![]() Millal tõde leiab tunnustuse?
Täielikult usaldades
2008-09-25 09:28:50
Heino Levaldi seisukohti, ei saa siiski kõrvale jätta kõiki kahtlustusi ja süüdistusi, mis selle laevahukuga seoses on aastate jooksul esile kerkinud. Kogu see tohutu jamastik, mis "Estonia" uppumisega seotult ilmsiks on toodud ja tulnud, väärib ikkagi taaskord läbiarutamist, sest peale "Estonia" põhjamineku ei tohi surnuks vaikida kogu seda kuritegelikku tegevustikku, mis selle laevaga kaheldamatult seotud oli.
Narrid
2008-09-25 16:35:39
On olemas võimalus, et asja sogati pommi- ja muude alternatiivteooriatega just sel eesmärgil, et kuritegelik lohakus aeguks. Ja nad õnnestusidki. Kas ohvrit omaste ühingu juhtkond oli naiivse uskuja rollis või sai makstud, et süüdlased karistuseta jääda said on uus ja huvitav küsimus. Usun küll ise, et neid veeti lihtsalt ninapidi.
glavlit
2008-09-25 17:14:52
See "Estonia" jääb ilmselt veel paljudeks aastateks vandenõuteoreetikuid kummitama. Aeg on näidanud, et tõde on alati ebahuvitavam kui spekulatsioonid selle ümber. Kiitus Levaldile, et pole kaasa läinud ulmeteooriatega. Väike närvikõdi peaks ju ikka säilima. Põhjust selleks ka on, et avamere laev läks vilinal 15 minutiga põhja, et paljud ei jõudnud ilmselt püksegi jalga tõmmata. Ei usu millegipärast, et Eesti poolel on siin midagi olulist varajata, allveeuuringud oli rohkem rootslaste asi. Kunagi 100 aasta pärast avanevad ehk Rootsi arhiivid ja selgub, mis sahker-mahker seos selle laeva ja Rootsi eriteenistuste (?) vahel siiski oli.
KGB
2008-09-25 17:58:43
Lähed joobnult autoga sõitma. Peatud punase fooritule ees. Tagant kostab kummivilinat, seejärel käib pauk. Tuleb politsei ja paneb puhuma nii rullnoka, kes sulle heast peast tagant sisse lajatas kui ka sinu. Jääd vahele joobes juhtimisega. Kas õnnetuse põhjustas joobnuna rooli ronimne? Ei. Kas jäid pahateoga vahele, sest rullnokk põhjustas õnnestuse? Jah. Tervitusi relvaveo-pommiteoreetikutele.
Meg
2008-09-25 22:39:54
Kui vesi tungis sisse vöörivisiirist,siis kuidas seletada,et inimesed,kes olid autoteki alustes kajutites,sealt välja pääsesid.See ei haaku ühegi loogikaga.Sellise kiire veemassiga oleks esimesena vajunud vesi alumistele korrustele,mitte vastupidi. Ja alt pääsenud ju räägivad paukudest/plahvatus?/.Leian,et selline asi ei tohiks kunagi aeguda,seda tuleks uurida ja veelgi parem,laev pinnale tõsta.
Insenerihakatis
2008-09-26 10:14:30
Metall katkebki pauguga ja heli levib mööda metalli kaugele ja kõvasti. Rannila plekkkatuse omanikud peaksid seda teadma ka ilma katkemisteta, lihtsalt soojuspaisumisest.
teema
2008-09-26 11:57:50
igasugused vandenõuteooriad on ju üsnagi lihtsalt ümberlükatavad kui keegi tõsimeeli sooviks neid ümber lükata. Tarvitseb vaid vrakk üles tõsta ja nii teooria vastaste kui pooldajate küsimused saavd vastuse. Millegipärast ei taheta saada selgeid vastuseid, millegipärast lastakse, külma rahuga, erinevate teooriate pooldajatel üksteist oletustega üle trumbata. Ja ikkagi ainult oletuste tasandil, sest mõlemate poolte argumendid põhenvad ju mingitest teguritest tulenevatel oletustel. MIKS ei ole keegi huvitatud päris tõest?
Meg
2008-09-26 13:18:50
Mul on veel üks MIKS.Miks taheti kohe ESTONIA katta betooniga? Seda poleks ju vaja,juhul kui midagi varjata pole,kas pole tõsi?
yks omaste hulgast
2008-09-26 14:10:03
Kodanik Heino Levald on "huvitav kuju". Tema "soovitused", mitte otsida Tõde, peale "ametliku tõe" - st Bildt'i ja Levand'i "tõe" - on olnud omastele alati asendamatud"! MIKS NII - võite küsida? Mul on tunne, et Heino Levald käitub analoogselt sõjakurjategija eneseõigustustele - elik lihtlabase mõrvari kombel - "loost väljakeerutamise" paranoiliselt tüüpiliste tunnuste alusel. MIKS on austet "majandusdoktoril" ESTONIA hukkumine ikka ja ALATI "nii südamel", et püüab ennast justkui süüst puhtaks pesta? ... st käitub nagu süüdlane, kes TEAB tõde, kuid seejuures VALETAB - ilmsetel valedel põhineva ESTONIA hukuraporti - "ainutõde" igal aastal üha uuesti ja uuesti üle korrates ... Kahju vanast mehest, kelle südametunnistus ilmselt ei anna temale kuni surmani rahu.
Margus Lepa
2008-09-26 16:37:43
Soovitaksin kirjatüki autoril "Auk" läbi lugeda ja mitte lahmida.
Meg
2008-09-27 00:00:50
to Insenerihakatis; Kui Sinu juttupeaks tõsiselt võtma,kas tahad öelda,et merevesi oli kuum,või nõustud minu väitega,et plahvatus ikkagi toimus?
glavlit
2008-09-27 03:32:22
Sa "meg" oled ikka loll kui labidas! "Insenerihakatis" tõi sulle ühe näite, mis häält võib metall soojuspaisumisel teha. Loe tähelepanelikult esimest lauset - "Metall katkebki pauguga ja heli levib mööda metalli kaugele ja kõvasti." Vahet pole mis keskkonnas, kõva paugu paneb ta igas keskkonnas.
Meg
2008-09-27 09:10:41
glavlit,kas Sinu sõnavara peale "loll" veel midagi sisaldab. Lugesin ,aja arvan,et sain õigesti ariu,tahtsin vaid kinnitust ,et kas temagi on nõus sellega,et plahvatus toimus. "Insenerihakatis"oleks võinud palju enam meid valgustada,mitte piirduda selle väikese rubliigiga-seda ma tahtsin. Sul paistis pidu pikaks minema ja siis tulid siia solvama,pole ilus.
Meg
2008-09-27 09:12:11
/aja/ja/ parandus.
Insenerihakatis
2008-09-27 12:37:38
Meg, ma tahtsin öelda, et kui laeva kere metalli külge keevitad näiteks 1,2 mm läbimõõduga traadijupi, seod traadijupi otsa põiki näiteks luuavarre ja siis tõmbad tasakesi ilma rapsimise ja löökideta nii tugevalt, et traat katkeb, siis tükk maad eemal võib vabalt arvata, et keegi pani vasaraga jubeda litaka mööda külge. See on õppetund elust enesest, mitte teooria. Inseneriteaduste järgi ei olnud selle laeva uppumises midagi üleloomulikku. Teadusliku põhjenduse eiramine ja mingi pommi-iba ajamine on viinud asjad niikaugele, et ohvrite omaste raha on advokaatide mersude ja jaguaride ostmiseks ära kulutatud ja süüdlased, kellele ametlik versioon tegelikult ikkagi viitab põhjuste kaudu, jalutavad rahulikult ringi. Pole vähimatki põhjust arvata, et see tsirkus vandenõuteooriatega poleks püsti aetud süüdlaste poolt. Toon siinkohal ära A.Hamburgi ütluse ajakirjast "Inseneeria" : "Rumal arst võib tappa inimese, rumal insener tuhandeid." Seda, muide, üheainsa apsuga ja ühe objektiga- lennuk, laev, sild, kõrghoone, jne
Insenerihakatis
2008-09-27 12:42:36
Muide, ohutusnõuded on alati kirjutatud kellegi verega. Kui parvlaevade ohutust on kritiseeritud alates 1950-st aastatest ja kapital on kriitikuid maha surunud, siis peale kahte õnnetust on rahvusvaheliste normatiivide arengus kaks suurt hüpet. esimene peale Zeebrugget, teine peale Läänemerd. Uurige ise, internet on tasuta ja pea igaühele kättesaadav. Pommi pärast ilmselt ehitusnõudeid oluliselt muutma ei hakataks. Aga muudeti. Ja muudatused käivad reederite rahakoti pihta nii et tolmab.
yy
2008-09-27 15:44:35
kui sepa-preili vee alla sukeldub, siis toob ta sealt ka tõe päevavalgele. Seni peame ootama.
teema
2008-09-27 16:31:00
ja ikkagi väidan, et parim viis vandenõuteooriad ümber lükata ning tõestada lõppraporti paikapidavust on vrakk pinnale tõsta. See peaks ju olema kõigi ühine soov, et lõpetada spekulatsioonid?
Insenerihakatis
2008-09-27 18:09:58
Jah, vraki tõstmine annaks asjale juurde küll, aga samas külvaks ka senisest veelgi rohkem segadust. Drew Wilson oma raamatus on ainsana pisut valgust heitnud sellele milline see vrakk võiks välja näha. Kõik on üleni väändunud, kõver, rebendeid leidub siin-seal jne. 16 000 tonni ei maandu 50...80 meetrise kukkumise pealt ka vee all nii pehmelt et konstruktsioon ei moonduks. Lisaks kaadumisel ühte serva lennanud sadu ja tuhandeid tonne sisustust, poekaupa ja kõik see kahjuks elavate inimestega segamini. Vaatepilt saaks olema ülimalt shokeeriv ja kahetsusväärne nagu liiklusõnnetuste puhul ikka. Kõige suurem vastuargument on tegelikult raha. See maksab üsna ulmesummasid ja üsna tõenäoline on, et tõste tulemus seda väärt ei ole. Parem piirdugu sukeldumisega. Seda moondunud käkki suvaliste inimeste poolt uurides tekiks juurde veel mustmiljon erinevat pommiversiooni. Nii et laiatarbeatraktsiooniks ei lubaks seda ilmselt muuta kaa mitte preili Sepp. Vähemalt peale seda kui ta oma silmadega asja näeks. Parem võtku sukeldumiskursus ja käigu isiklikult all ära. Oma silm on kuningas.
Meg
2008-09-27 19:51:42
Nõustun Teemaga,laev tuleks üles tõsta. See aeg pole nii pikk,et saaks väga muutuda. Ka Titanic ,mis uppus 1912 aastal ja läks pooleks juba merel,siis mõned aastad tagasi seda uurides oli küll deformeerunud ,kuid siiski mitte lömmis.
|