13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Saagem rikkamaks - sõprade poolest!
Enn Oja
2012-05-02 08:02:28
Magnuse õpetamiskorralduse kirjeldisega nõus - lole ja laisku pilpal ei kantud .
aga seda ma küll ei usu et küüditatud tsuhnaad omaseeles õppisaid . vähämalt mu tuttavad seda ei kinnita, üks samakülamees pandi tagasitulles meje koolis kehva tasemetõttu isegi 2 klassi tahapoole ehki koolilõpetas teistegavõrreldes paremini . et Magnus toob ära ka pilipiinodepoolt vardasseaetud Magaljaainssi sis keeleliseks täpsususeksütlen et ka mejje laste ihaldusjänkissis kasutatakse tema nimekujuasemel nikerdatud Magellani ja eesnimest Virnaunist on saand Verdinänd . asi selles et Magaljaainss on mitmuse vorm ning ainsus sellest oleks Magaljaan . mejjekeeldetõlkides on tegemist kass Magaljaani Virnauniga või Virnauniga Magaljaanidest (Magaljaani suguvõsast) .
Enn Oja
2012-05-02 08:04:17
et must valesti aru ei saadaks sis mina pooldan muidugi nimede alkkuju: Virnaun Magaljaainss .
Enn Oja
2012-05-02 08:07:23
kena ka meenutada et ise olen Virnauni lähtäsadamast SanluukardiParrameedast 4 korda lähädalt möödasõit ja Pilipiinases Vaiksele ookeanile väljasõit just samast väinast kust tuli sisse aastal 1521 Virnaun .
Magnus
2012-05-02 14:43:51
"Küüditatud tsuhnaad" õppisid ikkagi kohalikus keeles, aga see maateadusetund, millest siin juttu, toimus ikka kallis kodulinnas Tallinnas. Paljud pidid pärast küüditamisest tagasitulekut minema Eestis vene kooli, sest eestikeelses poleks enam suutnud õppida. Ka need opteerunud eestlased, kes tulid 1920. aastail Eestisse, jätkasid siin õpinguid venekeelses koolis ja koduski rääkisid vene keelt, alles nõukogude ajal läksid üle eesti keelele. Igatahes oli ENSV eesti keelele küllalt sõbralik. Oleks ENSV olnud eesti keelesse sellise suhtumisega kui praegune Eesti, oleks eesti keelel juba ammu jalad alt.
ajaloost
2012-05-07 17:10:27
ENSV-s arenes eesti keel jõudsalt. Selle eest seisid Tallinnas hea nii Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut (praeguseks on see kokku kuivanud Eesti Keele Instituudiks) ja Akadeemiline Emakeele Selts kui ka Eesti Ajakirjanike Liidu keele- ja tõlkesektsioon, mille koosolekud kujunesid keeleelu praktilisteks suunajateks.
|
