Saksamaad siin artiklis näitena tuua on vale, sest Saksamaal noored selle vanuses ei olegi tööl veel. Saksamaal köik noored peale tavalise kooli löpetamist ( Hauptschule - Realschule 9 vöi 10 aastat ) lähevad öpipoisteks, sest ainult kutsega töölisel on vöimalus leida töökoht peale kooli. Gümnaasiumiöpilased lähevad köik ülikooli (teistest koolidest ei pääse need öpilased enam kunagi ülikooli). Öpipoiisiaeg kestab söltuvalt erialast 3-4 aastat ja seetöttu on ka töötute arv selles vanuseklassis väga madal - ainult need kes öpipoisikohta ei saa - ka siin on tugev konkurs jäävad siis töötutena ootama järgmise aasta öpipoiste kohti, vöi pannakse veel üheks aastaks kooli tagasi, nn. lisaaastele. Öpipoisid lisaks toööle ettevöttes vöi peremehe pool peavad käima osa ajast kutsekoolis - see toimub automaatselt - ja saavad peremehe käest kindlat vastvale erialale määratud kuutasu, mis kasvab igal öpiaastal. See köik ongi selle vähese töötuse kasvu taga - lihtsalt koguarv ei muutu - kes löpetavad öpipoisiaastad ja jäävad töötuks on peaaegu sama suur igal aastal.

Mida rohkem on Eestis noori töötuid, seda rohkem on meil järjepidevust EWga, mis on väärtus omaette!