Meenutagem majandusministeeriumi juhtinud Mõõdukate ( Sotside) erakonda kuulunud Mihkel Pärnoja, kelle saamatu ja isegi kuritahtliku tehingu tulemusel tabas Mustamäe paljusid ühiselamuelanikke tõeline katastroof. Ebaseadusliku tehinguga tekitati suur hulk kodutuid inimesi. Selle ministri hilisema ja ebaõnnestunud umbusaldamise ajal Riigikogus teatasid nüüdsed sotsiaaldemokraadid, et usaldavad oma jüngrit. Ent see tehing oli riigile ääretult kahjulik. Viis Mustamäe maja, kus oli 847 korterit, milles elas kokku üle 1000 elaniku, müüdi 10 miljoniga. Ühe korteri hinnaks kujunes seega 10 652 krooni. Praegu aga müüb uusomanik taoliseid kortereid juba kuni 400 000 krooni tükk.
Elanikel erastada ei lastud! Erastas Poskatðovile kuulunud firma Fennovara, mis nüüd kannab nimetust Capital kinnisvara.
Asjal on ka teine pool.
Nimelt pakkus riik neid maju Tallinna linnale nö. bilansist bilanssi. Linn aga keeldus, seades eeltingimuseks nende majade kap. remondi.

Hüvitusfondi ajalugu on kriminaalasjadest kirju nagu rosinasai.
Sundüürnikele korterite ehitamiseks mõeldud Hüvitusfondi rahaga (summad märksa suuremad kui SEC-i süüdistuses) kaeti börsisullerdaja Ühispanga hiigelkahjud.

www.transparency.ee/?s=244
Sõpruskonna õnnelik tehing

Privaatne Toompea tänavasopp. Maja akendest avanevad hunnitud vaated Pelgulinnale ja Koplile. Tõeliselt suured korterid. Silmapaistvad omanikud, kes ostsid kogu selle ilu vaid 42 000 krooni eest.

17 aasta jooksul on kohalikud omavalitsused jõuetuna üritanud lahendada tuhandete sundüürnike põhjendatud nõuet uuele elamispinnale, mida võimaldavad nii omandireformiseadus (1991), erastamise seadus (1993) kui ka elamuseadus (199…). Kuid seaduste täitmiseks pole riigikogu kohalikele omavalitsustele seni raha eraldanud.
Peab kahjuks ütlema, et kohalikud omavalitsused pole täie otsustavusega seda raha riigilt ka nõudnud.
Viimati näiteks eraldas Mart Siimanni valitsus 1998. aastal 1999. riigieelarvesse 130 miljonit krooni munitsipaalelamute ehituse käivitamiseks.
1999. aastal võimule tulnud Mõõdukate, Isamaaliidu ja Reformierakonna koalitsioon aga kõrvaldas selle raha lisaeelarvega, kuigi see on vastuolus seadusest tulenevate nõuetega.
Väiksemad omavalitsused, kus probleem ei olnud suur seoses sundüürnike väikese arvu ja madalate kinnisvarahindade tõttu, on probleemid enamvähem lahendanud.
Suuri investeeringuid nõudvaid lahendusi ootavad aga linnad: esmajoones Tallinn ja Pärnu, aga ka Kuressaare, Võru, Viljandi, Elva jt.

"Sõna sekka" paneb tõesti segast. Meile on kasulik olnud mistahes välisraha sissevool ja iga jõuka inimese siia elama asumine. Ainult Venemaa ja vene šovinistid kartsid pagulaste eestisse naasmist. Sundüürnike õnnetusega pole väliseestlastel mingit tegemist. EVP-dega ja erastamisega on sundüüriteema tõesti seotud, kuid EVP-dega erastamise põhjenduseks toodi just kodueestlaste kaitse väliskapitali ja maffia eest. Tegelikult võimaldasid EVP-d ja erastamine soodushinnaga sadadel tuhandetel välismaalastel Eestis kanda kinnitada ja tegid võimalikuks korteritehingud, mis meelitasid siia kurjategijaid kogu maailmast. Igasugused soodustused tõmbavad organiseeritud kuritegevust ligi nagu veri haisid. Ükskõik millises maailma nurgas mistahes õnnetuse järel tiirleb abiprogrammide ümber raisakotkaste parvena organiseeritud kuritegevus. Sundüürnikud Eestis pole mingi erand, kui nad kord juba tekkisid siis tekkis ka võimalus nende abil kõikvõimalikku kasu saada - nii poliitilist kui majanduslikku. K-korteritehingud ja munitipaalelamute ehitus on selle tõestuseks.

to huviline : kliki www.kava.ee sealt saab kõikide telekanalite kavad.

Linnades, kus kinnisvara hind on kõrge, nagu Tallinn ja Pärnu, oli linnavavolikogudel suurepäraselt võimalik nende valdusesse ja käsutusse jäetud hooneid ja maad kasutada sundüürnike probleemi lahendamiseks. Kas seda oleks tulnud teha natuuras jagamise või turuhinnaga müümise ja raha kogumisega ning selle omakorda kolimistoetustena väljajagamisega, on teisejärguline. Omavalitsustegelased on sundüürnikest sama hoolimatult mööda vaadanud kui Riigikogu liikmed. Linnapeade hädaldamine, et raha pole ja maa on riigi oma, oli puhas demagoogia. Raha polnud vajagi, sest hooned ja rajatised on samuti vara nagu rahagi ja riigimaad sai hoonete ja rajatiste juurde eraldada "teenindamiseks vajaliku maana" just omavalitsus.

Ma ei kahtle põrmugi, et vabaturul on omad mängureeglid. Ja ma ei kahtle põrmugi, et kõigile neile kes välis-eestlasest Kanada onult maja näiteks Tallinas pärandduseks said see omandireform ja välismaalt tulnud manuliste osalus selles meeldib. Meenutageim, et just see nn. äärmuslik vabaturd ja Laari "sokiteraapia" lõi ühele isikute grupile siin erakordsed soodustused j a majanduslikud privileegid. Tuletageim meelde, et päris Omandireformi alguse ajal, oleks Rootsi ühe korraliku kuupalga eest saanud osta Lasnamäele 2-toalise korteri. see maksis toona 20 - 30 000 krooni. Kodu eestlase palk oli siis 700- 800 krooni pluss palju-palju töötatöölisi ja seega üldse maksujõuetuid. Kodu-eestlased ise ei tavatsenud ega osanud tolles magusas Laulva revolutsiooni ja vabaduse laineharjal üldse mitte kinnisvara hangeldamisest mõelda. Tuletageim meelde, et tol ajal oli enamusele eesti rahvast oluline vabadus, selle sõna kõige paremas tähenduses, ja ka vendlus oma Eesti vendade - eesti õdedega. Miks oleks pidanud aga valismaalt ja vabaduse ning kinnisvaraäriga harjunud ligitulijad loobuma kenast võimalusest lollidega äri teha ja sellest ilusast rahalist vaheltkasu lõigata. Ja just siin oleks riik pidanud oma keeldude ja käskudega oma kodust rahvast aitama ja laskma ka neil osa saada. kahjuks läks nii nagu tänaseks on läinud nendesamade sundüürnikega, ja väljast tulnutele imeodava hinna eest erastatud, suurtööanadjatega, nagu tubakavabrik Leek, Polümer, Tarbeklaas jne, jne.

Ma ei kahtle põrmugi, et vabaturul on omad mängureeglid. Ja ma ei kahtle põrmugi, et kõigile neile kes välis-eestlasest Kanada onult maja näiteks Tallinas pärandduseks said see omandireform ja välismaalt tulnud manuliste osalus selles meeldib. Meenutageim, et just see nn. äärmuslik vabaturd ja Laari "sokiteraapia" lõi ühele isikute grupile siin erakordsed soodustused j a majanduslikud privileegid. Tuletageim meelde, et päris Omandireformi alguse ajal, oleks Rootsi ühe korraliku kuupalga eest saanud osta Lasnamäele 2-toalise korteri. see maksis toona 20 - 30 000 krooni. Kodu eestlase palk oli siis 700- 800 krooni pluss palju-palju töötatöölisi ja seega üldse maksujõuetuid. Kodu-eestlased ise ei tavatsenud ega osanud tolles magusas Laulva revolutsiooni ja vabaduse laineharjal üldse mitte kinnisvara hangeldamisest mõelda. Tuletageim meelde, et tol ajal oli enamusele eesti rahvast oluline vabadus, selle sõna kõige paremas tähenduses, ja ka vendlus oma Eesti vendade - eesti õdedega. Miks oleks pidanud aga valismaalt ja vabaduse ning kinnisvaraäriga harjunud ligitulijad loobuma kenast võimalusest lollidega äri teha ja sellest ilusast rahalist vaheltkasu lõigata. Ja just siin oleks riik pidanud oma keeldude ja käskudega oma kodust rahvast aitama ja laskma ka neil osa saada. kahjuks läks nii nagu tänaseks on läinud nendesamade sundüürnikega, ja väljast tulnutele imeodava hinna eest erastatud, suurtööanadjatega, nagu tubakavabrik Leek, Polümer, Tarbeklaas jne, jne.

Tagantjärele teavad kõik, kui tulus olnuks siin midagi osta ja eriti oma kinnisvara müümata jätta. Kuid väliseestlased ostsid 1990 alguses siin väga vähe. Esiteks ei ole eesti pagulased enamasti mitte ärimehed ja teiseks oli maailmas küllalt palju tulusamaid ja turvalisemaid paiku, kuhu oma sääste paigutada. Eestlased soovisid siia peamiselt kodu, suvekodu või nn. külastuskorterit osta. Kui keegi kodueestlane tegi 1990-tel lolle otsuseid ja müüs oma maid ning ostis autosid, siis ei maksa selles väliseestlasi süüdistada. Mis puutub aga pagulaste naasmisesse, siis mida rikkam inimene siia kolis, seda kasulikum oli see meile. Omavalitsused terves maailmas püüavad meelitada jõukaid inimesi oma linna või valda, sest need on nii maksumaksjad kui tööandjad. Eesti riik ja omavalitsused ei ole siiani osanud seda meelitustööd eriti teha ja sellest on väga kahju. Vande väliseestlaste raha läheb täna Florida ja Hispaania meditsiinitöötajatele ning teenindajatele, kuid targema poliitika korral oleks see võinud ka siia tulla. Lõpuks veel paar sõna Laarist ja vabaturust. Laari omandireformis polnud midagi vabaturulist, see oli ju puhas jagamine, mis ei tekitanud mingit võistlust, töötahet ega töökogemust. Sellist omandireformi ei soovitanud ükski vabaturu ideoloog. Selline omandireform tõi tohutu varandusliku ebavõrdsuse ka Ukrainas ja Venemaal, kus mingit restitutsiooni ehk tagastamist ei toimunud. Õnneks tehti teised reformid Eestis targemini. Kuid nõukogude nomenklatuuri parimat stardipositsiooni ei osatud ka siin kõrvaldada.

Rahandusministeerium ( minister Tõnis Palts ) müüs 29.08.2003 Keila-Joal 47 suvilat ja 76 krunti 52,7 miljoni krooniga, mis on mitmeid kordi alla turuhinna.

to Vabaturg 13:27;
# Kuid väliseestlased ostsid 1990 alguses siin väga vähe. Esiteks ei ole eesti pagulased enamasti mitte ärimehed. Vande väliseestlaste raha läheb täna Florida ja Hispaania meditsiinitöötajatele ning teenindajatele, kuid targema poliitika korral oleks see võinud ka siia tulla#
Nõuka ajal räägiti, et välismaal on kõiki rikkad. Hiljem on selgunud, et on paljad kui püksinööp. Sina uneled endiselt, et on rikkad! Ei taha mina siia kedagi oma ülalpidamisele võtta. Aitab Ilvesestki.

#Omavalitsused terves maailmas püüavad meelitada jõukaid inimesi oma linna või valda, sest need on nii maksumaksjad kui tööandjad. Eesti riik ja omavalitsused ei ole siiani osanud seda meelitustööd eriti teha ja sellest on väga kahju.
Otse vastupidi: koloniaalmaadest lüüakse välismaalased välja! Eestimaa peab kuuluma eestlastele, mitte välismaalastele.

test

test

to Vabaturg
# kuid normaalse keskmise kodu saab Eestis ANDA igale elanikule#
Anda? Kodu ei antud isegi nõuka ajal, ehkki tänapäeva tatikad arvavad, et nõuka ajal kasutusel olnud väljend ’riigilt korterit saama’ tähendas korteri omanikuks saamist!

#Need üksikud sundüürnikud, kes soovivad suures majas koos endiste vangidega#
Millise valemi järgi endised vangid SUURTESSE KORTERMAJADESSE korteri ostavad?
Kogu maailmas ehitatakse suuri korterelamuid. Kas sa arvad, et neis elavad vaid endised vangid?

#Tänases Eestis aga üritab Keskerakond väita, et just nn. inimnäoline korruptsioon K-tehingute kujul#
Kas sul on ette näidata kohtuostus, et tegemist on korruptsiooniga?

#Keskerakond võitleb omanikeühiskonna tekke vastu#
Tohohh!? Tallinna „mägede“ (Mustamäe, Õismäe, Lasnamäe) majad on ju kõik erastatud. s.t nende elanikud on kõik korteriomanikud (mõni omanik on muidugi ka üürnikud võtnud).
Tallinna südalinn on ümbritsetud eramurajoonidega (Kadriorust Meriväljani & Muugani; Nõmmest Kloogani; jm.) Eestis on suhteliselt vähe inimesi, kes EI OLE korteri- või majaomanikud (Mitteomanikeks on sundüürnikud või noored).
Sina võitled raevukalt selle vastu, et omandireformi käigus tekitatud ülekohus (sundüürnike teke) heastatud saaks!

# Aga eestlased tahavad oma koduküsimust ise otsustada ja hädas olles soovivad vaid rahalist abi, mitte vallasandina kostile võtmist ega patriarhi armulikke k-kingitusi#
Ma ei saa aru, miks pean mina, linnakodanik, sinusugust rahaliselt aitama (ehk sinusugustele armulisi RAHALISI kingitusi tegema)!

to Vabaturg
#Eestis pole riik kedagi oma kodust välja visanud, kuid tegi selle rumaluse, et asus riigivara heldelt laiali jagama#
Kodu kaotasid need, kes juhtusid elama endistele omanikele TAGASTATUD elamispinnal.
Mis sa arvad, kust iseseisvunud Eesti riik vara sai? Tuleta endale meelde, et enamik sellest riigivarast loodi nõuka ajal nende inimeste kätega, kellele erastamisõigus anti. Mis on nendel, kes nõuka ajal tööd ei teinud (või tänastel tatikatel), ülepea erastamisasjus ütlemist!

#Tegelikult oli omavalitsustel alati võimalus jätta erastamata hoonete keldrid, pööningud, mitteeluruumid ja juurdeehitamise võimalused ning maaga kokkuhoidlikult ümber käia ning vaba maad sundüürnikele jätta#
Ah et sundüürnikud oleks tulnud panna ’keldritesse, pööningutele, mitteeluruumidesse ja juurdeehitustesse’? Nõuka ajal olid elamiskõlblikud pööningud ja keldrid elamispinnaks antud. Ja need erastati nende poolt, kes seal juba elasid.
Millise moraalse õigusega oleksid sina olemasolevad majaelanikud keldritest (panipaikadest) ilma jätnud? Ja millise moraalse õigusega sa majad ülerahvastanud oleksid ja sealsete elanike elamistingimusi halvendanud oleksid!? Ja veel: Tallinna „mägede“ majadel polegi pööninguid!

# Tegelikult võimaldasid EVP-d ja erastamine soodushinnaga sadadel tuhandetel välismaalastel Eestis kanda kinnitada#
Sadadel tuhandetel?Ära luiska! See polnud kuidagi võimalik, sest laulva revolutsiooni ajal - 1988. või 1989. aastal - kehestati Eestisse elama asumise aastakvoot, mis oli alla 1 % alaliste elanike arvust.

#Linnades, kus kinnisvara hind on kõrge, nagu Tallinn ja Pärnu, oli linnavavolikogudel suurepäraselt võimalik nende valdusesse ja käsutusse jäetud hooneid ja maad kasutada sundüürnike probleemi lahendamiseks#
Imelik väljend: ’nende valdusse ja käsutusse jäetud’. Kes jättis?

Kokkuvõtteks: ma ei saa kuidagi pihta, milles on sinu pika jutlustamise iva!

Millal kavatseb Tallinna linn teha korda räämas munitsipaalmaja Akadeemia tee 48?
Elanikel ei lubatud elamispindu erastada.

Kui osutaja ei tea isegi seda, et Eestis elas juba taasiseseisvumise ajal sadu tuhandeid välismaalasi, peamiselt Nõukogude Liidu kodanikest koloniste ja ei taipa, et need kolonistid ei ole "loonud" ühtegi ruutmillimeetrit Eesti maast, siis pole temaga mõtet vaielda. Las kolib pealegi õnnelikult hiigelsuurde munitsipaalmajja, sest ta ei tea sedagi, mis kontingent seal sundüürnike kõrval kortereid saab. Kuid ärgu arvaku, et teised sundüürnikud nii lollid on, et Tallinna linnavolinikele vanalinna ja kesklinna miljoneid maksvate keldrite , pööningute ja juurdeehituste õiguste mahaparseldamise andeks annavad.

to Vabaturg 16:49;
#Eestis elas juba taasiseseisvumise ajal sadu tuhandeid välismaalasi, peamiselt Nõukogude Liidu kodanikest koloniste ja ei taipa, et need kolonistid ei ole "loonud" ühtegi ruutmillimeetrit Eesti maast#
Tallinna „mägede“ majad on sissetoodud tööjõu ehitatud. Eestlased ei tahtnud ehitusel töötada, sest see oli raske töö. Majade ehitustele värvatud tööjõuga tehti kaup, et ehitusel töötamise eest antakse neile (üüri)korter uues majas.
Muuseas, 1950-ndatel &1960-ndatel pidid kõik need, kellele uues (ehitatavas) majas (üüri)korter anti, selle maja ehitamisel teatud arv tunde tasuta tööd tegema.

#Kuid ärgu arvaku, et teised sundüürnikud nii lollid on, et Tallinna linnavolinikele vanalinna ja kesklinna miljoneid maksvate keldrite , pööningute ja juurdeehituste õiguste mahaparseldamise andeks annavad.#
Esiteks. Kelder & pööning pole ju elukoht! Nõuka ajal said keldrite elanikud eelisjärjekorras elamispinna uutes majades!
Teiseks (kordan). Millise moraalse õigusega oleksid sina olemasolevad majaelanikud keldritest (majaelanike panipaikadest) ilma jätnud? Ja millise moraalse õigusega sa majad ülerahvastanud oleksid ja sealsete elanike elamistingimusi halvendanud oleksid!?

Kas osutaja pole mitte advokaat, kes erastas keslinna kolmekorruselises majas teise korruse korteri ja kuna hetkel olid teised ruumid valja rentimata, siis sai need kui abiruumid ja pooningu taiesti tasuta peale kauba? Naiteks neid ruume oleks linn siiani saanud rendile anda hinnaga 200-400 kr m2 ja 2007 aastal muua 40 miljoni krooni eest. Selle raha eest saanuks 5o sunduurnikule Mustamaele korteri osta voi 200-le sunduurnikule 200000 krooni kolimistoetust maksta. Osutaja on ajast maha jaanud ja puuab rahvast lollitada demagoogiaga, mis toimis oivaliselt 1990-tel, kuid mitte kinnisvarabuumijargsel tanapaeval. Igas sisustusajakirjas on pilte eksklusiivsetest interjeuridest Eesti kalleimatest korteritest, mis 1990-tel erastati kui "pesukuivatusruumid" ja "briketikuurid".