kuule sina kremli kommunistist kusik papi,sul tuleks hea keretäis anda ja eesti riigist välja peksta,kuramuse punase värvi armastaja,okupandi näru

Vastuseks artikli pealkirjas esitatud küsimusele: jah, loomulikult käis Ilves kurjategijate pummelungil.
Autor muide eksib või valetab väites, et kaitseminister käis Sinimägedes kõnet pidamas. Tegelikult tal selleks mune ei jätkunud, saatis lihtsalt tervituse ja sedagi minu mäletamist mööda mõne aasta ees.

Sai ärritatud mõtlema ajaloohuvilised ja ega need vastused mind ei üllatanud. Paistab, et paljudel on raske aru saada tolle aja sündmustest. Ainus mõte on, et võitlus venelaste vastu on alati hea, kas aga see ka tulemusi annab, pole tähtis. Ning Sinimägedes võideldi veel selle nimel, et Venemaal võidu puhul kahe mõisa omanikuks saada- see pole ju Eesti eest võitlemine.Kas ei saadud aru, et käputäis eestlasi ei suuda takistada võimsate riikide pealetungi. Sakslane peksti puruks Stalingradi all, Kurski lahingus, vabastati Leningrad. Läänerindel tehti dessant Normandiasse, igas vallutatud riigis võitlesid partisanid, ainult eesti poisid olid pimedusega löödud ja lootsid venelased purustada oma endiste kurnajate abil. Kui see oleks ka õnnestunud, siis oleks nad jäänud jälle parunite orjusesse suure rõõmuga, et said venelastest jagu. See on ju lapsik mõttekäik. Eesti poisid oleks pidanud minema metsa peitu kuni suurriigid tapatalgud lõpetavad või põgenema Rootsi, oleks vähemalt ellu jäänud. Pärast sõda otsustasid Euroopa riikide saatuse üle võitjad-liitlased. Nende kõikide käest peab küsima, miks Euroopa niimoodi ära jagati ja Balti riigid Stalinile kingiti. Kui te nüüd aru ei saa, siis aidaku teid kurat, sest jumalat ma ei usu.

ambuja, su jutt on nii juhm, et pole lihtsalt sõnu. Jutt sellest, et keegi võitles Sinimägedes selle nimel, et kahe mõisa omanikuks saada, on sedavõrd absurdne, et paneb kahtlema su vaimses tervises. Kui ma siin väidaks,et minu vanaonu võitles seetõttu, et võidu korral lubati talle kotitäis kulda ja viis süütut neitst, siis sa ilmselt kasutaks seda oma järgmises postituses kaljukindla argumendina?
Kas on raske aru saada, et 1944 aastal võideldi seetõttu, et punaarmee oli ukse ees ja 1941 aasta põhjal teati täpselt, mida neilt Eesti rahvale oodata on? Kas sa seda taibata ei suuda, et jutud uuest parunite orjusest on teooria, punaste sigadused aga fakt?
Ja mida oleks muutnud see sinu poolt kiidetud metsa ja Rootsi minek? Mitte midagi.

Eks soe rahvuslik s...t paneb punase nelgi paremini õitsema. Ambujalt, kes üritab siin koolipapat mängida ja kraaklevaid jõnglasi mõistusele kutsuda, küsiks hoopis seda et, kas tõesti ainult tuim jäärapäisus ei lasknud 44-ndal organiseerida Eesti territooriumi üle kontrolli võtmist ja katsetada Stalini ja lääneliitlastega vaherahu teha.

Ega LeBon ei oska öelda miks küll osad teooriad jäidki teooriateks, kuigi vaim ja mõte nende teostamiseks valmis olid?

Küsiks hoopis sinult, Papi: millega seletad, et saksa okupatsioon oli sõjaaja tingimustes leebem kui NÕukogude okupatsioon rahuaja tingimustes? Rõhutan, et üks oli sõja-, teine rahuajal,ometi oli vahe suur.

Küsiks hoopis sinult, Papi: millega seletad, et saksa okupatsioon oli sõjaaja tingimustes leebem kui NÕukogude okupatsioon rahuaja tingimustes? Rõhutan, et üks oli sõja-, teine rahuajal,ometi oli vahe suur.

Punane värv sümboliseerib Rotschildide dünastiat Suure Prantsuse revolutsiooni aegadest peale.

Vabatahtlik mobilisatsioon Saksa sõjaväkke kukkus läbi.
Uluotsa üleskutse tähendas, et EW astus II maailmasõtta Saksamaa poolel ja seega sai 1944. aasta veebruaris kuulutada välja sundmobilisatsiooni, millest kõrvalehoidjaid hakati maha laskma.

Selgita, milles Saksa okupatsiooni leebus seisnes?

Sinimägedes käib kõnet pidamas Ventšikov.

ambuja ja Papi.Ma ei tea,kui vanad teie mõlemat olete,kuid üks asi puutub minule silma,et teil mõlemil pole aimugi miks Eesti sõdur hoidis rinnet kinni 1944.aastal.Isegi lihtne noor sõdur,nagu seda olin mina meie teatsime mis oli meie kohus!Meie ei võidelnud kunagi suure Saksamaa eest,et saada mõisad Venemaal!Meie võitlesime inimeste eest,kelle südamet olid täis suurt hirmu,et see kuradi punane mõrtskas tuleb jälle tagasi.144.aastal minusugused noored hoitsid teid lahti,et rohkem inimesi pääseks selle punase mõrvari eest minema Läänte.Minna metsa ja oodata venelasi?Paljut tegid seda ja kui nad välja tulid,mis juhtus neile?Mõni kuu rahu-siis vangla ja ees ootas Siberi.Seda juhtus ühe minu koolivennale-mis oli kurb ta varjas ennast metsas sakslaste eest ja kui nn vabastajad tulid ta löödi kinni.Teie kaks lugeg rohkem uusi väljatulekuid,mis on nüüd õiget ja unustage see mida topite teile pähe punast poolt!

Inimene,kes kirjutab to JB'ile.Ma ei tea kust sa need andmeid said,et mobilisatsioon kukkus Eestis läbi,et minna saksasõjaväkke?Kuidas juhtus siis 1944.aastal kui mehed kutsuti Eesti sõjaväkke,et nii palju kuuluid kutset,et neid oli nii palju,et va rustus ei jätkunud neile.Minule paistab,et teie kaks oliti rõõmu pisar oma isa silmas,kui ta tuli Korpuse mehena kodumaale tagasi!

http://www.youtube.com/watch?v=u-XHeSr2Xp0&feature=related
Natsismi okultsest taustast.
http://www.youtube.com/watch?v=vw9Qm_TejCo&feature=related
Hitleri taustast.

Vabatahlik mobilisatsioon kukkus 1943. aastal läbi.Selleks, et anda sundmobilisatsioonile legitiimsust tegi Ribbentrop ettepaneku Uluotsal ja Kantil moodustada EW aegsetest ühiskonnategelastest Rahvuskomitee, mis toetaks landesdirektor dr. Mäe tegevust ja tagaks sundmobilisatsiooni läbiviimise.

Aga kuidas käituti Lääne - Euroopas kollaborantidega, näiteks Prantsusmaal.

"to LeBon 2010-05-28 19:33:39 2010-05-28 20:11:33
Selgita, milles Saksa okupatsiooni leebus seisnes?"

Kui juudid välja jätta, siis süütuid inimesi massiliselt ei represseeritud, vähemalt mitte massiliselt. Kolhoosidesse ei sunnitud, ei küüditatud, tavainimene elas suht normaalset elu. Võrreldes nõukogude ajaga vähemalt.

Ka Nõukogude ajal ei represseeritud elanikke niisama. Tuli minna konflikti võimudega.
Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes, kus olid kibutsid ehk kolhoosid olemas, ei likvideeritud neid sakslaste poolt, samuti ei antud maid tagasi.
Eesti vabatahtlikele politseipataljonides aga lubati 3 ha maad.

Tõeline klapperjaht algas 11. septembril 1941, kui Saksa julgeolekupolitsei andis korralduse, millega keelati juutidel vahetada elukohta, käia kõnniteel, kasutada liiklusvahendeid, käia teatris, kinos, muuseumis, koolis.
Eesti linnatänavate majaseintel ja tulpadel lipendasid kuulutused üleskutsega näidata, kus asuvad juutide korterid. Kui palju oli pealekaebajaid, seda ei saa kunagi teada. Küll on teada, et Eesti juutide vara tassiti laiali. Arhiivis leidub kirju, kus palutakse luba juutide mööbli kasutamiseks.
Peaaegu kõik juutide hävitamisega seotud ring-, nime-, käsk- ja allkirjad, kirjavahetus ning protokollid on eestikeelsed. Nimed dokumentidel tõendavad, et korralduste andjad ja täidesaatjad olid eestlased. Eesti oli judenfrei 1941. aasta detsembris.
On andmeid, et eestlased osalesid juutide hävitamisel ka teistes Ida-Euroopa maades.
Sakslased leidsid palju vabatahtlikke toetajaid just Eestis, Ukrainas ja Horvaatias.
Väikerahvastele oleks pikemaajaline Saksa okupatsioon tähendanud Generalplan Ost raames kahtlemata etnilist katastroofi. Baltikumi kohta arvas Hitler, et sealsed rahvad oleksid juba ammu sakslased, kui balti parunite sotsiaalne kirjaoskamatus poleks olnud takistuseks.
Himmler pidas eestlasi nende väheste rahvaste hulka kuuluvaks, kellele lubati, välja arvatud väike osa, endale kahju tekitamata sakslastega ühte sulada. Eesti territooriumi saksastamine pidi toimuma 20 aasta jooksul.