Just selle nimel, et me ei unustaks kõiki Venemaal mõrvatud, surnukskülmutatud ja surnuksnäljutatuid tuleb see okupatsioonisümboliks kujunenud plekkpuuslik sealt Tõnismäelt Okupatsiooni Muuseumi ära koristada. Ka kõige suurema lugupidamise juures, austatud Aino Runge, ei saa ma nõustuda sellega, et lasite end rakendada Keskerakonna venemeelse propagandavankri ette. Aga ajaloos on ennegi põrguteed sillutatud heade kavatsustega.

Jah Isamaa ja Respublika provokatsioon viia Pronkssõduri juurde OKASTRAADIST KERA on tegelikult haua rüvetamine! Normaalsed inimesed nii kunagi ei käitu, isegi oma vaenlaste suhtes.

Kui palju natsid külmutasid surnuks ja näljutasid surnuks tsiviilelanikke- lapsi, vanureid Leningradi blokaadiga!

Huvitav oleks teada palju suutsid eestlastest SS leegioni mehed Saksa okupatsiooni ajal Novgorodi ja Pihkvamaal mahapõletada külasid ja tappa kohalikke külaelanike, nn.võitluses Eesti iseseisvuse eest? Võibolla oleks arno arusaamade järgi õigem panna Tõnismäele ausammas neile SS leegioni eestlastest "võitlejatele".

Tuline õigus on nendel, kelle meelest kogu aee totter möll Pronksõduri umber naitab mõningate rahvaosade piiratud, fanatismi ulatuvat mõtlemist (kui sellist rasvast lollust üleüldse mingiks mõtlemiseks saabki nimetada!). Isamaa ja Res Publica poolt ülesköetud pseudoprobleem on tõepoolest üks suurimaid poliitilisi "ämbrisseastumisi" kogu taasiseseisvumisajal. Uskuda, et see jaburdus on lõpuks avanud kõigi terve mõistusega inimeste silmad, võib paraku olla liiga roosiline ja enneaegne - kuni midagi hirmsat pole veel juhtunud, ei võeta seda olukorda küllalt tõsiselt. Ajaloost teame, kuidas usutülidest (aga see kisma pole ju midagi muud!) on sündinud Euroopaski suuri sõdu ja tapatalguid. Tahaks loota, kuid meie inimeste pimedust arvestades pole kõige kindlam, et Isamaa ja Res Publica Liit valimiskünnist ei ületa, kuid kahtlus suure osa Eestis elavate inimeste mõtlemisvoimes ja eetikas jääb püsima. Kogu see suur jama, millest võidakse välja nõiduda suur häda ja õnnetus, on tegelikult Partsi argpüksliku Lihula-kampaania tagajärg. Kuni selle ajani oli Eestis n-ö poliitiliste uskumisasjadega kõik tasakaalus - igaüks kummardas omi "pühakuid" ja "viimseid reliikviaid" ning ka venelaste enamus aktsepteeris Eesti riiki ja eestlaste püüdlusi. Seepärast langeb igavene "tänu" Partsi pea peale ning seda häbistavat "au" saab ta kandma veel kaua. Laar oma ihas peaministriks tõusta ei vali vahendeid, nagu ta seda varemgi pole teinud, alates ajast, kui ta Isamaa nime ära rüvetas.

Sa oled ikka eriline idi..t. Loe veteranide mälestusi, ehk saad targemaks tohlakas.

Olen täielikult nõus"teise Eestlasega." Kuni Lihula mälestusamba jõhkra maha kiskumiseni ei puudutanud keegi pronksmeest. Ja ta oleks võinud edasi seista. Kuid nüüd kui Parts kasutas rahva vastu märuli politseid ja koeri. Ei saanud asi rahulikult lõppeda.Nüüd algaski " ausambasõda". Juhan Parts tuleks kohtualla anda. Aga temal pole niigi palju mõistust ,et vaikselt nurgas istuda. Ei see ta trügib jälle riigikokku. Täiest süüdimatu

Kule Sina ,kas oled kirjaoskamatu või ,et ei loe sõjaajalugu ? Millal Eesti Leegion kusagil Pihkvamaal mingit küla põletas ??, oled täielik jobu. Eesti Leegion kuulus Waffen SS ,mis oli harilik rindeväeosa. Mustas vormis SS karistusväelaste hulgas polnud ainsatki eestlast . Ja Eesti SS leegion võitles Narva rindel ja Sinimägedes. Kuigi oli ka üksikuid pataljone kes võitlesid väljaspool Eestit . Kuid kõik olid rindeväeosad. Loe " Eesti mehed teises maailmasõjas" saad ka natuke targemaks. Ja Arnol on õigus, see pronksmonstrum tuleb Tõnismäelt koristada. Ei ole vaja tapjat ja vägistajat okupanti meenutavat mälestussammast Tõnismäel

Natsid külmutasid ja näljutasid??? Sa oled lihtsalt loll.Selles, et Leningrad suudeti ümber piirata oli süüdi "geniaalne väejuht" Zhukov.Ja see, mis edasi sündis, läheb samuti selle "geeniuse" kaela.Kuid vastavalt "kuulsusrikkale nõukogude ajaloole" on kõiges ikka süüdi sakslased.

To blokaad räägib õigust. Kõige paremini valgustavad seda perioodi vene kirjanikud ise , loe Viktor Suvorov ." Jäälõhkuja ". Seal on kõik kirjas. Ja peasüüdlane on vene "geniaalne" väejuht Zukov. Blokaadis on süüdi tema. Tema vastutab tohutu hulga nälgasurnud eraisikute pärast.

Miks see psonssõdur isamaale ja respuublikale nii armas on, et päevagi enne valimisi selleta elada ei saa? Ja kuidas peale valimisi see kohe nii kiiresti ära unustasse?

Mina saan hoopis niimoodi aru ,et see pronksõdur ,on keskerakonnale nii armas , et kohe rinnaga kaitseks teda.Usun ,et pärast valimisi kui venelaste poolt hääled käes ei huvita ka keskerakonda pronksõdur.

Tõsi, SS-il olid rindeväeosad (Waffen-SS), mis pole võrreldavad n.ö tavalise SS-iga. Samuti olid NKVD-l, GPU-l ja KGB-l omad üksused, millel pole midagi ühist nende kurjade tegudega, mida neile asutistele süüks pannakse. Ometi suhtutakse viimastes töötanuisse ühtviisi sandisti. Kuigi enkavedeelased olid ka lihtsalt tuletõrjujad, kellel helesinine vormimüts. Ja nüüd peetakse Eestis õigeks, kui nendes asutustes töötanud koristajaid ja kütjaid võrdsustatakse kõige kurjakuulutavamate tegelastega. Samasugust õiglast ja mõistvat suhtumist, mida meil nüüd nõutakse Eesti Leegionis sõdinute ja metsavendade suhtes, tuleb üles näidata ka punaarmeelastest kõneldes. Eriti kui nad kuulusid Eesti Korpusesse. Sõjast möödunud rohkem kui 60 aastat kohustavad elusolijaid selleks.

27. veebruari Eesti Päevalehes ilmus lavastaja Merle Karusoo kirjutis "Lilled pronksist sõdurile", millega peaksid tutvuma kõik, kes Pronkssõduri suhtes nii vaenulikkust kui ka mõistvust tunnevad. Karusool on muu seas öeldud: Praeguste eestimaalaste rännuteed Eestisse algasid Gulagi arhipelaagist. Kas vaarvanemad olid poliitilised või kriminaalid, vangid või vangivalvurid, polegi nii tähtis. Vanavanemad olid igatahes juba Suure Isamaasõja kangelased. Nendest alandatute ja solvatute poegadest said Suure Isamaasõja kangelased. Suure Isamaasõja sangarid olid NL-i pantvangid. Pantvangi sündroomi aga iseloomustab see, et ohvrid lähevad üle terroristide poolele; vägistatu hakkab vägistajale õigustusi otsima. Meie rahva hulgas on mitmeid, kes võiksid selle kohta tunnistust anda: küüditatud lapsed, kes pidid alguses kohanema näiteks Siberi või Kasahstani võõras keele- ja kultuurikeskkonnas; siis aga siin, Eestimaale tagasi jõudnuna või tooduna. Me oleme vähe rääkinud neist, kelle jaoks tagasitee oli traagiline lahtirebimine sellest, mida oldi juba harjutud pidama koduks. Paljud keeldusid tulemast, paljud põgenesid arhipelaagi tagasi, paljudest said NL-i ohvitserid ja nad suunati elama teistesse liiduvabariikidesse. Nüüdseks on neist saanud venelased. Paljud vajasid ja mõned vajavad praegugi psühhiaatrite abi. Just niisuguse saatusega oli suur hulk Suure Isamaasõja sõdureid. Milline motivatsioon võiski olla meestel, kelle ukrainlastest, soomlastest, sakslastest vanemad küüditati näiteks Ukrainast, Ingerimaalt, Volgamaalt Siberisse ja kelle perelt olid ära võetud kõik maad ja majad? See on Suure Isamaasõja kangelaste lugu. Ja pole vaja kahelda, et nad olid kangelased. Jah, nad tapsid tsiviilelanikke, röövisid, purustasid, vägistasid mehi, naisi, lapsi ja loomi, aga see oli sõda ja sõda ongi niisugune. Sõjas on ainult omad ja võõrad, ja võõraste suhtes ei ole kunagi kehtinud mingidki reeglid, ükskõik mis konventsioone me selle kohta rahuajal sõlmime. Kes tahab sõduri üle kohut mõista, peab enne sõtta saadetama. Sõjas pead sa tulistama esimesena. Sõda liidab mehi rohkem kui miski muu ja miski muu ei saa enam kunagi nii oluliseks kui see liit. Sest sinu elu on su kaaslase kätes. Ja meest, kelle kätes on su elu, ei kritiseerita. Kes korrakski milleski kahtles, jäi sinnasamasse maad väetama, kus see kahtlus tekkis. Sõjast enesest sai selle rändrahva identiteet. Selle valgusel peaks olema arusaadav, miks Vene Föderatsiooni noorteorganisatsiooni "Naði" liikmed identifitseerivad end Suure Isamaasõja komissaridega. Muud enesemääratlust nii suurel ja segipekstud ühiskonnal olla ei saagi. Kõiges muus on nad liiga erinevad ja neid on liiga palju. Identiteet ei ole midagi sellist, mida võib valutult võtta või jätta. Me vajame juuri, et püsida, et mitte tühjusse variseda, et mitte meelemõistust kaotada. Kuidas noortele venelastele selgeks teha, et Eesti pole nende kodumaa? Siin on nad sündinud, muud kodu pole neil olnud, seda maad nad armastavad, selle maa eest on nad valmis “sada surma surema”. Ärge selles viimases kahelge – nad on kaugelt patriootlikumad kui meie (s.t. eestlased) ise. Vanaisad sunniti sõdima, pojad õppisid õigustama, lapselapsed on skisofreenilises olukorras, sest nemad on meie pantvangid. Nad kardavad, et me võtame neilt nende ainsad pidemed: vene keele, tundmatu sõduri ja Eestimaa. Nad löövad käega ja vajuvad põhja, tõmmates meid kaasa, või lahkuvad lääne poole, et pääseda meist ja meie probleemidest. Vene Föderatsiooni nad tagasi ei taha. Kui meie maal peaks puhkema kodusõda, siis on see Eesti venelaste (kes väljaspool Eestit nimetavad end muide eestlasteks) sõda meie, põliseestlaste vastu. Eestimaa nimel! Mitte Vene Föderatsiooni nimel... Niimoodi näen olukorda mina, keskmine eestlane, kelle lähisugulaste hulgas on olnud Vene väkke mobiliseerituid, venelaste vastu võidelnuid, ka Velikije Luki all sakslaste poole üle põgenenuid; on metsavendi, on küüditatuid, on meelsusvange, on üle mere läinuid; ja kõigisse neisse surmadesse surnuid, mida tõi kaasa Molotovi-Ribbentropi pakt. Kui minu isa oleks hukkunud Suures Isamaasõjas, mis sest, et sõtta sunnituna, ja olgu või oma venna käe läbi, süütaksin minagi küünla leinava sõduri jalge ette. Iseasi, kas ma teeksin seda 9. mail. Ja kui te minult selle võimaluse ära võtaksite, tunneksin ma ennast väljatõugatuna. Paariana. Ma tunneksin ennast SÜÜDI, mõistmata, milles seisneb süü.

KUULE SINA NB OLULINE ARTIKKEL.Jääb tunne ,et seda ei ole küll kaine inimene kirjutanud. Juba alguses ,Kas Sinu arvates küüditatuid eestlasi aeti vägisi eestisse tagasi?? Ja mõned põgenesid uuesti arhipelaagi tagasi . Põgenesid tagasi vangilaagri??. Kuule maga ennast kaineks, enne kui sellist möla kirjutad. Eestlased tulid kasvõi jala tagasi Eestisse. Edasi Sina õigustad siin vene sõdurite tapmisi, vägistamisi, põletamisi. See pidavat Sinu arust olema normaalne. See näitab ,et Sa ise vajad psühhatri abi.Kunagi ei saa olla normaalne naiste ja laste tapmised ja vägistamised. Ja siin oli maailma rahvaste hulgas küll venelased esikohal. Ma jälestan selliseid sõdureid , milliseid Sina pead normaalseks. Ma ei usugi ,et oled eestlane ,oled eestikeele äraõppinud venelane. Kelle psühhika on täielikult väärastunud. Venelastel ,kes ei õpi ära Eesti keelt ja tõelist ajalugu. Nende koht on oma kodumaal-- Venemaal. Eestlaste jaoks on sellised alati okupandid.Keegi ei kutsunud teie esivanemaid Eestisse, nad tulid koos punaarmeega. Ja Sina artikli autor julged ennast veel nimetada --" keskmiseks eestlaseks " - jama eestlane ei räägi kunagi nii nõmetat juttu. Ja ikka veel ajab mind marru Sinu lause . Punaarmeelased olid kangelased , mis sest ,et nad tapsid ja vägistasid. Vat just sellise mõtteviisi pärast vihkavad kõik rahvad kellel on ainult kokkupuuteid venelastega , venelasi. Ja õieti teevad. Kas julged õelda ,et ka praegu pole venelane tsetseenias okupant. ???

Kas on vaja küünalt süüdata tingimata Tõnismäel? Kas ei oleks rahulikum ja pingevabam süüdata küünal leinava sõduri jalge ees MAARJAMÄE MEMORIAALS?

To NB -Oluline artikkel. Pole hulgal ajal nii mõtetud jama lugenud ,ja vene mõrtsukaid punaarmeelasi õigustavat kommentaari. Kas Sa ise ei vaja äkki psühhatri juures ravi. Oled haige inimene. Ja sellisele võib isegi kaasa tunda.Ma päris tõsiselt soovitan Sind pöörduda arsti poole. Ükski normaalne inimene midagi sellist kirjutada ei saa.

reageering kokkuvõtvale väljavõttele teatripedagoogi ja inimeste sotsiaalkäitumise uurija Merle Karusoo kirjutisest Eesti Päevalehes. See näitab, et eesti rahva vaimse tervisega on midagi tõepoolest rängalt lahti - valla on pääsnud mingi meeletu ja mõttetu vaenutsemine ja vägivallaigatsus. Kas tõesti on asi selles, et viimasest sõjast on palju aega möödas, taasiseseisvumine saadi veretult, elu veereb suhteliselt rahulikult. Millest muust selline eriline kihk kodusõda esile kutsuda?