Tedre ja Kalda on alati rõhutanud, et sundüürnik peab saama erastada just selle korteri, kus ta parajasti teatud hetkel elas. Aadu Must ajaloolasena teab, et sovettide poolt represseerituid ei lubatud vangilaagrist naastes linnadesse ja eriti Tallinna sisse kirjutada. Kas nad kõik leiavad, et maakolkasse sunniviisil elama jäänud pere on "ära teeninud" mingi väärtusetu ääremaa uberiku erastamise, sest vene kommunistid eraldasid neile just selle, mitte klikeaegse kolmetoalise Tähtveres või Kadriorus. Homme olen Tartus esireas ja ootan kommentaari.
Mu teine küsimus on eht tartlaslik: Tartus on korteri turuhind (mitte üür) odavam kui Tallinnas. Miks peavad tallinnlased Kalda ja Tedre saama erastada kallima korteri kui tartlane Must?

Inimesed peavad saama kas korteri erastada(seda tegelikult enam ei saa)või saama KOMPENSATASIOONI KORTERI EEST KUS TE TAGASTAMISE HETKEL ELASITE ANTUD PIIRKONNA HETKE KINNISVARAHINDADES + KOMPENSATSIOON MORAALSE KAJU EEST.Kui elasite nt. 40 ruuduses korteris Tallinna Kesklinnas, siis saate selle eest,need kes elasid nt. 50 ruudusel Nõmmel, siis need selle eest.Ja mitte mingisugust riigilõivu maksmist mis minu teada on 12% antud hetkel. Alles siis saame rääkida õigusriigist.Kodu kaotust ei andesta keegi mitte iial.

Aga miks Nuustakul ühetoalise elav 6 liikmeline sundüürnikupere peab nii vähe saama ja Kadriorus 5 toalises elav poissmees nii palju saama? Mis usutunnistusel siuke moraal on? Mis sekti need sundüürnike suuvoodrid kuuluvad?

Kohalike omavalitsuste tegematajätmised ORASe sätete täitmisel. Väljavõte Allar Jõksi (tollase õiguskantsleri) 2008. aasta kirjast Tartu Linnavalitsusele. Sama kehtib ka Tallinna ja teiste omavalitsuste kohta.

Kui kellelgi (sundüürnikel - siinkirjutaja) eksisteerib subjektiivne õigus, on avalik võim kohustatud selle õiguse tagama, sõltumata sellest, kas piisavad eelarvevahendid ette on nähtud või mitte.

68. Asjaolu, et kohaliku omavalitsuse eelarves on rahaliste vahendite kasutamine nähtud ette muuks otstarbeks, ei tähenda iseenesest, et kohalikul omavalitsusel puuduvad võimalused olukorda lahendada. Eelarve vastuvõtmine on poliitiline otsustus, kuid eelarve kujundamisega ei saa kohalik omavalitsus vabastada end seaduse täitmisest. Eelarve vastuvõtja peab konkreetses majanduslikus ja sotsiaalses olukorras iseseisvalt otsustama, millised vahendid milliste ülesannete täitmiseks ette on vaja näha.

69. Kohaliku omavalitsuse õigus piisavatele rahalistele vahenditele oma ülesannete täitmiseks on põhiseaduslikult tagatud. Kohaliku omavalitsuse finantstagatised on sätestatud PS §des 154 ja 157. Nii kohalike omavalitsuslike ülesannete kui ka riiklike kohustuste nõuetekohane täitmine eeldab, et kohalikul omavalitsusel on selleks piisavalt raha. Kohalike omavalitsuste rahastamise mehhanism, mis tagaks kohalikele omavalitsustele piisavad rahalised vahendid, on PS §st 154 tulenevalt riigi ülesanne. Kui linnal puudub raha seadusega pandud ülesande täitmiseks, on tal õigus nõuda riigilt meetmeid küsimuse lahendamiseks (tulubaasi loomist või kohustuse lõpetamist).

järg

70. Seda õigust aitab tagada kohaliku omavalitsuse volikogule 01.07.2002 jõustunud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusega (edaspidi PSJKS) antud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise õigus. Varem sellist õigust kohaliku omavalitsuse organil ei olnud. Kõnealuse seaduse § 7 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse volikogu esitada Riigikohtule taotluse tunnistada õigustloov akt põhiseadusega vastuolus olevaks või kehtetuks, kui õigusakt või selle säte on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega.

71. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse eelnõu arutamisel Riigikogus nimetati tagatise ühe võimaliku rikkumisena riiklike kohustuste panemist kohalikule omavalitsusele nende kohustuste täitmiseks riigieelarvest raha eraldamata. PSJKS § 7 eesmärgiks ei olnud kohaliku omavalitsuse üksustele üldise kaebeõiguse andmine, vaid neile võimaluse loomine vaidlustada õigustloovaid akte, kui need on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega. Vastav taotlus on lubatav, kui kohaliku omavalitsuse volikogu vaidlustab seadusega kohalikule omavalitsusele pandud kohustuse täitmiseks riigi poolt raha eraldamata jätmist.

72. Teadaolevalt ei ole Tartu Linnavolikogu vaidlustanud riigi poolt raha eraldamata jätmist talle pandud kohustuste täitmiseks. Seega tuleb juhul, kui puuduvad piisavad rahalised vahendid tagastatud eluruumide üürnike eluasemeprobleemide lahendamiseks Tartu Linnavalitsusel senisest tunduvalt enam teha koostööd Tartu Linnavolikoguga, et tagada tagastatud eluruumide üürnike huvid ja nii vältida uue ülekohtu tekitamist.

Kogu erastamise ja sellega kaasneva ebaseaduslikkuse tekitamise eest (võrdse kohtlemise prinsiibi rikkumine) on vastutavad peaminister M.Laar, reformiminister L.Hänni, justiitsminister K. Kama, kes institutsiooniliselt kinnitasid korra, et omandireformi viib läbi ainuisikuliselt omavalitsus, kusjuures õiguskantslerilt, kapolt ja riigikontrollilt võeti õigus kontrollida omavalitsuste tegevust ja omandireformi vastavust põhiseadusele. Omavalitsuste tegevust kontrollis sisekontroll, mis allus omavalitsuse juhile!
Kuritegelikule teele suunas omandireformi Eluruumide erastamise seadus, mis võeti Riigikogus vastu 6.mail 1993.a. ja mille poolt hääletasid 22 “isamaalast”, 7 mõõdukat (sotsid), 6 ERSP-last jt. Keskfraktsioonist hääletas seaduse vastuvõtmise poolt vaid Ignar Fjuk.
Uusomanike ja pärijate ringi hakati 1992 aastal laiendama. Võeti vastu 30 seaduseparandust. Ilmavalgust nägid " Mati Pätsi parandus", "Betlemma tädi parandus" jne.
Julmima neist, nn Pärtelpoja paranduse, “…mis oleks tagastatud majade üürnikud praktiliselt põgenikelaagrisse või endistesse Nõukogude sõjaväekasarmutesse saatnud”, otsustas Riigikogu uus koosseis 27. juunil 1995 tühistada.

Palun andke teada tänase kohtumise tulemustest.

to Erusoldat 2010-11-03 11:23:02
_Mu teine küsimus on eht tartlaslik: Tartus on korteri turuhind (mitte üür) odavam kui Tallinnas. Miks peavad tallinnlased Kalda ja Tedre saama erastada kallima korteri kui tartlane Must?-

Aga sellepärast, et ka ühe ja sama hulga surrogaatraha EVP-de eest saigi erastada erineva turuväärtusega elamispindu, maad ja ettevõtteid!

Igaüks sai evp-dega erastada ainult selle pinna, kus ta reaalselt omas sissekirjutust. Elagu ta siis Mõnistes või Meriväljal.
Mõnistes müüb ta täna oma erastatud 2toalise näiteks 10 000 krooniga, Meriväljal 2 miljoniga.
See oli omandireform Laari-Hänni moodi.
Sundüürnikud ei saand MITTE MIDAGI erastada ja seda me karjumegi juba 20 aastat ja minu pärast veel 200 aastat. Seda ei unusta mitu inimpõlve.

Kahjuks polnud ORASe hääletamise ajal korruptsioonivastast seadust. Kõik Ülemnõukogu ja Riigikogu liikmed, kes selle seadusepaketi abil mingit riigivara poolmuidu erastada said, oleks pidanud hääletuse ajal saalist lahkuma. Ka loominguliste liitude majades elavad "vaimuhiiglased ja eesti demokraatia isad-emad". Laar näiteks ei saanud midagi erastada. Hänni vist sai Mustamäe korteri? Igatahes enam kui sukkpüksid ja "Toblerone" šokolaadi. Ainukesed, kes ajakirjanduses selle hääletuse absurdsusele viitasid olid väliseestlased. Oleks tasunud neid kuulata. Tasub praegugi.

Laar erastas loe erusoldat www.kodueest.ee materjale.Erastas ka Ilves kuigi tal polnud mingit õigust seda teha.

Laar elas tagastatud majas. Ao tänava korteri ta ostis ühe moekunstniku käest, kes selle ostis eelmise omaniku käest. Kui seal mingi jama oli, siis vist nende eelmiste pärijate vahel. Seega Ilvese ja Savisaare eksnaise ja tütre , Tiit Vähi ning teiste sedamoodi lugude hulka see ei kuulu.

Ära rüveta pühadust, erusoldat. Savisaare eksnaine (milline neist neljast?) ja tütar said oma korterid absoluutselt täpselt nii nagu vaja oli.

24. august 1995 oli õnnelik päev nii AS-i Levicom juhile Tõnis Paltsile kui ka EV toonasele luurekoordinaatorile Eerik-Niiles Krossile.
Mõlemaga allkirjastati sel päeval üürileping eluruumide saamiseks Toompea magusas majas – Kiriku põik 4.
Toomas-Hendrik Ilvesele sai sama õnn osaks kaks päeva hiljem, 26. augustil.
Vähem kui kuu aega hiljem sõlmiti kõigiga ostu-müügileping korterite erastamiseks EVP-de eest, mille tulemusena läks Tallinna linna omandis olnud maja üle Paltsile, Krossile, Ilvesele ja veel mitmele nende aatekaaslasele.
Kiire asjaajamise juures rikuti seadust igal sammul.
Näiteks üürileping Ilvesega kirjutati rutates alla veel enne seda, kui korter oli ametlikult kustutatud tööandja eluruumide arvelt.
Tegemist oli Tallinna korteriskandaalide ajaloos pretsedenditu juhtumiga, kus võileivahinna eest ärastati ühele firmale terve maja paljude korteritega, enam kui 1000-ruutmeetrise elamispinnaga.
Minge Toompeale, otsige üles maja aadressil Kiriku põik 4 (peaaegu Stenbocki maja kõrval) ja mõtisklege Eesti Vabariigis kehtiva eetika üle!
Sellesarnastest tehingutest rikastus teisigi.

Mart Laari kolleeg-minister Urmas Arumäe,sai korteri Suur-Karja tänavasse,
Laari nõunik Linnar Viik Laia tänavasse jne.

Paltsi kaaslaste case oli aga unikaalne, sest tegu on ainsa juhtumiga, kui üks firma omastas vahendeid valimata terve maja.
Kus ja kellena töötas ENSV-s Ilves?
Kus ja kellena töötas ning kuhu oli Eesti NSV-s sisse kirjutatud tänane president Toomas-Hendrik Ilves, et ta sai õiguse erastada EVP-de eest korteri?
Ja mitte lihtsalt korteri, vaid Toompea luksuskorteri?
See korter asus samuti majas Kiriku põik 4.

online intervjuu vastab E.Nestor 21.02.2007 20:41
Kuidas peaks lahendama õiglaselt sundüürnike probleemi?
Jumala pärast mitte ainult nii, nagu teevad seda Jüri Ratas, Elmar Sepp ja Indrek Ahlberg. Oleme veendunud, et riigivõimu otsustamatus on olnud ülekohtune nii üürnike kui omanike suhtes. Ka seda probleemi ei saa lahendada nii, et ühtedel on õigus ja teistel mitte. Võimalusi on kaks. Kui üürnikud saavad õiguse erastada, peaksid omanikud saama kompensatsiooni. Kui majad jäävad omanikele, peaksid üürnikud saama korterid. Igal juhul tuleb riigil maksta, teisiti ei ole enam võimalik.

millal võetakse taolised susserdajad vastutusele?Küsimus esitati Äripäevas Kuumal toolil 09.12.2007 11:03
uusrepresseeritu(sundüürnik)
uusrepresseeritu(sundüürnik)
Kui see pole korruptsioon siis mis see on?Juhan Partsi ametikorterite muundumine eraomandiks
1993. aastal, sügaval Isamaa valitsusajal, andis Justiitsministeerium Juhan Partsile Tallinnas Lasnamäel, Alvari 35 majas kaks kõrvuti asuvat korterit – 2- ja 3-toalise. Osa sellest elamust oli Justiitsministeerium ostnud oma ametnikele ja kohtunikele tööandja-eluruumideks, mida seadus ei lubanud elanikele erastada. Parts erastas erandkorras siiski oma elamispinna, müüs korterid maha ja ostis Tallinnas Nõmmele maja.
Segased on ka tema korterimüügi asjaolud. Tehing toimus 1997. aasta 24. märtsil, mil Parts müüs korterid Endel Mahlapuule justkui ühe 5-toalise elamispinnana 120 000 krooni eest. 25. augustil 1997 müüs Parts ühte neist korteritest (nr 8) veel kord, aga nüüd juba Valeri Filippovile 220 000 krooni eest ning Mahlapuu volikirja alusel. Mõni päev hiljem, 1. septembril 1997 müüs Parts ka teise korteri (nr 7) samal viisil ja 178 000 krooni eest, seekord Terje Smirnovale.
Kuidas ühest korterist, mis müüdi 120 000 krooni eest, sai mõne kuu pärast jälle kaks korterit, mis müüdi nüüd juba kokku 398 000 krooni eest? Kuidas sai selle kinnisvara hind tõusta viie kuuga 3,5 korda? Kas Justiitsministeeriumilt Partsile ja hiljem Partsilt edasi müüdi elamispind ühe korterina seepärast, et vältida seadusest tulenevat kohustust maksta tulumaksu erastatud korterite puhul siis, kui tehinguid on ühe aasta jooksul sooritatud rohkem kui üks? Olles ise munitsipaalmajas linna üürnik tahan ka MINA VÕRDSUST.Või on seda liiga palju küsitud alamrahva poolt?
Vastus: !!!!! Minu korteri erastamine sai enne riigikontrolöriks nimetamist piisavalt läbivalgustamist. Nii et hea küsija, kes seda teemat aeg-ajalt uurib , võiks tegeleda millegi muuga!!!!.

Vitsuti kuldsed sõnad 20.03.2008 21:52
onelli, onelli@hot.ee
Tallinna volikogus käib kemplus K-korterite pärast (3)
20. märts 2008 kl 20:00
Online | Trüki
Toimetaja: Urmas Jaagant Foto: Raigo Pajula

Toomas VitsutTallinna linnavolikogus on seoses linna poolt üliodavalt müüdavate korteritega tõusnud tõsine vaidlus - kus opositsioon näeb korruptsiooniohtu, näeb linnavalitsus kahjude hüvitamist.

"Reformierakonna, IRL-i ning Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonid mõistavad hukka Keskerakonna poolt juhitava linnakorterite odavmüügi," seisab Päevaleht Online’ile saadetud Reformierakonna teates.

"Opositsioon leiab, et korterite otsustuskorras müügid sundüürnikele ei taasta õiglust, vaid loovad uut ebaõiglust. Opositsioon on korduvalt juhtinud linnavalitsuse tähelepanu sellele, et kontrollitakse odavkorterite ostjate tausta, kuid seda pole siiani tehtud."


Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut aga soovitab neil volinikel, kes sundüürnikele tehtud riikliku ülekohtu heastamist ebaõiglaseks peavad, maksta linnakassasse see summa, mille nad omandireformiga isiklikult võitsid.




"Kõik, kes vähegi suudavad ja tahavad mäletada, peaksid ju teadma, kuidas reformiga jäeti meie rahva üks osa ilma õigusest oma elamispinnale," meenutas Vitsut linnavalitsuse teates. "Kõik teised said kollaste kaartide eest oma korteri või maatüki erastada."

Vitsut: ebaõiglus tuleb hüvitada


Opositsiooni arvates on volikogusse taaskord toodud eelnõud, kus kortereid ei saa mitte abivajajad, vaid inimesed, kes omavad juba kinnisvara või koguni mõisa ning sundüürnike seas "väljavalitute" klassi tekitamine pole mitte ainult ebaõiglane, vaid ka korruptsiooniohtlik.


Vitsuti hinnangul tuleks hoopis arvesse võtta sundüürnike elu mürgitanud pidevat pinget, avalikku näägutamist ja aastaid kestnud ebakindlusega tekitatud moraalset kahju.

"Kokkuvõttes läheb õigus oma kodule sundüürnikele väga kalliks maksma, mis on selgelt väga ebaõiglane võrreldes muudele elanikele osaks saanud kohtlemisega," rõhutas Vitsut. "Pole välistatud, et see ebaõiglus tuleb ükskord inimõiguste rikkumisena Eesti riigil hüvitada."


Vitsuti hinnangul on müüki minevate korterite puhul valdavalt tegemist väikeste, ühe-kahetoaliste ja põhjalikku remonti vajavate elamispindadega.


Opositsioonifraktsioonid küsisid linnavalitsuselt seepeale, et kui osade väikeste ja remontimata korterite puhul on linnavalitsus öelnud, et neid keegi ei tahagi, siis miks inimesi üldse nõnda koledate korteritega mõnitada.


Tänasel õhtul müüb Tallinna Linnavolikogu valitud isikutele maha 51 korterit kogusummas 460 000 krooni. Aastatel 2002-2006 on linn müünud sundüürnikele 969 korterit kokku 6,2 miljoni krooni eest.

Tammsaare on öelnud 25.05.2007 17:45
Tode ja oigus IV
Vota sandi taskust kross ja sa lähed vanglasse, aga organiseeri terved röövruhmad ja ruusta kogu maa paljaks, ning koik näevad sinus kui mitte just inimsoo heategijat siis vähemalt meest, kelle kätte peab usaldama oma maa ja rahva saatuse. Tapad uhe inimese, sul voetakse pea otsast, aga tapa tuhat, saad ausamba, tapa miljon ja koik usuvad, et sinu peaks valima presidendiks, kuningaks voi keisriks ning kuulutama surematuks.

Peaminister lubas elamureformi reformi
24.01.1998

15. jaanuaril toimunud nõupidamine peaministri juures andis lootust, et lõpuks ometi hakkab riik tunnistama omandireformis tehtud vigu. Riigiks nimetan siinkohal ametnike ja ametkondade esindajate kooslust, kes nõupidamisel osales: Aino Runge, Jaak Allik, Paul Varul, Eerik-Juhan Truuväli, Heido Vitsur, Andres Jaadla, Tiit Ulas, Peeter Tedre, Toomas Sepp, Raivo Palmaru jt. Arutlust omandireformi seisu üle juhtis peaminister Mart Siimann, kes kohe tunnistas, et "elamureform on kujunenud tõsiseks sotsiaalseks probleemiks".
Mida muud sealt oodata oligi, võib õelutsedes hüüda. Paljudes paikkondades on üle 90 protsendi kortereid erastatud, aga peremeest pole ikkagi.
Kes oli see mees, kes esimesena kuulutas, et erastamine teeb peremehe! Seitse aastat kestnud omandireform on pigem tõestanud vastupidist: kaotatud on seegi peremees, kes enne oli. Need, kes seni tagastatud maju korras hoidsid, ei taha seda enam teha. Need, kellele majad peaaegu et kandikul ette kanti, ei suuda seda teha!
Nii majad seisavadki, lagunevad ning ootavad oma saatust. Ja inimesed seal sees. Sest ega selle põhjal, et paari kilomeetri raadiuses Tallinna Viru hotellist on mõned tänavad tänu aktiivsetele omanikele eriti kaunid (rohkem küll tänu ettevõtlikele äriringkondadest pärit ostjatele), ei saa teha järeldust omandireformi edu kohta Eestis tervikuna. Äärelinnad, väikelinnad, alevid, külad, talud... Kui palju neis olukord lahenenud on?
80 000 sundüürnikku on endiselt riigis üleliigsed.
Reformi autorid vabandagu

järg:Eerik-Juhan Truuväli tsiteeris nõupidamisel mitmeid seadusi kuni põhiseaduse, teiste riikide seaduste ja inimõigusteni välja, mille järgi õigus eluasemele on inimese põhiline õigus. Kuna Eesti riik on omandireformiseadust järgides püüdnud osa inimesi (sundüürnikke) sellest põhiõigusest ilma jätta, siis ei jää muud üle kui esialgu vähemalt psühholoogiliseltki uut moodi läheneda: tuleks vabandada asjade halva kulgemise pärast ja kõigi osapooltega koos edasi minna. Vabandama peaksid reformi loojad. Nii ütles Truuväli.
Truuväli nimetas ka nelja kategooriat üürnike-omanike traditsioonilise käsitluse kõrval. Kõigepealt: meil on omanikud ja erakorralised omanikud. Viimaseid ei ole õige pidada täieõiguslikeks omanikeks, kuna maja äkiline saamine ei tee kedagi omanikuks ega peremeheks. Nendeks tuleb õppida ja kasvada. Samuti on meil erakorralised üürnikud, kes elavad tagastatud majades, ja tavalised üürnikud.
Selline täpne liigitus riigi kõrge võimukandja poolt on Eesti Üürnike Liidu esimehe Peeter Tedre sõnul erakordne, kuna varem ei ole üürnike ühenduste ideoloogidel võimukoridorides ja seega ka seadustes õnnestunud terminoloogilist vahet selgeks teha.
Ka Jaak Allik rõhutas, et üürnikud tagastatud majades on riigi ohvrid ja riigil tuleb enda tekitatud pundar lahti harutada.
Elamureformi parandamise programm võetakse Mart Siimanni kokkuvõtte järgi üsna kohe tõsiselt ette. Kõigepealt tähendab see 1999. a. eelarves kopsaka summa eraldamist kogu probleemistiku hõivamiseks, sealhulgas statistika, elamuehitus, laenude soodustamine, seaduste täiustamine, korterioksjonite lõpetamine, elanike registreerimise nõude taastamine, kompetentsete töögruppide moodustamine, tihe koostöö omavalitsustega.
Paberid on kogutud
Kõige selle vajalikkusest on üürnike ühenduste hääl tühjas kõrbes kõlanud seitse aastat. Õnneks on meil alles patakate viisi pabereid: kirju, pöördumisi, apelle, tõendeid, riigi- ja erakondade juhtidega kohtumiste protokolle. Oleme kogunud isegi kohtuhagisid, ajakirjanduses ilmunud ja ilmumata kirjutisi, inimeste erakirju. Meie oleme kogu see aeg üht juttu rääkinud. Aga siin-seal dokumentidel seisab kas ülalnimetatud või ka mõne muu tähtsa ametniku nimi, kes tol ajal pidas vajalikuks kõnelda hoopis muud kui täna