http://www.postimees.ee/010906/esileht/arvamus/213354.php?r

Rahvas on tark ja saab demokraatlikus ühiselamises järjest targemaks. <--- Vale - indiviid võib tark olla ning targemaks saada. Rahvas kui mass on alati loll. Ükskõik millises massiliikumises osalev inimene minetab oma isikliku arvamuse, talle tekivad n-ö silmaklapid ning ta näeb asju ainult vastava liikumise seisukohalt.

to poogen "<--- Vale - indiviid võib tark olla ning targemaks saada. Rahvas kui mass on alati loll." See tähendab siis, et sa nimetad ennast lolliks, sest ka sina oled üks hallist massist.

http://rus.delfi.ee/archive/article.php?id=12100815&ndate=11 38334558&categoryID=11389727 http://rus.delfi.ee/daily/vesti/article.php?id=13185693

Kolumbias on ühe tuntud linna ülipopulaarne linnapea olnud üks leedulasest vaimuhaige ajalooprofessor. Ta ei kartnud narkomaffiat, sest oli hull ja rahvas armastas teda, tema veidrused, sealhulgas meeleavaldajatele rõdult p... näitamine, ajasid naerma ega tekitanud stressi. Eesti praegune president ei tekita samasuguseid tundeid, tõsi, ta on populaarne ühe kolmandiku elanikkonna hulgas, kuid enamus kodanikest tunnevad piinlikkust. Presidendi institutsioon oleks nagu osake meist ja me ei tahaks ennast häbeneda. Mõtlev eestlane on Rüütli esmavalimisest alates skisofreenilises olukorras.

Mille üle sa presidendi puhul piinlikkust tunned? Eile raadiosaadet kuulates oli piinlik pigem Rüütlist 25 a noorema Ilvese pärast. Ta ei valda keelt, takti, alahindab inimesi,kes tema meelt pole, kuidagi isegi lodev mõtete väljendamisel, mis võib olla tingitud ka tema füüsilisest mittevalmidusest...Argumendid olid varemkuuldud-kesised. Inimesena on ta nagu on, aga presidendina ma teda kuidagi ei saa võtta. Igatahes mitte kogu riigi targa presidendina. Arvan, et tal on veel pikk tee selleni, et olla hea president.

Minu arust oleks kunagi meile parim president olnud Rein Taagepera. Ideaalne poleks olnud temagi, kuid teistest kandidaatidest kõvasti võimekam. Nagu lätlaste pr.Freiberga oli temagi 1990-tel energiline, leidlik, haritud ja kogenud. Kui presidendil on puudu ükski eelmainitud omadustest, siis saab meil vahel olema piinlik. Ilvesel puudub sisepoliitiline kogemus ja hea kui sellest ainult nalja tuleb, kuid Rüütlil on hea haridus vaid väga kitsal erialal, muid demokraatliku riigi esindajale vajalikke tunnuseid tal pole. Teda ei esita keegi kunagi mingiks rahuvahendajaks või komisjoni esimeheks. Keegi ei taha talt mingit nõu küsida. Keegi ei looda, et ta midagi lahendada suudaks. See ongi piinlik.

Lp. doktor J. Ennet. Küsin nõu patsiendina. Alates 1940 aastast mulle tundus et elan terrorismi all - see oli tagakiusamismaania pehme vorm. ENSV juhtiv psühhiaater olevat öelnud ühel konverentsil et muidugi ei ole normaalne see inimene kes pole rahul kehtiva riigikorraga. 1980 aastal minu psüühika haigestus nii et "alustasin avalikustamist 10 aastat enne Gorbatshovi". Kui Patareis ja Uurali vangilaagris lugesin "Rahva Häält" ja ideoloogilise kindlameelsuse kasvatamise vajadusest, siis oli see A.Rüütli ravimeetod. Kuigi ta lasi lisada minu toimikusse kirja et olen rehabiliteeritud kuriteo koosseisu puudumise tõttu, siis selline inimese ravimine zootehniku meetodiga ei andnud tulemusi. Sõitsin ravile Kanadasse kus riigipea Elizabeth II pilti vaadates tundsin end täitsa tervena. Kuni sain teada et Eestis sai riigipeaks jälle endine. Elizabeth II riigis oleksin justkui terve, aga nii kui suvel Eestisse sõidan, tegutsein seal salaja inseneritööga, ei julge olla "murust kõrgem". Nüüd viimasel ööl tütre suvilas Lunenburgis Atlandi ääres nägin luupainajalikku und - olin jälle vangilaagris ning otsisin paberit et kirjutada prokurörile et olen nüüd Kanada kodanik ja mul on õigus kohtuda konsuliga. Esimesel Rüütli ajal olin nõukogulane ja polnud pääsu. Nüüd küsin - millega raviksite mind et selline luupainaja ei tuleks enam?

Eelmisele lisaks: Lp dr. J. Ennet. Minu psüühiline kollaps toimus nüüd peale selle Kesknädala numbri lugemist. Sisus on nii palju mädast mürki - kui see on Eesti suurima erakonna ametlik leht, siis see on ju mädamülgas. Ja kui nii palju eestlasi peab seda normaalseks, siis ma ei suuda end nimetada eestlaseks. Hulluks teeb kui ei suuda enam austada oma vanaisade-vanaemade rahvust! Mis rohi aitaks et ma ei peaks end ainult kanadalaseks, vaid ka eestlaseks.

Järeldus: Kesknädal on hästitehtud leht. Sest kehva trükisõna ei hakka keegi nii rohkelt vanduma, kui lehte Kesknädala puhul suisa innuga ja suure pühendumusega tehakse. Soovitus: isegi kui on raske ja vastumeelne, lugege ikka seda lehte või vaadake tema netiversiooni-. Ega teistel ei maksa öelda - rumalaid, kes sellest valesti aru saavad on ilmas küll ja küll. Arvata võib, et Kesknädala lugejaid on palju, kuid neid, kes seda tunnistavad, on tunduvalt vähem. See-eest pakub Kesknädala netivariant ammendamatut võimalust end ilma rahata põhjalikult avada, oma hingevalu nähtavaks teha. Julgen arvata, et Kesknädala kommentaarium on Eestis üks vingemaid ja seejuures asjalikumaid, väärides sama hoolsat läbilugemist kui lehelood ise.