Samal ajal kui Niiles Kross lubab vene valijatele kolme riigikeelt potsatas minu kirjakasti Siim Kiisleri lendleht, kus ta teatab Nõmme valijatele, et tema võitleb selle eest, et vene koolid läheksid üle täielikule eesti keelele. Et teeme venelastest eestlased ja kaotame vene keele Tallinnas. Kas on veel kahepalgelisemat erakonda kui IRL.

Kahepalgelisemat hetkel ei tea. Küll on aga teada, et meie targa ja igiaegadest kirjaoskaja rahva hulgas on üksjagu selliseid, kes vabatahtlikult hääletavad sellist erakonda võimule, arvates, et teevad sellega inimkonnale head - osalevad selles võitluses vasakpoolsuse vastu, mille Ansip enda südamele ja hingele nii kalliks on kuulutanud.

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=2345
1957. aasta novembris jõudis kirjanik Jaan Krossi postkasti käsiposti teel saabunud kiri koolivennalt Westholmi Gümnaasiumist, Rootsis elavalt pagulaselt ajaloolaselt Rein Marandilt...

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=1975
VEKSA oli tegelikult KGB variorganisatsioon pagulaste järel luuramiseks ja pagulaskonna lõhestamiseks. VEKSA allus ka mingil määral üleliidulisele ühingule "Rodina" keskusega Moskvas.
VEKSA vahendas raudse eesriide taha loomeisikute delegatsioonides tihti ka Lennart Meri, Jaan Krossi jt.

artikli autor vist purjus peaga kirjutas selle tekti- mida teeb tema enda Batja ? Lasnamäel räägib ühte ja eesti inimestele teist.

Aga valage sitta palju tahate- kokkuvõttes olete oma margi ikka maha teinud jäädavalt. Ilmselt proua almusest artikli autor elada ei taha- see teda ka innustas- ta ju ka varsti töötu.

Kas teil venelase poolt okupeeritud eestis keelati hariduse omandamine oma emakeeles??

et me peaksime tänama anastjaid et nad lubasid meie enda riigis enda keeles koolis õppida.

Poliitproff- kuidas su enda kodumaal asjad on- kas näiteks itaalia keelne kogukond saab nõuda vene koolis itaakia keelset haridust jne ?

Omandireform näitas väga ilmekalt, et Nõukogude okupatsiooni Eestis ei olnudki!

Sõida õige seenele selle äratüütanud nutulauluga "omandireformist" mis oli mõnele tõesti ebamugav -kuid seadis jalule õigluse . Kellelt oli varandus ülekohtuselt röövitud sai selle tagasi ja Vene okupatsiooni on tunnustanud Eestis nüüd ka ÜRO

Vene okupatsiooni Eestis ei tunnista ainult Venemaa ja selle riigi siinsed tallalakkujad.

Omandireformi valdkonnas Eestis on Eesti Vabariik ise Eesti NSV ja Nõukogude Liidu õigusjärglane ja kogu kahju tuleb hüvitada eestlastel endil!

http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=5292&lang=est
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond soovib juhtida avalikkuse tähelepanu asjaolule, et erakond, kes reklaamib end valimistel loosungiga „ajame Eesti asja“ annab venekeelses meedias lubadusi jätkata Tallinnas praegust venekeelset asjaajamist. IRL-i Tallinna esinumber Eerik-Niiles Kross ütles intervjuust venekeelsele Postimehele (25.09.21013), et toetab Tallinna võimude suhtlemist kodanikega vene keeles ning kinnitas, et venekeelne haridus ei kao kuhugi.
Konservatiivne Rahvaerakond ei poolda ka Krossi poolt välja öeldud ideed muuta Tallinn kolmkeelseks ehk lisaks vene keelele panna eesti keelt lämmatama ka inglise keel.

Korterid Krossile, Ilvesele ja Peegile.

http://www.ohtuleht.ee/264769
Privaatne Toompea tänavasopp. Maja akendest avanevad hunnitud vaated Pelgulinnale ja Koplile. Tõeliselt suured korterid. Silmapaistvad omanikud, kes ostsid kogu selle ilu vaid 42 000 krooni eest.

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=183
Pikaro Krossist I
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=216
Pikaro Krossist II

http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=1660
Ameerika avarustest kurikaelu leida tundub olevat lihtsamast lihtsam. Eerik-Niiles Krossi kui Eesti Vabariigi hiljutise esiluuraja isamaalist palet ja EÜS-i sõpruskonda kaunistab kirev seltskond kurjategijaid.

http://www.ap3.ee/?PublicationId=0b242b39-eb5a-4e1a-bfb2-f003410dbd09
Ostud krediitkaardiga.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mis-mees-on-rahvusvaheliselt-tagaotsitav-eerik-niiles-kross.d?id=63773114

Kas tulevane võimalik linnapea näiteks USA viisat üldse saab?

A pexitegi tänulikud olema,kui te olex ca 50 aastat vene keeles haridust pidanud omandama,olexite veel poole lollimad kui te juba niigi olete....,eesti elatustase on venemaaga vørdväärne....te tainad pole selle 22a paigastki liikunud ja olete veel "uhked eesti üle"....

poliitproffile. Minu kirjakasti potsatas reffide reklaamiüllitis:"Parema Eesti nimel". Lubatakse kokku kõike roosat ja mannat ning kiidetakse oma pesakonda. Lõpus on veel pildid ilusast ja UHKEST peost, mis pidi näitama, kui hästi nemad Eestis elavad. Neil on hea elada lihtinimestelt seitse nahka koorides ja ikka pajatades kui hästi nad hoolitsevad inimeste (oma kamba) eest. Eks nad ole selle üle uhked.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/prokuratuur-toendid-ei-anna-alust-krossi-kahtlustamiseks.d?id=66938068&com=1&s=1&no=40

Kriminaal Krossi kelmused
19.10.2013 14:05
Krossi ei huvita tallinlaste heaolu, vaid tema võitleb Savisaarega, et pääseda teenitud kannuste abil riigikokku ja saada nii puutumatus, kui mõni tema hämar tegu peaks lagedale ilmuma.

Erik Niiles Kross on avalikus teenistuses ehk maksumaksja käest palka saades hakkama saanud mitme kahtlase teoga.

Näiteks astus ta oma pettunud eksnaise vastu tegevteenistuse lepinguga. Eerik-Niiles Kross kohtus oma endise naise Cynthia Babskiga Tallinnas 1988. aastal. Koos elama hakkasid särav ajakirjanik ja Eesti Washingtoni ministernõunik 1992. aastal. 1995 alguses sai Krossist peaminister Andres Tarandi julgeolekunõunik. Babski jäeti USA-sse. Kross läks Eestisse jõudes viima USA-s relvade smuugeldamise eest vangis istunud retsidivist Janek Klaisi kirja tema elukaaslasele Terje Taalile. Selle tulemusena sai Terje Taalist Terje Kross. Cynthia Babski aga solvus ja hakkas Krossilt tagasi nõudma raha, mis ta oli andnud Krossile korteri remondiks.

1998. aasta aprillis rahuldas Tallinna linnakohus osaliselt Babski hagi Krossi vastu.

Ameti abil kohtuotsusest kõrvale

Kross aga ei kavatsenudki maksta ja kasutas naise vastu tegevteenistuslepingut. Kross läbis 1997. aastal reservohvitseride täienduskursuse kaitseväe lahingukoolis ning talle anti Vabariigi Presidendi 18. juuni 1997. aasta käskkirjaga nr 18 lipniku auaste.

Tänaseni ei ole avalikkusele näidatud Johannes Kerdi käskkirja Krossi kui ohvitseri väeosa ja ametikohustuste määramise kohta, kuigi Kert on sellise käskkirja allkirjastanud.

Krossi ja tema endise elukaaslase Babski kohtuvaidlus raha üle oli kestnud selleks ajaks juba neli aastat. Sügisel 1999 tegi Kross linnakohtu täitevosakonnale kohtuotsuse peatamise taotluse, viidates oma kehtivale tegevteenistuse lepingule.

Eesti seaduste järgi ei saa tegevteenistuses oleva sõjaväelase vastu varalist nõuet pöörata, nii tahtis Kross pääseda lepingu abil Babskile raha maksmisest. Tegemist on otsese korruptsiooniskeemiga, kus kõrge riigiametnik Kross kasutas kaitseväe juhatajat ära oma kohustuste täitmisest kõrvalehoidmiseks.

Lepingud Krossile kasulikuks

Juriidilises mõttes käitus Kross aga lausa saatanliku osavusega, sest ta oli 1999. aasta veebruaris Riigikantselei koordinatsioonibüroo direktori ametikohal. Avalikus teenistuses seega!

Avaliku teenistuse seaduse kohaselt vabastatakse ametist ametnik, kes on nimetatud riigiteenistuses teisele ametikohale. Antud juhul kirjutas härra Kross avalduse tegevteenistuse lepingu sõlmimiseks koordinatsioonibüroo direktori ametikohal oleku ajal.

Seega oleks Kross tulnud koordinatsioonibüroo direktori ametikohalt vabastada. Kuid ennast sageli seadustest kõrgemal olevaks jumalikuks olevuseks pidav Eerik-Niiles ei mõelnudki luurejuhi kohalt lahkuda.

Kerdi asemel kaitseväe juhataja kohusetäitjaks nimetatud Urmas Roosimägi käskis lepingu Krossiga lõpetada. Kross taotles väidetavalt kahel korral lepingu pikendamist, kuid Roosimägi jäi endale kindlaks ja leping lõpetati kuupäevaga 31. detsember 1999.

Eesti julgeoleku koordinatsioonidirektori ametikohta on avalikkuses ekslikult peetud luurejuhi ametikohaks. Tegelikult ei ole see positsioon võrreldav isegi mitte riigiameti juhi ametikohaga. Ka Krossi roll oli sisuliselt mängida postkasti ja vahendada eriteenistuste infot peaministrile ning koordineerida julgeolekuasutuste info liikumist.

Kerdi kaardivägi

Kross aga lendas kõrgelt ning oli juba siis harjunud oma võimu isiklikes huvides ära kasutama. Avalikkus teab vaid ühte piinlikku juhtumit, kus telefoniõigust kasutanud Kross nõudis admiral Kõutsilt kriminaal-se minevikuga Itaalia «ärimehe» Giovanni Sposato üle piiri lubamist. Kuid see on vaid üks juhtum.

Sarnane skeem – mina olen jumal ja teie teete, mida mina ütlen – jookseb läbi kõikidest Krossi tegudest, vempudest ja tempudest.

SOG on lühend sõnadest spetsiaalsete operatsioonide grupp. Eesti esimese eriüksuse asutaja ja juht oli nooremleitnant Andrei Ambos, mees, kes tõi Eestisse ka iidse võitluskunsti ju-jutsu.

SOG jõudis tegutseda neli aastat ja grupi tegevus lõpetati juunis 1999. Põhjuseks grupi ühe juhi Indrek Holmi relvastatud röövi katse, mille käigus Holm oma kaaslastelt kogemata kuuli pähe sai ja koomasse langes. Ambos oli sel ajal USA-s väljaõppel. Eriüksus tegutses kaitseväe juhataja Johannes Kerdi otsealluvuses. Irvhambad nimetasid kümneliikmelist SOG-i ka Kerdi kaardiväeks.

Muide, politsei kahtlustas kurjakateks muutunud eriüksuslasi veel mitmes äärmiselt professionaalselt sooritatud kuriteos, kuid tõestada ei suudetud mitte kui midagi.

Isiklik löögiüksus?

Kuid räägitakse ka salajasest grupist tingnimetusega SOG-2. SOG tegevus ei oleks ilmselt kunagi avalikuks tulnud, kui poleks olnud seda õnnetut relvastatud röövi. SOG-2 aga on seniajani saladuseks jäänud. Ning väidetavalt komplekteeris SOG-2 grupi just Eerik-Niiles Kross. Ehk siis just see võib olla peamine põhjus, miks oli tal vaja tegevteenistuse lepingut ja miks ta oli vastu selle ennetähtaegsele lõpetamisele.

Kross kasutas uue eriüksuse komplekteerimisel juba tuntud põhimõtteid: eriüksuse liikmed olid hajutatud eri väeosade vahel. Avalikkus teab, et kui luurekoordinaator Kross sai ajutiselt riigisekretäri kohusetäitjaks, allkirjastas ta määruse eraldada tema kasutuses oleva riigisuvila remondiks 400 000 krooni.

Juba siis tekkis poliitikutel küsimus, kas luurejuht ikka tohib sattuda tavastruktuuri juhiks ja millised peaksid olema järelevalvemehhanismid julgeolekuga seotud ametikohtade üle?

Igatahes lõpetati juunis 1999 SOG-1 tegevus ja on väheusutav, et eriüksuse osas tekkis vaakum.

On täesti reaalne, et samadest põhimõtetest lähtudes hakati looma uut gruppi, mis mõeldud nii meie saatkondade kaitseks välismaal kui ka riigijuhtide julgeoleku tagamiseks kriisiolukorras. Kuna aga riiki valitsev seltskond ei usaldanud kaitseväe kohusetäitjaks määratud Urmas Roosimägi, siis komplekteeris Kross uue eriüksuse Teabeameti hõlma all.

Firmadelt väljapressimine

Pärast koordinatsioonidirektori kohalt vabastamist püüdis Kross pääseda tööle Teabeametisse.

Ka jäi Kross peale ametist vabastamist endiselt valitsuse moodustatud nn asjatundjate komisjoni, välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalastele ja nende perekonnaliikmetele elamislubade andmise komisjoni esimeheks ja säilitas riigisaladusega tegelemise loa. Ehk siis kaotas küll koha, kuid säilitas privileegid.

SOG-ist oli alles jäänud täiskomplektne relvastus ja lisaks sellele ka erivahendid, mis muu hulgas võimaldasid telefone pealt kuulata.

Kokkuvõttes kaldus ka SOG-2 väidetavalt kuritegelikule teele, sest mängureeglid puudusid ja salastatuse kõrgem aste võimaldas lisaraha teenida näiteks ka väljapressimistega. Firmade ülevõtmise katsed ja ärimeeste šantažeerimine viis selleni, et eriüksus saadeti laiali ja peaminister Laar oli sunnitud Eerik-Niiles Krossi oma ametist vabastama. Kuna asi on karistusseadustiku tähenduses aegunud ning ükski toona Krossi sihtmärgiks sattunud ärimees oma nime all avalikkuse ette tulla ei soovi, siis pole võimalik kogu skeemi pikemalt lahti harutada.

Kuid fakt on see, et riigi krediitkaardiga isiklike ostude eest tasumine nii Eestis, Helsingis kui ka Washingtonis oli nii-öelda otsustav ajend, mis ei lubanud peaminister Laaril oma vana sõpra ja võitluskaaslast rohkem kaitsta. Avalikkuse eest varjatult oli karistamatust ja seaduslikkuse piirimail balansseerimist nautinud Kross hakkama saanud veel nii mõnegi pahateoga.

Küsimuseks jääb, millel põhines Krossi veendumus, et ta saab tööd teabeteenistuses (tänases Teabeametis), ja miks ta seda ikkagi ei saanud?

Ajalugu on näidanud, et Kross on kõikidel riiklikel ametikohtadel tegelenud võimuliialdusega ning lähtunud sellest, mis talle kasulik. Tänase Eesti riigistruktuurides Krossile enam kohta ei leidu, sest tema kunagised patroonid on kaotanud oma mõjujõu ja positsioonid.