusest on nüüd küll igale lugejale hästi näha, kes Eesti Riigikohu liikmetest ja eesti poliitilistest seltskondadest hoolivad oma kodus elavate kodu eestlaste õigustest-muredest. Ja kes himustavad vaid välismaa isandate armulikkust ja juudaseekleid. Seda on hea järgmistel valimistel meeles pidada!

Vanem, eestlased mäletavad ka teist mõistet- "Tiblade tallalakkuja". "tasuja" oled sa tõesti nii rumal või meeldib sulle vähearenenut mängida, aga ehk makstakse sulle selle eest hästi? Ümberasujad jätsid oma vara ju Eesti Vabariigile, 1941. aastal aga juba ENSV-le ja keegi pole neile midagi kompenseerinud, ei Teie ega kaks tiktaatorit(Aadu ja Joss)ja peamised "tagasitaotlejad" on ka praegu peamiselt meie praegused kallid kaasmaalased, needsamad kes vene ajal olid parteis ja õpetasid meile teaduslikku kommunismi, praegu aga korrutavad, et tasuta lõunaid ei olevat. Mäletan hästi omaaegset rajoonikomitee I sekretäri, kellele ei meeldinud raheline lauakate koosolekulaual(nõudis punast) aga praegu on üleeestilise asutuse juht ja läheb "isamaalisusest" lõhki. Aga Tiiule soovitaks ehitada või osta endale kodu ja mitte laiutada end võõras kodus ega karjuda minu, minu, minu. See "sundüürnike" probleem pole aktuaalne mitte nende väheste pärast, kes ei suudaks endile kodu osta ega ehitada, neile kodu ka kinkimine poleks riigil mingi probleem. See propagandajura peab lihtsalt põlistama nende Kommunistliku "nomenklatuuri" poolt krabatud endiste rikkurite ja venelaste poolt mõrvatud rahvuskangelaste elamute ja villade omandiõiguse (nagu Green ja teised). On aeg nimetada asju õigete nimedega.

Märkimisväärne on ümberasujate kauaegse advokaadi- Kalev Kuke tagasitulek Parlamenti. Peaministri nõunikuna jõudis too isand pesta Ansipi ajusid niivõrd, et too kompromissitult ümberasujad õigusvastaselt võõrandatud vara tagasisaajate hulka arvas. Kui Peaminister leiaks mahti osaltki tutvuda mahuka materjaliga, siis teeks ta kindlasti korrektiive selles küsimuses. Parlamendis peetud kõnes valetas Kalev Kukk taas ja asus omaalgatuslikult Omandireformi ringi väänama, nagu ei olekski selles seaduses eriklauslit ümberasujate suhtes. Endaimetlejale ei ole veenvad ka Vabariigi tippjuristide eksperthinnang, endise Õiguskantsleri seisukohad ja kohtu hinnangud- mis kõik põhinevad ümberlükkamatutel faktidel. Taoliste parlamendiruuporite seisukohad eesotsas Reinsalu,Kukk ja co juhtimisel on lunastada oma vekslid ümberasujatele antud lubadustega. Mis siis,et minnakse vastuollu õigusriigi ja demokraatia põhimõtetega, mida see seltskond variserlikult meile kuulutab päevast päeva.Ainuke , mida saavad moraaliriisujad läbi viia, kui see neil õnnestub, on poliitiline otsus. Siis paluks edaspidi Eesti riiki nimetada õige nimega-diktaatorriik,kus pealegi lokkab orjakaubandus, sest valgustkartvaid omandeid müüakse koos inimestega. Reinsalu toob Parlamendis vabanduseks Eesti mudeli omandireformis, vastates küsimusele, kuidas on lood naaberriikides analoogses küsimuses. Ainuke kord, kus tuleks ehk tänada ausa vastuse eest.Mis on selle hind?Lõhestatud Eesti, kus Põhiseadust ei täideta.Hämmastav kokkusattumus, kus kõnealune vastava komisjoni esimehena peab järgima Põhiseaduse täitmist. Öelda oleks palju, kuid kirjaruum lõpeb otsa.Kas ongi sellest kasu seni, kuni vandenõulased ei tunneta, et koerad enam ei haugu, vaid purevad.Ja siis vaatame kas karavan läheb edasi.

Lp. "arno". tänan Teid teiste kommenteerijate kohta öeldud komplimentide eest. Need olid tõesti "kultuurse inimese kombel ja ilusti" öeldud! Mina arvan,(loomulikult teie minuga ei nõustu ja tõenäoliselt vaidlete vastu) et Teie ja võib-olla ka kogu tänase eesti õnnetus seisneb selles, et te usute ennast usukannataja veendunud ilmel nägema Isamaalisuse ja õigluse aadet Isamaaliidu ja kõigi tema kloonide sõnades ja tegudes. Mina väidan, et kogu selle Isamaaliidu ja neoliberalistide poliitiliste juhtide (loomulikult ei mõtle ma siin naiivselt äraksutatud, ilusate põhimõtete ümber koondunud parteide lihtliikmeid)ja neid algusest peale rahastanud kitsa isikuteringi isamaalusest ja patriotismist nõretavate etteastete ja abradagabra taga ei ole tegelikult ja paradoksalsel kujul mitte kunagi olnud, ega ole ka täna, mitte mingit tõsiselt võetavat isamaaluse ega õigluse aadet! seda on korduvalt näidanud konkreetsete isikute ja igat kantti "Isamaalaste" "pragmaatilised" sammud millest Teiegi oma kommentaaris kirjutasite, mis on astutud kord Interrindelase J.Goganiga, kord tema vastu , nüüd siis jäälegi balti- ja kadakasakslastega ning ilmselgelt jälle õigluse ja seaduslikkuse väänamisega kodu-eestlastest sundüürnike seadusega kaitstud õiguste ja Eestis 15 aastat kehtinud seaduse, õiguskindluse vastu. Res Publica, omalt poolt loodi ja viidi eelmistele valimistele Rein Taagepera poolt kui "sotsiaalselt tasakaalustatud" uue poliitika erakond, mis valimislubadustes tunnistas Omandireformi käigus sundüürnikele tekitatud ülekohut ja lubas võimule saades asuda seda ülekohut ausalt teadvustama ning heastama. Võimul olles muutus "Sotsiaalselt tasakaalustatud " erakond omamoodi frankesteiniks, kes astus hävitavalt vastu oma loojale - Taageperale, ja järjekordse "pragmaatilise" sammuna otsustas hakata selgelt nn. parempoolseks (loe. Isamaliitlikuks) erakonnaks, kes ei ole 15 aastat kestnud Omandireformi ajal, mis on nii paljudele, Teie kõrval, eestis elavatele Eestlastele nii palju halba ja ülekohut teinud, pidanud vajalikuks seda ülekohut isegi mitte teadvustada ega tunnistada , selle seaduses ettenähtud kujul heastamisele asumisest (mis loomulikult mõjutaks piiravalt kinnisvarafirmade seni kasvuhoonetingimustes loodud piiramatult kasumlikule kinnisvaraärile)rääkimata. selle asemel on nad sundüürnikke (s.o. Inimeste, kelle poliitilise otsusega pealesunnitud ja sisuliselt koduõigusest ilmajäetud seisundisse me keegi sattuda ei tahaks)aastaid mõnitanud, neile nõmeduse ja jõhkra omavoli jõud kallale ässitanud ja need oma rahvuskaaslased ilma riikliku vastutustundeta jätnud. Sellist käitumist ei saa, ega tohi endale lubada aga mitte ükski õigusriik. Just selle pärast jõudis meile eeskujuks olnud Omandirestitutsioon (omandireform) ka saksamaal kõrgeimasse Konstitutsioonikohtusse ja just sel põhjusl pani Saksa kõrgeim konstitutsioonikohus asjale piirid peale. Peru hobust ei lastud lõhkuma ja ajaloolist õiglus ei tõlgendatud kinnisvaraäriks. Mingit laustagastamist ei toimunud ja põhjendatuks peetud tagastamise osas pidi iga sundüürniku olemasolev koduõigus -a priori -seadusega kõigepealt kaitstud olema ja alles seejärel võis midagi tagastada. Seda põhimõtet järgisid teadaolevalt ka kõik teised Ida-Euroopa vanad kultuurmaad. Näiteks Leedus, ei olnud üldse 1939.aasta ümberasumist vaid sakslaste ümberasumine ja nende vara eest arveldamine toimus ainult sellesama 10.jaan 1941, Moskvas ja Klaipedas, Leedu NSV-s sõlmitud lepingu alusel. Seega täpselt sama raamlepingu alusel mille alusel toimus Eesti Sakslaste "nachumsiedlung". Sellele liitusid veel Vilniuse ümbruse äravõtmine Poolalt ja andmine Leedu NSV-le. Ja mitte keegi ei ole Leedus ega mujal seda õigustühiseks ega ümbervaatamist nõudvaks hinnanud. Keegi ei mõtlegi hakata Leedus ümberasunud Sakslastele midagi Kodu Leedukate arvel tagastama. seda ei ole tehtud ka Tðehhis, Poolas, Itaalias, Prantsusmaal ega mujal. Eesti nn. "Ajaloolise õigluse taastamiseks" läbiviidus Isamaalikul Omandireformil pole aga algusest peale olnud mitte mingisugust aadet. südantlõhestavate sloganite ja kuldvasika teenimise varjus on ta algusest peale armetu peni olnud. Tige, mürgine, püsimatu, endale ja maailmale õnnetuseks.

Kas see ei ole mitte vana uudis? Või on see teema on jubajälle üleval?

#Nojah noh#. /.../ "Rahvaliit ei toeta mitte kunagi ühtegi sellist seadust ja teeb enda poolt kõik, mis võimaliku, et sellistele õigusriiki ja meie rahvast kahjustavatele seadustele vastu astuda". Aga kas Keskerakond toetab või? Keskerakond on ju alati öelnud ja mitte ainult öelnud, et toetab ja hoolib nõrgematest.See aga ei kahjusta kuidagi õigusriiki, vaid vastupidi, näitab just, et tegemist on õigusriigiga: hoolitakse igaühest, ka nendest kes pole "Rikkad ja ilusad"!, vaid "eluhammasrataste" vahele jäänud.

Jätke see baltisakslaste kallal tänitamine! Lõpuks tõid nemad meile Lääne Euroopa kultuuri. Kahju on , et vastu rääkimist ja laiskust mõisatallides nendest rumalatest ja eestlastest mitte täiesti välja ei nuheldud! Juba Lennart Meri ütles Saksamaade ühinemise aastapäeva puhul Saksamaal peetud kõnes, et Baltisakslased olid meie XX sajandi kannatuste kõige esimesed ja kõige valusamad ning kallimad ohvrid. Et Eesti on endiselt ennekõikke baltisakslaste kodumaa ja nendel on õigus saada siin nii kõik omand kui kodakondsus jms. Ja te mõelge ise, mis on siis nende kodus istunud Eestlaste kannatused nende kõrval, kes läksid siit nende ümberasumislepingute alusel suurte lubaduste saatel ja heas usus, aga kellele pärast seda omandit võib-olla tõesti ei kompenseeritud. Eestlastel ei maksaks välismaa inimeste ees oma kitsarinnalisust ja kadedust jälle niimoodi välja näidata! Viisakust ja lugupidamist rohkem võõraste vastu!

Lugupeetud oponent. Asjata arvate, et ma Teiega nõus pole ja ilmtingimata vastu vaidlen. Enamike Teie väidetega olen ma nõus, väljaarvatud nn "sundüürnike" jama. Pole olemas mingisuguseid "sundüürnikke", on vaid võõrastes kodudes elavad inimesed ja keegi pole kunagi neid sundinud elama seal, kus "sundüürniku" seisus tekkib. Püüan Teile ja teistele sellist jama ajavatele kannatlikult selgitada, et ajalehed ja NETT kubiseb korteripakkumistest, vali täpselt oma rahakoti järgi ja keegi ei hurjuta. "PROBLEEM" on vaid selles, et need nn ümberasujad polnud mingid vallavaesed ja neist jäid maha suured majad ja õdusad, arhidektuuriliselt pilkupüüdvad villad(nagu kommunistide poolt mõrvatud jõukate eestlaste kodud). Enamuses sellistest pindadest hõivati Kommunistliku "NOMENKLATUURI" ja KGB ülikute poolt, kelledest suur osa praegu mängibki neid nn "sundüürnikke" kelledel justkui polevat kuhugi minna (mul on hästi meeles Kesknädalas toimunud nutulaul vaese A. Kreeni ümber, kes pesitseb meie mõrvatud rahvuskangelase majas ja lalises, et temal vaesekesel polevat kuhugi minna)Mind isiklikult solvag selline silmakirjalikkus. Ma pole mingi usukannataja, vaid üsna vaestest oludest sirgunud tavaeestlane, kelle pereliikmeid on venelased küll petrooliga ülevalatult elusalt põletanud, küll lihtsalt arreteerinud ja nad on kadunud teadmatutesse ühishaudadesse, küll "ainult" küüditanud Siberisse ja sealt naasnuna pole neid oma kodudesse lubatud(seal pesitsesid just sellised "sundüürnikud" või "heausksed omanikud". Ma elan OMA kätega ehitatud majas (taastasime kaasaga tema sõja käigus peaaegu hävinud vanematekodu)ja ka minule pole midagi erastatud vaid me kulutasime oma kord juba Eesti riigilt ostetud kodu tagasaamiseks 6 aastat ja üle 15000 eesti krooni(mitte mingeid kollaseid lepalehti milledega teised oma maju ja kortereid "erastasid"). Aga omad "lepalehed" kinkisime 16 senti krooni eest, sest selliseks olid kokkuostjad kursi surunud, meedia aga kinnitas neid kohe - kohe kehtivuse kaotavat. Mina ehitasin kõhu kõrvalt ilma et oleksin olnud parteilane , NKVD- lane ega isegi kommnoor ja selle taustal ajab mind iiveldama selline plära, et vene ajal võisid ehitada vaid parteilased jne. Oli vaja thta ELADA OMA KODUS, mitte võõras majas, selles on asja tuum. Aga nüüd aitab, kes tahab aru saada, see saab teised sõimelgu edasi.

Ma ei saa sinuga, härra Arnold Priks, kuidagi nõus olla. Sundüürnikud olid, on ja ilmselt ka jäävad, aga väita, et sundüürnike polnud, on ilmne künism, sest naiivikuga ei ole kindlasti tegemist. Ärge aja jama, Arno. Tõepoolest, ajalehed ja NETT on kuulutusi / pakkumisi täis. Aga kui mõne aasta pärast peale uude elukohta kolimist saavad elanikud teada, et nad on sundüürnikud, kuna maja omanik on välismaal ja tuleb kohe-kohe Eestisse tagasi, siis mis ma tegema pean?, "doktor" Arnold Priks.

Kommunique Die Deutsche Reicsregierung und die Riegerung der UdSSR haben eine Vereinbarung über die Umsiedlung von Volksdeutschen aus den Gebieten der Lettischen und Estnischen SSR in das Deutsche Reich getroffen. Die Umsiedlung ist freiwilling. Die Umsiedlungswilligen sind verpflichtet, ihren Wunsh umzusiedeln pesönlich (mit Ausnahme von Fällen schwerer Krankheit und Invalidität) in schriftlicher oder mündlicher from dem Sowietvertreter und dem deutschen Bevöllmächtigtn zu melden. Dabei müssen Dokumente,die deutsche Volkszugehörigkeit bestätigen, vorgesellt werden. Die Asreise von Kindern bis zu 14 Jahren kann auf Grund der Anmeldung des Familjenoberhauptes erfolgen. Kinder im Alter von 14 Jahren und mehr entscheiden über die Frage ihrer Ausreise selbständig. Reichsdeutsche können sich der Umsiedlung anschliessen. Der Sowjethauptverterer. Der Deutsche Hauptbevöllmächtigte Tallinn, den 18 Januar 1941.