Kas ei ole mitte nii, et saksamaa on teatanud, et loeb kõik sellised ümberasumisega seotud kaotused ja hüvitamised lõpetatuks ja ei tunnista enam mingite selliste täiendavate nõudmiste olemasolu? Miks ometi peab Eesti kes oli kahekordselt okupeeritud ja rüüstatud kõigile peale oma vaesema osa põlisrahva midagi andma?

See on jah tore, et vastikud kiskajd Leedu, Poola ja Tsehhi kiskusid pisikese õnnetu vaese Saksamaa tükkideks ega taha nüüd õiglusest enam midagi teada! Õnneks ometi suurepärane eeskujulik Euroopa tiiger Eesti tuleb baltisakslastele vastu ja tahab neile kinkida terve oma riigi - aga näe, kahjuks sakslased ei taha, ütlevad, et kõik nõuded seoses ümberasujatega on nende poolt lõpetatud.
Aga Eesti muudkui topib ja topib, ja omad elanikud pagevad riigist, vaesuvad ja surevad, ning 100000 on jäänd sündmata. Tööpuudus kah jube... Aga kingime vähemalt majad ära! Neid meil ju veel on.
Palju õnne.

to Mats 2011-02-19 19:49:01
Aga sellepärast, et on eestlasi, kes loodavad ka selle pealt teenida!

Saksamaal hakati sama õhinaga erastama, aga Saksa Riigikohus tegi kiiresti oma keelava otsuse.
See- eest oli Eestis erastamiskonsultandiks sakslane Dr. Schmidt, kes oma kodumaal ei saanud selliseid reforme soovitada!!!

Vastavalt 1940. aastal kehtinud Balti Eraõiguse järgi pärandasid kunagised omanikud oma pärijatele võõrandamatu kohustuse maksta oma võlad. Selles osas Balti Eraõigust ei tunnistata, kuid juhtudel, kus see vastab endiste omanike huvidele, Balti Eraõigust rakendatakse.

http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/georg-meri-elu-leping.d?id=27692695
Georg Meri elu NKVD küüsis päästsid 1940. aastal Saksamaale ümberasujate varandust puudutavad lepped. Baltisakslaste varanduste eest seisis ka Lennart Meri.

http://www.pealinn.ee/index.php?pid=120&lang=5&nid=6081
Baltisakslaste ümberasumise varjus kihutati paljud poolakad välja oma kodudest, et anda need ümberasujatele kompensatsiooniks kodumaale jäänud varade eest.

Saksamaa kantsler 2004. aasta 1. augustil:
Teise maailmasõjaga seotud varaküsimused ei ole meie maade valitsustele Saksamaa-Poola suhetes enam mingiks arutlusteemaks. Liitvabariigi valitsus ega ka ükski teine tõsiselt võetav poliitiline jõud Saksamaal ei toeta individuaalseid nõudeid, kui neid siiski peaks esitatama. Selle seisukoha esitab Liitvabariigi valitsus ka kõigile rahvusvahelistele kohtutele.
Kui Eesti tagastaks baltisakslastele vara, oleks tegu esimese, pretsedenti loova juhtumiga pärast Teist maailmasõda, kus sakslastele tagastatakse vara teiste riikide territooriumitel või kompenseeritakse teiste riikide poolt.
Sakslaste nõuete edu Eestis erinevalt Poolast on seotud riigi nõrkuse ja korruptsiooniga. Teenisid ju "tagastajad" eeldatavasti ka sellelt teolt nii mõndagi, miks muidu mindi seadusevastasele ja rahvusvaheliselt ohtlikule avantüürile.

Kui võtaks ja uuriks mis ajaloos tegelikult toimus ja mis olid need teod mida Tsehhid ja Poolakad pidid taluma ja mida nad sakslastele andeks anda ei suutnud. Mäletatavasti oli Sudeetia ühendamine Suur-Saksamaaga Hitleri "viimane nõue" ja "kindel lubadus" Chamberlinele, pärast mida tal ei pidanud Euroopas enam mitte mingeid territorjaalseid pretensioone olema. Mis tegelikult järgnes?

to Vana hunt 2011-02-20 21:24:43
1938. aasta Müncheni sobinguga said oma osa Tšehhoslovakkiast ka Poola ja Ungari.
Kiideti heaks ka Austria Anschluss.
Aga 1939. aasta 1. septembril tungisid Poola Saksamaa ja Slovakkia. Viimane võttis tagasi Müncheni sobinguga kaotatud alad.

Konverentsil jäi selle sakste varaga seoses kõlama veel üks väga tõsine üldine mure. Nimelt see, et me täna, siin ja praegu, ei tea mida ja kuidas me tohime Euroopas rääkida !? Me justkui oleme Euroopas kus ja justkui võime rääkida kõigest. Samas on meil teemad millest oleks parem kui me ei räägiks!

Saksamaale ümberasujad pole ORAS § 6 mõistes omandireformi subjektid.
Eesti riigil ei lasu kohustust vabatahtlikult 1939. ja 1941.aastal Saksamaale lepingute alusel lahkunud isikute suhtes.
Nõukogude Liit tegi suuri makseid Saksamaale 1941. aastal kompenseerimaks Saksamaale lahkunutele vara. Saksamaa Liitvabariigi juhtivad riigitegelased on korduvalt rõhutanud oma ametlikes kirjades, et neil ei ole Eesti Vabariigi vastu mingeid varalisi nõudmisi.
Sõja alustajatena kaotasid nad sõja ja igasugused varalised nõudmised tollest perioodist on lootusetult aegunud.
Küll aga need isikud ja nende pärijad, kes on mitu korda eri riikidest saanud kompensatsiooni, on kohustatud Saksa riigile raha tagastama.
Kuna sakslase silm on selgem ja mälu on pikem, siis kahjustavad eestlased end rahvana Euroopa silmis pikemaks ajaks. Euroopa rahvad on arvestanud, et iga rahvas käitub mõõdukalt omakasupüüdlikult. Kui aga mõni rahvas käitub mõõdutult omakahjupüüdlikult, siis.....

Raepress, Delfi, Kn, 16. juuni 2010

12. juunil avaldas Delfi Raepressi uudise, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjon võttis vastu otsuse, millega jäeti rahuldamata taotlus Kaupmehe tänav 10 hoonete ja maa tagastamiseks põhjusel, et vara endisele omanikule on Saksamaa Liitvabariik juba maksnud kompensatsiooni. Delfi sõnul lähtus komisjon seadusesättest, mille järgi ei ole õigust nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist osas, mis on juba varem tagastatud või kompenseeritud.

Otsuse vastuvõtmisel tugines komisjon Tallinna linnavaraameti ja õigusajaloolase Peeter Järvelaidi (Keskerakond) poolt Saksamaa arhiividest kogutud dokumentidele, mis kinnitavad, et vara endine omanik taotles ning talle maksti kompensatsiooni Eestisse maha jäänud vara eest. Kui varade omanik sai Saksamaal kompensatsiooni Eestisse jäänud varade eest, siis arhiivid näitavad veel, et praegu Eestis varade tagastamist nõudvad pärijad loobusid omal ajal pärimisõigusest, sest ei soovinud võtta üle pärandaja võlgu.

http://www.baltische-rundschau.eu/2011/02/21/parlamentswahlen-in-estland-politischer-zirkus-par-excellence/
Valimised Eestis kui tsirkus.

http://www.pealinn.ee/index.php?pid=111&lang=5&nid=10202

Linn on seisukohal, et vabariigi valitsuse korraldus maja tagastada on õigusvastane, sest kuni 1940. aastani tegutsenud Tallinna Mustpeade vennaskond pole vara tagastamise avaldust kunagi esitanudki. Taotluse esitas hoopiski 1961. aastal Saksamaal registreeritud poolsalajane organisatsioon Bruderschaft der Schwarzenhäupter aus Reval e.V, millel pole juriidiliselt võttes endiste mustpeadega midagi pistmist. Ka kohus on juba kord otsustanud, et antud organisatsioonil pole õigust vara tagasi saada.
«Tallinna linn on avaliku võimuna omanikuks kindlasti palju usaldusväärsem kui tundmatu 1961. aastal registreeritud MTÜ,» ütles Lello. «Avalik võim saab tegutseda ainult avalikes huvides ja tema tegevus on alati avalikult kontrollitav. MTÜ tegevus lähtub aga vaid oma liikmeskonna otsustest ja tahtest ning sellest tahtest sõltuks ka Mustpeade maja edasine kasutamine.»
2006. aastal andis riik Mustpeade maja Tallinna omandisse, et linn kasutaks seda kultuuri jaoks ja esitaks riigile ühtlasi taotluse jätta kinnistu olulise kultuuriobjektina tagastamata. Nii on linn ka toiminud, kandes kinnistuga seotud ülalpidamiskulud. Nüüd aga on võetud hoopiski teine suund ja riik otsustas 28. juunil maja isehakanud omanikele tagastada. Linn vaidlustas otsuse halduskohtus.
Lähtudes avalikust huvist on riigil seaduslik õigus jätta Mustpeade maja tagastamata, kui riik seda ainult tahab.
1961. aastal Saksamaal registreeritud poolsalajasel organisatsioonil Bruderschaft der Schwarzenhäupter aus Reval, kes maja endale taotleb, pole järjepidevuse alusel sõjaeelse Mustpeade vennaskonnaga midagi pistmist.
Vennaskonna nimelised juriidilised isikud ei ole ühiskondlikud organisatsioonid, keda saaks üldse omandireformi subjektiks tunnistada.
Tallinn on omalt poolt pakkunud välja võimaluse, et mustpeadena esitlev ühing saab samuti võimaluse oma kultuuriüritusteks seda maja kasutada, kuid seda millegipärast ei soovita.