Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Toomas Tõniste: sundüürniku perele pool miljonit!

ARVAJAle  2006-05-12 19:30:12
Just NSVL pani ühed inimesed elama küüditatud pursuide korralikesse korteritesse ja teised jättis mitmeks põlveks kõdurajoonidesse või kolhoosikolkasse nõudes kõigilt imeväikest peaaegu võrdset üüri. Sellest seisust alustati omandireformi ja seal see kurja juur ongi. Majade tagastamine ei tekitanud ebavõrdsust juurde, Restitutsioon tekitas ebavõrdset kohtlemist absoluutarvudes oluliselt vähem kui korterite, asutuste ja maade erastamine. Võtkem näiteks kaks kunstnikku, kellest üks elas Tallinna Vabaduse välljaku Kunstifondi majas ja teine Jõgeval individuaalelamu üürnikuna. Üks sai omandireformiga tänastes hindades 4 miljonit ja teine mitte midagi. Tagastamisel või saatanlikel isamaalastel pole selle ebavõrdsusega rohkem pistmist kui kõigil teistel poliitikutel ja nn. arvamusliidritel.

ARVAJA  2006-05-12 20:47:28
Ahsoo,et siis kohe nii,et NSVL on kõiges süüdi:/.../Et praegu on sundüürnikud, prükkarid, töötud ja pensionärid.

arvajale  2006-05-12 21:22:17
Näe,neid JEEKIMEID on palju kes avaldavad oma arvamust ja ise praktiliselt ei tea midagi.Nii mõnegi meelest saksamaale jalga lasknule majad anti tagasi venelaste poolt.Nii arvavad .Nemad on hiljem sündinud ja nende teadmiste pagas on Laaride sisse söödetud.Tänu sellele, üksmeelt ei saavutatagi.Tuleb välja aed ja auk.

ARVAJA  2006-05-13 18:01:54
Noh,see eelkõneleja jutt ei võta isegi muigama, naermisest või nutmisest rääkimata! See on nii ebakompetentne jutt,et minul oleks küll häbi niisugust juttu rääkida. Otsi (inter)netist infot, kes on sundüürnikud, kuidas nimetatakse saksamaale,rootsi või mujale läinuid. Mina sind harima ei hakka.

Sundyyrnik  2006-05-14 23:49:56
to ARVAJAle 2006-05-12 19:30:12 Nii see oli: ühed pandi nõukogude ajal elama küüditatud, ärajooksnud, rettuläinud, oma vara maha jätnud jne pursuide korralikesse korteritesse, teistele anti töökoha kaudu korter uutesse majadesse, aga kolmandad (põhiliselt olid need n.ö pärismaalased) jäeti edasi (alatiseks, igaveseks jne) kõdurajoonidesse või kolhoosikolkasse, kuid kõik maksid väikest ja peaaegu võrdset üüri. Sellest seisust alustas EV isamaalikku omandireformi: kellel oli, sellele anti juurde, kellel ei olnud, sellelt võetakse viimane. Ebavõrdsus tänu erastamisele üha süveneb. Näide kunstnikest on asjakohane. Üks, kes elas Tallinnas Kunstifondi majas, sai neljamiljonilise varanduse, ja teine, kes elas individuaalelamu üürnikuna, ei saanud midagi. Saatanlikel isamaalastel siiski on selle ebavõrdsuse tekitamisega küllalt pistmist, sest nende eestvõttel algas see "uue elu vanamoodi ehitamine" või "vana elu uutmoodi ehotamine".

poogen  2006-05-15 14:59:18
to ARVAJA: Kusjuures NSVL ongi suurel määral süüdi sinu poolt toodud probleemides. NSVL-i ajal polnud eraomandit - iseseisvumisega see tekkis. NSVL ajal polnud nii väga vaja töödki teha, palk jooksis ikka. Kapitalistlikus ühiskonnas on asjad teisiti - niisama lulli lüües ei saa midagi. Kõige lihtsam selles olukorras edukalt elada on omaks võtta põhimõte - kõik on minu enda teha, mingit väljaspoolt tulevat abi pole vaja loota, see võib ainult n-ö boonuseks olla. Aga noh, eks inimesi ole erinevaid, on need kes teevad ning ei kuluta mõttetult aega virisemiseks ning teised, kes leiavad, et neid peab pidevalt toetama ning ise mitte midagi tehes kulutavad oma aega tühjadele sõnadele.

ARVAJA  2006-05-15 16:30:02
to Poogen: Kusjuures sinu(minu) poolt loetletud hädades on NSVL süüdi - NSVL ajal polnudki vaja nii väga tööd teha, palk jooksis ikka./.../ Sinu jutust jääb mulje, nagu oleks saanud "üle põlve" tööd teha. Eks paljud tegidki "haltuurat". Aga ega neid "haltuura" tegijaid kaua tööl ei peetud.

Sundyyrnikule  2006-05-16 11:33:48
Muidugi on isamaalastel sellega pistmist, aga kõigil teistel poliitikutel, kes 1991-94 olid täisealised on kah seal oma osa. Väga noortel või mõnel muul põhjusel värskelt poliitikasse tulnutel seda süüd siiski pole, olgu nad isamaalased või keskerakondlased. Kuid nad määrivad end selle süüga, kui hakkavad oma erakonna autoriteete õigustama ja ainult vastaserakonda in corpore süüdistama. Sundüüri küsimuses on isegi praeguses Tallinna Linnavalitsuses opositsiooni toetust vaja, Vabariigi Valitsusest rääkimata. Kõigest 200 korterit pealinna tuhandetele üürnikele sel aastal ning 150 miljoniga Harju krundiomanike doteerimine on üsna ilmekas näide ja tõestab koostöö vajadust.ARVAJAle.

ARVAJA  2006-05-16 19:38:59
Huvitav,huvitav. Ma nagu ei leidnud sellest lehest kuskilt, et ma oleksin kuskil Harju tänava krundist rääkinud. Samuti ma ei mäleta, et oleksin kuskil erastamist nõudvatest korteritest rääkinud.

Arvajale.  2006-05-16 19:54:15
Ära otsigi.Sa ei ole tõesti seda teinud.Mõni pani ekslikult mööda(ehk sihilikult?).Mõni keerab vett,et asju nii segaseks keeratakse.

ARVAJAle ja Sundyyrnikule  2006-05-16 21:53:58
Vabandan arusaamatuse põhjustamise pärast. Harju tänav ja väga väikesemahuline munitsipaalehitus olid toodud näiteks, et ka linnas ainuvõimu ja riigis majandusministri portfelli hoidev Keskerakond ei suuda üürnikke üksi aidata. Ka Keskerakonnas ei ole sundüürnikud esmatähtsad. Eks see ole loomulik ja seda tuleks arvestada. Meil on vaja liitlasi igast erakonnast.

ARVAJA  2006-05-17 01:18:32
Ma olen mõne asjaga nõus ja mõne asjaga mitte. Ma alustan sellest millega ma nõus ei ole. Kindlasti ei ole ma nõus sellega, et sundüürnikud ei ole Keskerakonnale esmatähtsad! Sundüürnikud on Keskerakonnale esmatähtsad. Soovid näidet?! Aga palun. Aastaks 2007 10|000 korterit Tallinnasse. Praegu on minu andmetel valmis juba 7500 korterit.

Skeptik ARVAJAle  2006-05-17 13:21:00
Aastal 2005 ei valminud ühtegi normaalsetele sundüürnikele mõeldud linnakorterit ja tänavu vaid 198 . Ja needki olid algatatud isammaalaste, mõõdukate ja venelaste kaolitsiooni ajal. Ometi on keskil päälinnas täisvõim ja vabaturul on korterid odavanad, kui munitsipaalkasarmute korterite ehitusmaksumused. Milleks ehitada, kui osta on odavam? Vastus peitub kohukeses. Kas tänavu veel mõni munitsipaalmaja valmib? Linna infolett ei oska vastata.

Eelmine | 1 | 2 |

Nimi 
E-mail