See on igati teretulnud, et Kesknädal meenutab eestlaste kallal minevikus läbi viidud hirmutegusid. Imelik on aga see, et need meenutused on miskipärast mõjutatud päevapoliitikast. Peale Lihula samba eemaldamist hakkas Kesknädal äkitselt esile tõstma Saksa poolel sõdinuid ja kommunistide kuritegusid. See on loomulikult tore, et pühendatakse pikk artikkel Saaremaa massimõrva 63. aastapäevale (mis sest, et ei ole ümmargune juubel). Mina aga tahaks teada seda, misk ei mälestanud Kesknädal käesoleva aasta märtsis peaaegu sõnakestki 1949. aasta märtsiküüditamise 55. aastapäeva puhul, kuigi see kuritegu oli oma ulatuselt ja tähenduselt sada korda suurem kui Saaremaa 1941. aasta veretöö? Selle asemel ilmutas Kesknädal tollal ridamisi lugejakirju, mis tembeldasid kõiki metsavendi bandiitideks ja mõrvariteks (ja seejuures sai kottida loomulikult Mart Laari; seesama Laar on aga teinud väga palju nende kuritööde paljastamiseks, millest nüüd ka Kesknädal äkki on hakanud rääkima). Ma miskipärast usun, et kui valitsus peaks ühel päeval laskma eemdalda Tõnismäe pronkssõduri, hakkaks Keskerakond oma vene valijatele meeldimiseks taas fašiste, metsavendadest bandiite vihkama ja fašistide kohutavaid kuritegusid meenutama. On nii?

Kui ei tea, siis ei maksaks nii kategooriliselt ja tendentslikult õiendada. Märtsi- ja juuniküüditamistest on Kesknädal kirjutanud nii 2002. kui 2003. aastal. Midagi uut pole enam ju lisada.Ent Kesknädal on lisaks kirjutanud ka Soome Talvesõjast. Metsavendadest kujunes Kesknädalas diskussioon. Kirjutati nii ühelt kui teiselt poolt ja erinevaid tõlgitsusi. Jumal hoidku meid nõukoguliku elu eest, kus kõik pidid mõtlema ühteviisi. Aga Kuressaare veretööde kohta (veel oli seal pikemalt ka teistest Saaremaa veretöödest) pakkusin ma sedasama artiklit julma sündmuse 55ndal aastapäeval ehk aastal 1996 ajakirjale Luup.Seal seda ei avaldatud. Nüüd jäi see lugu mulle näppu ja ilmus Kesknädalas. Ja just 22. septembril, vastukaaluks jauramisele Tallinna "vabastamisest pruunist katkust".Ja kommentaari kirjutajal soovitan kõiki oma "tulevikuennustusi" mitte uskuda. Soovitan olla parem ateist.Muuseas, mis puutub Laari uurimustesse, siis kadunud ajaloolane Evald Laasi, kes suutis kommunistidest ajaloolasi perestroika ajal ning taasiseseisvumise eel korralikult marru ajada, kinnitas mulle ja mitmetele oma sõpradele-tuttavatele, et Laar on metsavendlusestkokku kirjutanud päris palju luulusid ja kontrollimata seiku.Samal ajal rääkis Laasi vaimustunult sellest, et Leedus oli tõeline metsavendlus. Neil olid metsas vabariigi mundrites hästiorganiseeritud võitlejad oma kahuriväega ning Leedu partisanid suutsid ühtekokku hävitada diviisitäie NKVDlasi.Meil piirdus asi aga tsiviilpunaste ja nende pereliikmete tapmisega ja poodide rüüstamistega. Niipalju siis lõpetuseks Eesti metsavendlusest.Huvitav on siinjuures märkida, et mida enam aastaid möödub Eesti taasiseseisvumisest, siis seda enam tekkib lausa geomeetrilises progressioonis juurde julgeid vabadusvõitlejaid.

Nimetage asju ikka õigete nimedega.Millise nimega abielupaar seal piinas ja kuldhambaid välja kiskus?Kas mitte Burase?Mis roll´oli Moses Ogusel?